N S hagi OÜ Eminestgrupp vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja:N S (IK XXX; elukoht: XXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko, e-post: XXX Kostja: OÜ Eminestgrupp (rk 11130160), asukoht Mõisa 12-140 Narva, seaduslik esindaja Mihhail Jakovlev Kostja lepinguline Aleksei Forstiman, e-post: XXX
Kohtuistungi toimumise aeg
21.veebruar 2017. a
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Tuvastada N S ja OÜ Eminestgrupp vahel 01.02.2006. a sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Lugeda tööleping lõppenuks alates 27. aprillist 2016. a TLS § 107 lg 2 alusel. Jätta läbivaatamata N S nõue välja mõista OÜ-lt Eminestgrupp N S kasuks hüvitis töölepingu ülesütlemise eest TLS § 109 lg 1 alusel. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
I Menetlus töövaidluskomisjonis
1.N S esitas 04.05.2016. a avalduse töövaidluskomisjonile OÜ Eminestgrupp AS vastu töövaidluse lahendamiseks. Avaldaja taotles töövaidluskomisjonis, et tunnustataks töölepingu ülesütlemine 27.04.2016. a TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühiseks ning taotles hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
2.Töövaidluskomisjoni 06.06.2016. a otsusega jäeti avaldaja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata ja lõpetati menetlus N S hüvitise nõudes ITVS § 15 lg 2 p 1 alusel avaldaja poolt hüvitise nõudest komisjoni istungil loobumise tõttu.
3.N S vaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning pöördus 17.06.2016. a kohtu poole töövaidluse läbivaatamiseks kohtus. Hagejapoolne menetlusdokument oli pealkirjastatud taotlusena töövaidluse läbivaatamiseks maakohtus. Viru Maakohus võttis 04.07.2016 hagi menetlusse. Hageja esitas 26.07.2016 kohtule hagi uue tervikteksti. II Hagiavalduse sisu
4.Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt oli 01.02.2006. a hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping ning hageja asus kostja juures tööle mööblipaigaldajana. Alates 01.02.2006. a puuduvad hageja töökohustuste täitmise suhtes tööandjapoolsed igasugused etteheited. 19.04.2016 tundis hageja end haiglasena, kuid tuli tööle, et täita graafikujärgne tellimus. Töö käigus tekkis hageja ja tööandja seadusliku esindaja Mihhail Jakovlevi vahel konflikt, mille käigus hageja lausus, et tööandja võib ta koondada, kui tema töötulemused tööandjat ei rahulda. 20.04.2016 halvenes hageja tervis veelgi ning tema ema helistas arstile. Arsti soovitusel võttis hageja ravimeid ja jäi magama. Magas 21.04.2016.a õhtuni. Oma haigestumisest teavitas hageja tööandjat 21.04.2016 õhtul pärast seda, kui oli saanud tööandjalt tekstisõnumid, milles nõuti temalt lahkumisavalduse esitamist või anda teada töölt puudumise põhjusest koos hoiatusega vastasel korral tööleping lõpetada. Hageja viibis haiguslehel alates 20.04.2016 kuni 06.05.2016. 27.04.2016 sai hageja tööandjalt tähitud kirja töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 27.04.2016. Kostja tugines kostja töölepingu ülesütlemisel sellele, et hageja ei ilmunud tööle ning ei teavitanud töölt puudumise põhjustest tööandjat, vaatamata sellele, et tööandja hoiatas 21.04.2016 tekstisõnumis hagejat, et lõpetab hagejaga töösuhte, kui hageja jätab 21.04.2016 tööle ilmumata või ei teavita tööandjat puudumise põhjusest. Hageja ei ole oma töökohustusi rikkunud, teavitades tööandjat haigestumisest esimesel võimalusel samal päeval pärast hoiatuse saamist, mistõttu, mistõttu ei ole täidetud eeldus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja palub kohtul lugeda tööleping lõppenuks alates 27.04.2016. a TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja 3 kuu keskmine töötasu summas 10 96,86 eurot.
III Kostja vastus
5.Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle läbivaatamata ja menetlus asjas lõpetada kuna hageja ei pöördunud kohtusse ITVS ettenähtud hagiavalduse vormis.
6.Kostja sisulised vastuväited ja põhjendused. Hagejaga lõpetati tööleping 27.04.2016. a TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorralise ülesütlemisega tööandja poolt töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu, sest jättis põhjuseta tööle ilmumata, ei teavitanud tööandjat mitteilmumise põhjustest, millest nähtub tema käitumise pahatahtlikkus ja ebalojaalsus. Hageja tõendab oma väidet haigestumise kohta alates 20.04.2016 töövõimetuslehega, mille alguspäeval perearst hagejat läbi ei vaadanud. Kostja kahtleb selles, kas hageja ka tegelikult haige oli, sest kostja seaduslik esindaja Mihhail Jakovlev nägi isiklikult hagejat 20.04.2016 õhtul linnas autot juhtimas. Seega on väide, et hageja ei saanud tervise seisundi tõttu esimesel haiguspäeval tööandjat sellest teavitada, väär. Kuna hageja loobus hüvitise nõudest töövaidluskomisjonis, siis ITVS § 4 lg 4, § 24 lg 3 kohaselt ei saa hageja esitada selles osas nõuet maakohtule. Tööandja on töösuhte õigesti lõpetanud, võttes aluseks TLS § 88 lg 1 p 3, kuna töötaja rikkus töökohustusi. IV Kohtuistung
7.Kohtuistungil hageja taotles hagi rahuldamist ning jäi oma väidete juurde.
