2-05-16477
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.veebruar 2006.a, Tallinn Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-16477
Tsiviilasi
Vasalemma valla (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) hagi O.V. vastu 7749,80 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja Vasalemma vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu; registrikood xxxx; asukoht Ranna tee 8, Vasalemma vald, Harju maakond) kostja O.V. (isikukood xxx; elukoht xxxxx
esindajad
Välja mõista O.V.lt võlgnevus 7749,80 (seitse tuhat seitsesada nelikümmend üheksa krooni ja 80 senti) krooni Vasalemma valla (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus
2-05-16477
Vasalemma vald Vasalemma Vallavalitsuse kaudu (edaspidi “hageja“) esitas Harju Maakohtule hagi O.V. (edaspidi „kostja“) vastu 7749,80 krooni võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1, § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3.lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. Vastavalt VÕS § 3 p-le 1 võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt VÕS 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-dele 1 ja 3 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist (p.1) ja kahju hüvitamist (p.3). VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostjale kuulub alates 18.12.2000.a xxxx asuv eluruum. Elamus korteri-ühistut moodustatud ei ole. Harju Maakohtu 30.09.2002.a otsusega seni elamute haldamisega tegelenud AS-i Vasur VR pankroti väljakuulutamise ning uue haldaja leidmiseks korraldatud konkursi nurjumise tõttu asus elamuid, sh. elamut, kus elas kostja, Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002.a otsuse nr 96 alusel haldama ja neile kommunaalteenuseid osutama hageja kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Haldamine hõlmab elamu kütmist, kapitaalremondi fondi kogumist, elamu avariilist teenindamist ning hooldamist ja raamatupidamist. Poolte vahel oli 28.12.2002.a sõlmitud haldusleping, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejale igakuiselt hooldustasu.
2-05-16477
Hageja on osutanud kostjale haldus- ja kommunaalteenuseid, kuid kostja ei ole kuni 01.08.2005.a hageja poolt väljastatud arveid kokku 7365,80 krooni ulatuses tasunud. Samuti on hageja kandnud 384,00 krooni ulatuses kulutusi seoses kostjale kuuluva eluruumi korteriomandi seadmisega. Vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 7749,80 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulu kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 700,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista. 22,50 krooni postikulud tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse TsMS § 54 lg 4 alusel.
Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.