Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hageja kasuks tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja Xxxx palub tunnustada hageja nõuet võlgniku XxxxOÜ (pankrotis) vastu summas 99 985,26 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Jätta menetluskulud kostja XxxxAS-i kanda.
2.15.06.2016.a kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku XxxxOÜ pankroti. Pankrotihalduriks määrati Rein Vaiksaar.
3.Hageja esitas 21.07.2016.a pankrotihaldurile nõudeavalduse, milles taotles oma nõude tunnustamist summas 99 985,26 eurot. Nõuete esitamise tähtpäev oli 15.08.2016.a, hageja esitas nõude tähtaegselt. 23.09.2016.a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas hageja nõudele vastuväite kostja Xxxx AS.
4.Hageja nõue võlgniku vastu tuleneb hageja ja võlgniku vahel 06.10.2004.a sõlmitud laenulepingust (tlk 12), mille alusel hageja kandis 07.10.2004.a 49 992,63 eurot ja 14.02.2005.a 49 992,63 eurot võlgniku pangakontole (kokku 99 985,26 eurot). Laenu tagasimaksmise tähtaeg on hiljemalt 31.12.2017.a. Hageja ei ole arvestanud ega nõudnud laenulepingu alusel intressi ega viivist.
Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja hinnangul ei ole tõendatud laenulepingu järgsete summade tegelikku laekumist laenusaajale. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks on tõendamata ja nõude tekkimise alus on ebaselge, põhistamata ning ei ole esitatud konkreetset võlgnevuse arvestust. Kohtu põhjendused
6.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
7.TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Seega hageja nõude rahuldamise
eeldusteks on, et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav, samuti et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt seab kostja kahtluse alla hageja teovõime olemasolu. Hageja on esitanud kohtule volikirja, milles hageja volitab enda lepingulist esindajat esindama tsiviilasjades Eestis, sh võlausaldaja nõuetes pankrotimenetluses (tlk 24). TsMS § 225 lg 3 kohaselt ei lõpe volitus volitaja surmaga, tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks muutumisega ega tema seadusliku esindaja muutumisega. Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväide on asjasse puutumatu, kuivõrd hageja vanus ei ole tsiviilkohtumenetluse läbiviimise takistuseks ning hageja tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime on läbi lepingulise esindaja tagatud. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud.
9.Kohtule esitatud tõenditega on tõendanud ning puudub vaidlus, et: - 15.06.2016.a kohtumäärusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku XxxxOÜ pankroti; - hageja esitas 21.07.2016.a võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 99 985,26 eurot (tlk 10); - hageja nõudele esitas võlgniku nõuete kaitsmise koosolekul 23.09.2016.a vastuväite täies ulatuses kostja, mille tulemusena jäi hageja nõue tunnustamata (tlk 18-20).
10.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid hageja ja võlgnik 06.10.2004.a laenulepingu, mille alusel hageja laenas võlgnikule 100 000 eurot intressiga 6% aastas ja tähtajaga 31.12.2017.a (tlk 12-13, tõlge tlk 14-16). Hageja poolt esitatud xxxxOÜ (pankrotis) pangakonto väljavõtetest nähtuvalt kandis hageja 07.10.2004.a võlgnikule üle summa 49 992, 50 eurot ja 14.02.2005.a summa 49 992,50 eurot (tlk 54,77-78). Võlgnevus on kajastatud võlgniku pearaamatu väljavõttega kontolt nr 2799, kus nähtub võlgnevuse kogusumma 99 985,26 eurot (tlk 17). Seega on kohtu hinnangul hageja tõendanud võlgnikule 99 985,26 euro laenuna üle andmist.
11.VÕS § 396 lg1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohus leiab, et võlgniku pangakonto väljavõtetega Danske Bank A/S Eesti filiaalist on tõendatud laenu ülekandmine laenuandja poolt ja ülekantud rahasummade laekumine võlgniku kui laenusaaja pangakontole. Väljavõtetelt nähtub 07.10.2004.a Xxxx ülekanne summas 49 992,50 eurot ja 14.02.2005 ülekanne summas 49 992,50 eurot. Mõlema laekumise selgituses on märgitud „laen“ (inglise keeles „loan“). Väljavõtetelt nähtuvad saatja pangarekvisiidid, saatja nimi, kuupäev, summa ja selgitus.
12.Võlgnik on võlgnevust tunnistanud summas 99 985,26 eurot, kajastades seda raamatupidamises, mis on tõendatud võlgniku pearaamatu väljavõttega kontolt nr 2799 pikaajalise võlgnevuse kohta hagejale. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue võlgniku vastu põhjendatud ja tõendatud ning eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja tunnustab hageja nõuet võlgniku pankrotimenetluses summas 99 985,26 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid laenu tagastamise kohta. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited asja menetlemisel tõendamist leidnud, tuginedes VÕS 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kuivõrd laenusaaja on pankrotis, tuleb esitatud nõuet tunnustada pankrotimenetluses. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Hageja nõuet tuleb tunnustada Xxxx OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 99 985,26 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 176 lg 2 järgi, kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg 1 sätestatust.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
15.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
16.Kohus tutvunud hageja esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab et tekkinud menetluskulud on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Hageja tunnitasuks on märgitud 90 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas sisalduvad toimingud ja nendele kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalikud, arvestades asja mahtu ja keerukust.
Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja taotluse ja määrab koos riigilõivuga hageja menetluskulude suuruseks 732 eurot (sh käibemaks) ja mõistab need kostjalt välja.
17.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 178 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.