Muud › Muud hagiasjad

21.04.2005.a. esitas Kaarma Põllumajandus Osaühing (edaspidi Kaarma POÜ) kohtule hagi Kaarma valla vastu hageja omandiõiguse tunnustamiseks Saare maakonnas Kaarma vallas Asuküla külas asuva endise Maleva remonditöökoja koosseisu kuulunud kuurile, veepumbajaamale, tuletõrje veehoidla ja masinate pesukompleksile. Hagiavalduse kohaselt 08.06.1994.a. andis Kaarma Vallavolikogu otsuse, millega POÜ Kaarma loeti reorganiseerituks ja põllumajandusreform läbiviiduks. Põllumajandusreformi kohustatud subjektiks oli Põllumajandusühistu (PÜ) Kaarma, kes oli Kaarma kolhoosi õigusjärglane. POÜ-le Kaarma asutamis- ja tegevusloa andmine toimus vallavolikogu 1(6)

2-1-134/05 31.03.1993.a. otsusega 15/18. Reorganiseerimise tulemusena loodud POÜ võttis üle õiguseellase varad ja kohustused. Muude varade hulgas võttis POÜ üle ja kandis bilanssi endise Kaarma kolhoosi omandiks olnud Asuküla külas asuva remonditöökoja hooned (kokku 4 hoonet), sealhulgas pumbajaama, tuletõrje veehoidla, masinate pesuplatsi ja kuuri. Hooned asuvad koos ühel territooriumil, nad on omavahel ühendatud elektri ja vee tarbimisühendusega. Nimetatud ehitised ja pesuplats rajatise olid teenivad ehitised remonditöökoja jaoks. 24.09.2004.a. avaldas kostja (vallavalitsuse isikus) ajalehes Meie Maa teate, et on hõivanud eelkirjeldatud varad eesmärgiga tunnistada need peremehetuks varaks. Kostja teates on näidatud, et viimaseks kasutajaks varadele oli Kaarma POÜ, s.o. hageja. Hageja esitas vastavalt VV määrusele nr. 21 "Peremeheta vara hõivamise kord" oma vastuväited, milles ta tugines oma omandile lisaks valdusele. Omandi tõendamiseks tugines hageja sealhulgas ka POÜ Kaarma valduses olevatele kirjalikele tõenditele selle kohta, et kõik vaidlustatud objektid olid vähemalt 02.12.1995.a. seisuga dokumenteeritud kui hagejale kuuluv vara. Hageja ei ole neid objekte ka hüljanud, s.o. loobunud tahtlikult omandist, ka on ehitised ja rajatis püstitatud nende püstitamise ajal kehtinud seaduste kohaselt (projektikohased ehitised). 02.12.2004.a. teatas kostja hageja esindaja vastuväitele, et neile ei ole esitatud siiani dokumente, mis tõendavad hageja omandit ja lubaksid kasutuslubasid välja anda ning ehitisregistri kannet teha. Kostja on senini ainus isik, kes keeldub tunnustamast hageja omandit. Puuduvad kolmandad isikud, kes peaksid neid objekte enda omandiks või kes valdaksid vara ilma hageja teadmata. Hageja väitel tõendavad tema väiteid POÜ Kaarma põhikiri (pl), mis sätestab, et viimane on Kaarma kolhoosi õigusjärglane Maleva osakonna territooriumil. 30.10.1978.a. on Maleva töökoja juurdeehitus vastu võetud (riiklik vastuvõtt akti alusel). 25.12.1979.a. on Maleva töökoja heakorrastus vastu võetud. 30.10.1978.a. on Maleva töökoja välisvõrgud vastu võetud. Ehitustööd on tehtud mais 1997.a. koostatud tehnilise tööprojekti alusel (koostas Kingissepa Rajooni TSN TK Põllumajandusvalitsuse projekteerimisgrupp). Projekti asendiplaanil on kõik eelnimetatud objektid olemas kui seaduslikul alusel püstitatavad. 1993.a. kuni 1997.a. on Kaarma POÜ saanud Saare MN Keskkonnaosakonnalt pumbajaamale veekasutusloa. Pumbajaamas asuvale puurkaevule on 20.10.1997 .a. antud arvestuskaart. Masinate pesuplatsi krundiväliste võrkude rajamine on toimunud töökoja juurdeehituse ja rekonstrueerimise projekti alusel. Kuur (sihitusega kütusepaagi ruum) rajati sama projekti alusel. Vastavalt AÕS § 92 lg 1 tekkis vallasomand vallasasjade üleandmisega. Kaarma POÜ on vallasasjade valduse saanud õiguseellaselt reorganiseerimise käigus. AÕS § 89 alusel on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Kostja on avaliku halduse teostajana õigustatud välja andma ehitiste kasutuslubasid ja kandma ehitisi vastavasse registrisse. Hageja ei saa teostada omaniku õigust võõrandada või koormata ehitisi, mis ei ole kantud ehitisregistrisse. Kui varal puudub kasutusluba, on vara kasutamine piiratud ja majandustegevuses keelatud. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja selle põhjenduste juurde.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista /t.l. 72/. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja mitmeid aastaid üritanud taotleda kasutusluba ja seadustada Kaarma vallas Asuküla külas asuvaid ehitisi - tuletõrje veehoidlat, masinate pesemisplatsi, pumbamaja ja kuuri. Kahjuks ei ole hageja suutnud vallavalitsusele esitada dokumente, mille alusel oleks vallavalitsusel tekkinud õigus kasutusloa väljastamiseks ja