8.Kostja esindaja leidis, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jäta rahuldamata, hüvitise nõudes läbivaatamata..
9.Kohus kuulas kohtuistungil ülevande all kostja seadusliku esindaja Mihhail Jakovlevi. V Kohtuotsuse põhjendused
10.Asja materjalidest tuleneb, et kostja on 26.04.2016. a kirjaliku teatega hagejaga sõlmitud töölepingu eelneva hoiatusega üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 27.04.2016. a. Teate sisu kohaselt seisnes hagejapoolne töökohustuse rikkumine selles, et hageja jättis tööle ilmumata selle põhjustest tööandjat teavitamata, sealjuures tööandja on töötajat enne lepingu ülesütlemist hoiatanud, et sellise töökohustuse rikkumise jätkumisel on tööandja sunnitud töölepingu lõpetama. Vande all ütlusi andnud kostja seadusliku esindaja sõnul ettevõtte praktikas levinud tava kohaselt annab haigestunud töötaja sellest tööandjale teada hiljemalt esimese haiguspäeva tööpäeva lõpuks.
11.TLS § 15 lg 2 p 10 alusel on töötaja kohustatud tööandjale esimesel võimalusel teatama oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Paraku seadus ei sätesta, millise aja jooksul ning millises vormis peaks töötaja asjaomase informatsiooni tööandjale esitama. Seadus kohustab haigusest teatama esimesel võimalusel, see tähendab siis, kui töötaja tervis lubab ja võimalus tekib. Töötaja ei pea informeerima tööandjat oma terviserikke põhjustest või diagnoosist. Tööandjal on võimalik töökorralduse reeglites kindlaks määrata mõistlik aeg, mille jooksul peaks töötaja tööandjat ajutisest töövõimetusest teavitama. Vaidlust ei ole, et tavakorras
teavitati ettevõttes haigestumisest esimese haiguspäeva jooksul. Ajutisest töövõimetuslehest nähtuvalt haigestus hageja alates 20.04.2016. Vaidlus puudub, et hageja kostjat sellest samal päeval ei teavitanud. Kohtu tuvastatu kohaselt hoiatas kostja hagejat 21.04.2016 kell 12:03 saadetud SMSsõnumiga lõpetada tööleping, kui hageja puudumise põhjustest samal päeval, s.o 21.04.2016, tööandjat ei teavita. Hoiatamisest järeldab kohus, et kostja arvates oli hageja haigusest teavitamata jätmisega töökohustusi rikkunud. Kohus nõustub selles osas kostjaga.
12.TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 15 kohaselt on töötaja kohustatud õigel ajal ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Kostja esitatud SMS sõnumite tõlkest ilmneb, et hageja saatis vastuseks kostja hoiatusele tekstisõnumi, et ta on haige, 21.04.2016 kell 23:45, s. o hoiatusega samal päeval. Seega täitis hageja kostja korralduse ja kostja tööandjana kasutas ära võimaluse töötaja töökohustuse rikkumisele reageerimiseks. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole kuidagi võimalik. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellise töötaja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Seega alles hoiatuse tegemisele järgnev töökohustuse rikkumine võib kaasa tuua töölepingu ülesütlemise.
13.Samas ei saa välistada ka töölepingu seaduse § 88 lg 3 kohaldamist, mis näeb ette, et eelnevalt hoiatust ei ole vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise raskuse tõttu muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi oodata tööandjalt hoiatuse tegemist. Eelkõige, kui kohustuste rikkumine oli toime pandud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või rikuti kohustust, mille täpse täitmise suhtes oli tööandjal oluline huvi.
14.Kohus leiab, et käesolevas asjas pidanuks kostja hagejale andma võimaluse olla hoolikam ja selgitada, et analoogse rikkumise kordumisel võidakse temaga tööleping ülesöelda. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja poolt esimese haiguspäeva jooksul tööandja teavitamata jätmine, ja rikkumise kõrvaldamine pärast hoiatamist, on niivõrd oluline ja raske töökohustuse rikkumine, mis õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist. Hageja on olnud hooletu, kuid kohus ei loe seda raskeks hooletuseks. Teatavasti on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 4 ja lg 5).
15.Kohus märgib, et tööleping on kestvusleping ning töösuhetes olles tuleb lähtuda ka heast usust ning mõlema poole huvist. Lähtudes kohtus tuvastatud asjaoludest ei ole hagejapoolne töökohustuse rikkumine (hooletus) oluline rikkumine, mistõttu töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kooskõlas teoga ning sellest johtuvalt on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine.
16.Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud; lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
17.Seega loeb kohus töölepingu lõppenuks alates 27. aprillist 2016.a TLS § 107 lg 2 alusel.
18.Kohus vaatab ITVS § 4 lg 2 ja § 24 lg 1 ja lõike 3 teise lause järgi läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Töövaidluskomisjoni 31.05.2016 otsuse punkti 2 kohaselt lõpetati menetlus N S hüvitise nõudes ITVS § 15 lg 1 alusel. Selle nõude uuesti hagimenetluses esitamine on hagi eseme oluline muutmine TsMS § 376 lg 1 mõttes ja tuleb jätta läbivaatamata (TsMS § 423 lg 3, ITVS § 24 lg 3). 19.. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt.
20.Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.