Muud › Muud hagiasjad

2-05-18761 kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 1000,00 (üks tuhat) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

Julianuse Inkasso Agentuur aktsiaselts (edaspidi „hageja“) on esitanud 24.10.2005.a Harju Maakohtule hagi P.S. (edaspidi „kostja“) vastu 22 961,82 krooni võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale 05.11.2005.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 25.11.2005.a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJUSED

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3.lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmisest selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Vastavalt VÕS 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 pde 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Hageja ja OÜ Balthaus Project (edaspidi „põhivõlgnik“) vahel sõlmiti 26.05.2005.a maksegraafik nr 72542, milles põhivõlgnik tunnistas oma võlgnevust hageja ees summas 22 498,00 krooni. Pooled leppisid kokku, et loevad võla nõuetekohaseks tasumiseks 23 681,85 krooni tasumise (lisandus intress ajatamise eest) juhul kui see toimub vastavalt maksegraafikule lõpptähtajaga 15.01.2005.a. Maksetähtaegadest kinnipidamata jätmise korral kohustus põhivõlgnik maksma viivist 1% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Samuti oli hagejal sel juhul õigus nõuda kogu võlajäägi kohest tasumist.

2-05-18761 Maksegraafikuga koos sõlmitud käenduslepinguga võttis kostja kui põhivõlgniku juhatuse liige isikliku käendusvastutuse põhivõlgniku kohustuste täitmise eest solidaarse võlgnikuna 26 215,38 krooni ulatuses hageja ees, juhul kui põhivõlgnik jätab maksegraafikus sätestatud kohustused täitmata. Põhivõlgnik oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ei täitnud, tasudes vaid kaks maksegraafikujärgset makset kokku 11 840,92 krooni. Hagi esitamise seisuga on põhivõlgnevus 11 480,91 krooni ja viivis 35 358,40 krooni, millest hageja taotleb põhivõlaga võrdse summa väljamõistmist. Kuna põhivõlgnik oma kohustusi hageja ees ei täitnud, esitas hageja nõude täitmiseks käendajale. Kostja käendajana ei ole oma kohustust täitnud. Vaatamata hageja hilisematele korduvatele nõudmistele ei ole kostja võlgnevust kustutama asunud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 11 480,91 krooni põhivõlgnevus ning 11 480,91 krooni viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1750,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 1750,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Iko Nõmm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.