2(6)

2-1-134/05 ehitiste registrisse kandmiseks. Kuni 1.jaanuarini 2003 kehtis Planeerimis- ja ehitusseadus, mille § 58 sätestas ehitise kasutusloa mõiste ja ehitise registrisse kandmise. § 58 lg 1 alusel ehitise kasutusluba on luba, mille kohalik omavalitsus annab ehitusloa alusel projekti kohaselt valminud ehitisele, § 58 lg 7 alusel kanti ehitis ehitiste kohta peetavasse registrisse pärast kasutusloa saamist. 1.jaanuaril 2003.a. jõustus Ehitusseadus, milles märksa konkreetsemalt on kirjas kasutusloa väljastamine (EhS § 33) ja kasutusloa väljaandmisest keeldumine (EhS § 34). Ehitusseaduse § 72 alusel pärast Planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ning enne käesoleva seaduse jõustumist ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektri- ja telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele võib ehitise omanik taotleda kuni 2003.aasta 31. detsembrini ehitusluba või kasutusluba. Nõutav oli ka vajalike lisadokumentide esitamine, põhiline oli omandiõigust tõendav dokument. Kaarma POÜ ei ole ei enne ega ka pärast 31.detsembrit 2003 Kaarma Vallavalitsusele esitanud nõutavaid dokumente. 9.oktoobril 2003.a. esitas Kaarma POÜ juhatuse esimees Kalle Hiiuväin Kaarma Vallavalitsusele võltsitud dokumendi, mille kohta tegi Kaarma Vallavalitsus avalduse Lääne Politseiprefektuurile. Ka käesolevas asjas on hageja esitanud sama võltsitud dokumendi "põhivahendite üleandmise-vastuvõtmise akt" koopia. Ehitised, millele Kaarma POÜ omandiõiguse tunnustamist taotleb, asuvad maal, mille osas on õigustatud subjektiks tunnistatud V.T, kes taotleb kõigi maade tagastamist. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Kolmas isik hagi ei tunnista ja nõustub kostja Kaarma valla esitatud vastuväidetega /t.l. 128/, jäädes selle seisukoha juurde ka kohtuistungil.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tuvastamist on leidnud, et Saare maakonnas Asuküla külas asuv nn Maleva töökoja omanik oli Kaarma kolhoos. Töökoja ehitanud Kaarma kolhoosi õigusjärglane oli 1.11.1990.a. asutatud põllumajandusühistu (edaspidi PÜ) Kaarma, kes oli põllumajandusreformi kohustatud subjekt /t.l. 10/. PÜ Kaarma 16.12.1992.a. ja 11.02.1993.a. üldkoosolekute otsuste alusel reorganiseeriti PÜ Kaarma Põllumajandusosaühinguks (POÜ) Kaarma /t.l. 14/. Käesoleval ajal on POÜ Kaarma ärinimeks Kaarma Põllumajandus Osaühing (Kaarma POÜ) / t.l. 11/. PÜ Kaarma reorganiseerimise käigus otsustati 1.02.1993.a. PÜ Kaarma üldkoosoleku otsusega POÜ-le Kaarma üle anda tervikvaradena 7 tootmisobjekti, mille hulka kuulus ka Maleva töökoda. 11.02.1993.a. varade üleandmise aktiga andis PÜ Kaarma POÜ-le Kaarma üle muuhulgas ka Maleva töökoja tervikvara maksumusega 223 124.- krooni /t.l. 14/. Töökoja põhivahendite loetelu nimekiri on akti lisaks nr 8 /akti lisad t.l. 153/. Akt on kinnitatud PÜ Kaarma reformikomisjoni poolt 11.03.1996.a. vastavalt Kaarma Vallavolikogu 31.01.1996.a. otsusele nr 102 punktile 2.2. /t.l. 14, 94, 95-96, 97, 100-104/. Seega omandas Kaarma POÜ 11.02.1993.a. põllumajandusreformi käigus üleandmise teel Maleva töökoja tervikvara ja sellest ajast alates on töökoda hageja valduses. Pooltel on vaidlus Maleva töökoja koosseisus olevate ehitiste - kuuri, veepumbajaama, tuletõrje veehoidla ja masinate pesukompleksi omandiõiguse üle so kas need ehitised kuulusid hagejale üleantava tervikvara koosseisu või mitte.

