Muud › Muud hagiasjad

2-05-16219 Kostjatel on õigus esitada tagaseljaotsuse peale Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui nende poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Mõjuva põhjuse olemasolu peab põhistama. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon 2500,00 (kaks tuhat viissada) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

AS Balti Investeeringute Grupp (edaspidi „hageja“) esitas Harju Maakohtule hagi J.K.i (edaspidi „põhivõlgnik“), V.K.i ja M.S.i vastu solidaarselt 82 640,05 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjatele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1, § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja neid on kohustatud kohtule kirjalikult vastama. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3.lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus on andnud kostjatele tähtaja hagile vastamiseks, kuid kostjad ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmiti 16.11.2004.a tarbijakrediidileping, mille kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 30 000,00 krooni krediiti. Nimetatud summast peeti kinni 300,00 krooni lepingu sõlmimise tasu. Lepingu järgi kohustus põhivõlgnik maksma hagejale intressi 29,21% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale intressi kokku 27 016,47 krooni. 07.12.2004.a sõlmisid hageja ja põhivõlgnik kokkuleppe tarbijakrediidilepingu tingimuste muutmise kohta. Kokkuleppes kinnitas põhivõlgnik, et tal on hageja ees täitmata rahalisi kohustusi kokku 57 016,47 krooni, sh tagastamata krediidisumma 30 000,00 krooni ja

2-05-16219 tasumata intress 27 016,47 krooni. Kokkuleppe alusel intress annulleeriti ja krediidisummat suurendati 10 000,00 krooni võrra. Samuti muudeti intressimäära ja loeti alates 07.12.2004.a uueks intressimääraks 29,29% krediidisummast 40 000,00 krooni ühe aasta kohta. Kokku kohustus põhivõlgnik tasuma kokkuleppe alusel vastavalt kokkuleppe lisaks olevale maksegraafikule hagejale 86 867,31 krooni, sh krediidisumma 40 000,00 krooni ja intressi 46 867,31 krooni. Põhivõlgnik ei ole alates detsembrist 2004a lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt tasunud, rikkudes sellega lepingut. Hageja on saatnud põhivõlgnikule neli kirjalikku meeldetuletust võlgnevuse tasumiseks. Vaatamata sellele ei ole võlgnevust tasutud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja kostjate V.K.i ning M.S.i (edaspidi „käendajad“) vahel sõlmiti 13.11.2004.a käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale vastutuse hageja ja põhi-võlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest hageja ja põhivõlgniku vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sh tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingud sõlmiti tähtajaga 01.01.2010.a ja nende kohaselt on käendajate vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 87 017,00 krooni. Kuna põhivõlgnik oma kohustust hageja ees ei täitnud, pöördus hageja võlgnevuse tasumisega nõudega käendajate poole. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele ei tasunud võlgnevust ka käendajad. Seetõttu ütles hageja oma 24.05.2005.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles ja nõudis kostjatelt 39 359,14 krooni tagastamata krediidisumma, 4317,31 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, 7871,83 krooni leppetrahvi, 92,49 krooni viivise ja 2000,00 krooni võla sissenõudmisega seotud kulude, kokku 53 640,77 krooni tasumist. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjad tasunud hagejale 1700,00 krooni, mille hageja on arvestanud võla sissenõudmisega seotud kulude katteks. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3, 4 ja 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist (p.1), kahju hüvitamist (p.3), lepingu üles öelda (p.4) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p.6). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

2-05-16219 Hagi esitamise seisuga on kostjate võlgnevus hageja ees 82 640,05 krooni, mis koosneb tagastamata krediidisummast 39 359,14 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 4317,31 krooni, viivisest 3614,43 krooni, leppetrahvist 7871,83 krooni, võla sissenõudmisega seotud kuludest 300,00 krooni ja kahjuhüvitisest 27 177,35 krooni. Kahjuhüvitis seisneb saamata jäänud tulus ehk kasus, mida hageja oleks saanud intressidest, mille tasumises hageja ja põhivõlgnik olid lepinguga kokku leppinud. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg-s 3 sätestatud korras. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostjad eelpool nimetatud summasid tasunud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja võlgnevus kokku 82 640,05 krooni tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 5250,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 5250,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. Postikulud 77,70 krooni tuleb kostjatelt võrdsetes osades TsMS § 54 lg 4 alusel riigituludesse välja mõista.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.