Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud 29.11.2005 esitas MTÜK hagi MPvastu 67 033,38 krooni saamiseks. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja keeldus 08.12.2005 hagimaterjale vastu võtmast. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. TsMS § 30 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt kui adressaat keeldub kutset vastu võtmast, teeb kutse kättetoimetaja kutsele märkuse, mida kinnitab oma allkirjaga. Märkusega kutse tagastab ta kohtule. Sel juhul loetakse, et kutse on adressaadile kätte antud. Nimetatud kohtusse kutsumise kord vastab ka praegu kehtivale TsMS §-le 325. Kostja tähtaegselt vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Korteriomandiseaduse § 13 lg-te 1 ja 2 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele on eluruumi omanik kohustatud tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning tasuma maamaksu. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 7 lg 4 sätestab majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivise arvestamise õiguse ja kehtestab korteriühistu juhatuse õiguse nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljatrükist nähtub, et kostja on XXX asuva korteriomandi omanik. Hageja esitatud tõendist nähtub, et kostja võlgnevus hageja ees on

hoolduse ja kommunaalteenuste eest (põhivõlg 39 133,23 krooni ja viivisintressi võlg 25 947,15 krooni) 65 080,38 krooni ning tasumata osamaksu eest 1 953 krooni, kokku 67 033,38 krooni. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 67 033,38 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna tasutud riigilõiv 4 500 krooni ja õigusabikulud 300 krooni, kokku 4 800 krooni hageja kasuks. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.