3(6)

2-1-134/05 Alates 1.12.1993.a. kehtiva asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Hageja on esitanud enda omandiõiguse tekkimise tõendamiseks vaidlusalustele ehitistele Põllumajandusühistu Kaarma reorganiseerimise käigus 11.02.1993.a. koostatud varade üleandmise akti ning väidab, et sellega anti hagejale üle kogu Maleva töökoja (tervik-)vara, sealhulgas ka kõik sel ajal töökoja koosseisus olemas olnud hooned ja rajatised ning ka vaidlusalused ehitised. Kostja ei eita, et vaidlusalused ehitised on rajatud hageja õiguseellase Kaarma kolhoosi poolt ja et need olid vara üleandmise ajal olemas. Nimetatud akti koostamise ajal kehtinud põllumajandusreformi seaduse redaktsiooni § 2 kohaselt tähendab tervikvara asjade kogumit, millest mingi osa eraldamisel ülejäänud osa sihipärane kasutamine osutub tehnoloogiliselt võimatuks. Vastavalt sama seaduse §-le 25 läheb eraldatava vara omandiõigus üle akti alusel. Nimetatud sättest ei tulene nõuet, et akt peab sisaldama tervikvara koosseisu kuuluvate asjade loetelu. Kohus leiab, et hageja on enda omandiõigust vaidlusalustele hoonetele ja et need kuulusid eelnimetatud aktiga üleantava tervikvara koosseisu ka üleandmise ajal, tõendanud järgmiste tõenditega: 30.10.1978.a. on Maleva töökoja juurdeehitus riikliku vastuvõtukomisjoni akti alusel vastu võetud so võetud ekspluatatsiooni e kasutusele /t.l. 28/. 30.10.1978.a. on Maleva töökoja välisvõrgud vastu võetud /t.l. 34-37/. 25.12.1979.a. on Maleva töökoja heakorrastus vastu võetud /t.l. 29-33/. Ehitustööd on tehtud mais 1977.a. Kingissepa Rajooni TSN TK Põllumajandusvalitsuse projekteerimisgrupi koostatud ja 18.05.1977.a. Kingissepa Rajooni TSN TK ehituse- ja arhitektuurikomisjoni poolt kinnitatud tehnilise tööprojekti alusel /t.l. 17-25, 39-44/, mille kinnitas omakorda Kaarma kolhoosi juhatus 30.05.1977.a. ja 11.11.1977.a. otsustega. Projekti asendiskeemil on kõik eelnimetatud objektid olemas kui seaduslikul alusel püstitatavad /t.l. 26/. Projektis on lahendatud Maleva töökoja juurdeehituse krundivälised võrgud – töökoja pumbamaja ehitamine, masinate pesuplatsi, elektrivõrgud, teed ja piire ning vesivarustuse ja kanalisatsiooni võrgud, nende tehnilise tingimused /t.l. 17-25, 38, 39-44/. Vaidlusalused ehitised olid teenivad ehitised remonditöökoja jaoks. EV Põllumajandusministeeriumi revisjoni – ja kontrollibüroo 23.08.1995.a. aktist nähtub, et Kaarma Vallavolikogu 08.06.1994.a. otsusega loeti POÜ Kaarma reorganiseerituks ja põllumajandusreform lõpuleviiduks. Aktist nähtub ka see, et POÜ Kaarma asutamisel oli asutamislepingu kohaselt osaühingu põhikapitaliks 1 876 902 krooni, mille moodustavad tervikvaradena seitse tootmisobjekti /t.l. 100-104/. POÜ Kaarma revisjonikomisjoni 20.09.1995.a. inventuuriaktist /t.l. 108-112/ nähtuvalt on POÜ-l Kaarma bilansis põhivahenditena arvel muuhulgas Maleva töökoja ehitised: mat.tehniline ladu, masinate pesemisplats (jääkmaksumus 01.01.1993.a. seisuga 1716.- kr, jääkmaksumus 01.01.1995.a. seisuga 858.- kr), tööriistade hoiuplats, tuletõrje veehoidla

4(6)

