2-05-14525
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.veebruar 2006.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-14525
Tsiviilasi
Osaühingu Paldiski Kinnisvarahalduse hagi A.B. vastu 5404,65 krooni võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja esindajad
hageja osaühing Paldiski Kinnisvarahaldus (registrikood xxx, asukoht Rae 38, Paldiski, Harju maakond) kostja A.B. (isikukood xxx, elukoht xxx)
Tsiviilasi nr 2/1-1477/05/05 ministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, Harju Maakohtu viitenumber 3100057358.
Osaühingu Paldiski Kinnisvarahaldus (edaspidi „hageja“) on esitanud Harju Maakohtule hagi A.B. (edaspidi „kostja“) vastu 5404,65 krooni väljamõistmiseks. Hagiavaldus koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1, § 307 lg 1 ning § 312 lg 1 alusel kätte toimetatud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtaegselt esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud.
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt sama sätte 3.lõikele võib tagaseljaotsuse sellisel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.07.2002.a VÕS-is sätestatut. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostjale omandas xxx asuva eluruumi aprillis 1997.a. Keila Linna Paldiski LOV 04.09.1995 korraldusega nr 98 kehtestatud korra kohaselt tasuvad tarbijad alates sügis-talvisest kütteperioodist soojusenergia eest ME-le „Paldiski Soojus“, kelle õigusjärglane on OÜ Paldiski Soojus. 20.10.2000.a sõlmisid OÜ Paldiski Soojus ja OÜ Paldiski Kinnisvarahooldus nõudeõiguste loovutamise lepingu, millega OÜ Paldiski Soojus loovutas talle kuuluvad nõuded OÜ-le Paldiski Kinnisvarahooldus. OÜ-le Paldiski Kinnisvarahooldus kuuluvad nõuded müüdi 17.05.2002.a kirjalikul enampakkumisel Paldiski Linnavalitsusele. Hageja omandas nõuded kostja vastu 11.07.2002.a Paldiski Linnavalitsusega sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel.
2-05-14525 OÜ Paldiski Kinnisvarahooldus ja kostjale korteri võõrandanud Nikolai Kaljužnõi vahel oli 01.04.1997.a sõlmitud hooldusleping. Hooldusleping laienes korteri võõrandamisel kostjale. Lepingu kohaselt kohustus hageja osutama kostjale lepingus nimetatud teenuseid ja kostja tarbitud teenuste eest tasuma. Hageja on osutanud kostjale soojusenergia vahendamise ja elamu hooldusteenust. Kostja on hageja poolt osutatud teenuseid tarbinud, kuid selle eest tasunud ei ole. Seetõttu on tema võlgnevus hageja ees põhivõlgnevuse ja viivise osas kokku 5404,65 krooni. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Samuti ei ole kostja reageerinud hageja ettepanekutele tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 5404,65 krooni võlgnevus ning viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 420,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 420,00 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Iko Nõmm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.