2-1-134/05 (jääkmaksumus 01.01.1993.a. seisuga 950.- kr, jääkmaksumus 01.01.1995.a. seisuga 475.kr), remonditöökoda, välisvõrgud ja pumbamaja (jääkmaksumus 01.01.1993.a. seisuga 874.kr, jääkmaksumus 01.01.1995.a. seisuga 437.- kr) /vt ka t.l. 138-140 üleantud tervikavarade bilansiline koosseis seisuga 1.01.1993/. POÜ Kaarma osanike 4.10.1995.a. üldkoosoleku protokollist nähtub, et muuhulgas otsustati revisjoni ja inventuuri tulemusel maha kanda Maleva töökoja heakord jääkmaksumusega 16 370.- krooni /t.l. 105-107, 108-112/. Ajavahemikus 10.07.1994 kuni 10.07.1997.a. on POÜ Kaarma saanud Saare Maavalitsuse Veeametilt muuhulgas ka Maleva töökoja pumbajaamale veevõtu- ja saasteloa /t.l. 47-67, 136/. Pumbajaamas asuvale puurkaevule on 20.10.1997 .a. antud arvestuskaart /t.l. 45-46/. Kaarma vallavalitsuse 25.11.2002.a. korraldusega nr 120 on antud kasutusluba hagejale kuuluvale ja Asukülas asuvale põllumajandusmasinate remonditöökojale /t.l. 13/. Töökoja ehitiste asendiskeemilt /t.l. 26/ nähtuvalt asuvad töökoja hooned /vt fotod t.l. 137/ koos ühel territooriumil, nad on omavahel ühendatud elektri ja vee tarbimisühendusega. Tunnistaja Ü-H.P, kes töötas Asuküla külas asuvas Maleva töökojas erinevates ametites alates 1975.aastast kuni 2005.aastani, ütluste kohaselt ehitati vahetult peale tema tööle tulekut Kaarma kolhoosi ajal Maleva töökoja juurde veel pumbamaja, pesuplats, katlamaja, kompressoriruum, tagavaraosade laod, tehnilise hoolde punkt, garaažid, hoiuplats, seemneviljaladu, kaalumaja, sõiduautode remonditöökoda ja tuletõrjeveehoidla. Need hooned jäid peale reformi Kaarma POÜ-le ja on olnud peale reformi kuni tänaseni kogu aeg Kaarma POÜ omandis ja kasutuses. Hooned ja ehitised on nagu tervik, trassidega ühenduses ka tänasel päeval. Pumbamajast tuleb vesi teistesse hoonetesse, hooned on ka elektritrassiga omavahel ühenduses /t.l. 160-162/. Tunnistaja U.L, kes on alates 2001.aastast hageja raamatupidaja, ütluste kohaselt oli hageja raamatupidamisdokumentides ja bilansis töökoda algul kajastatud tervikkompleksina, siis üksikosadena inventeeritud, et oleks täpne ülevaade ja võimalik hooneregistris arvele võtta. Kõik vaidlusalused ehitised on raamatupidamises kogu aeg teiste töökoja ehitistega koos arvel olnud. Tunnistaja sõnul on 11.02.93 varade üleandmise akti lisadele, kus kirjas põhivahendite loetelud, tehtud ka parandusi ja juurdekirjutusi ja seda 20.09.1995.a. inventuuriakti alusel. See ei muutnud varade üleandmise akti sisu, vaid tehtud raamatupidamise korrastamise eesmärgil /t.l. 157-159/. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et tervikvara koosseisu oleks muudetud või mingi osa sellest eraldatud. Seetõttu ei ole õiged kostja ja kolmanda isiku väited üleantud vara koosseisu kohta. Kostja väide, et hageja on võltsinud vara üleandmise akti lisa nr 8 (kajastab Maleva töökoja põhivahendite loetelu) /t.l. 68, 82, 79-81 ja kriminaalasja toimik lk 12/, tehes sinna juurdekirjutusi ja et esialgne akti lisa ei kajasta vaidlusaluseid hooneid, ei võimalda teha järeldusi, et akti lisas nimetamata vara üle ei antud. Tehingu kehtivust ei ole vaidlustatud. Kohus leiab, et kostja tuginemine käesolevas vaidluses ehitusseadusele ei ole asjakohane. Eeltoodud põhjendustel tunnustab kohus hageja omandiõigust vaidlusalustele Maleva töökoja ehitistele. Hageja on esitanud taotluse kohtukulude so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3500.krooni /t.l. 69/ hüvitamiseks. Kostja kohtukulude nõuet esitanud ei ole.

5(6)

2-1-134/05 Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist 1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3). Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, siis TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulude nõue rahuldada ning kostjal tuleb hüvitada hagi esitamisel hageja makstud riigilõiv summas 3500.- krooni.

R.Undrest kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.