Xxxxhagi Xxxxvastu Xxxx19.04.2001.a. testamendi tühisuse tuvastamiseks.
Hagihind
50.000.- eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Hageja lepinguline esindaja Ivo Kreutzvald (Juss õigusabi OÜ, rk 12871450, asukoht Pargi, Liivi küla, Kullamaa vald, Läänemaa) Kostja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Kostja esindaja advokaat Ivo Mahhov (OÜ Välisõigusabi Advokaadibüroo, Müürivahe 41, Tallinn)
esindajad
Asja arutamine kohtuistungil
notariaalse
14.02.2017.a.
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Xxxxhagi Xxxxvastu Xxxx 19.04.2001.a. notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
2.Jätta Xxxxmenetluskulud Xxxxkanda ja Xxxx menetluskulud tema enda kanda.
3.Välja mõista Xxxx Xxxx kasuks 2250.- eurot menetluskulude katteks.
4.Jätta Xxxx menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.19.04.2001.a. tegi Xxxxnotariaalse testamendi, millega pärandas kogu vara Xxxx. Nimetatut tõendab notariaalne testament (t/l 15-16).
2.Xxxxsuri 23.12.2005.a.
3.Xxxxabikaasa Xxxxsuri 25.11.2013.a.
4.07.01.2016.a. teatas notar Heli Mõttus Xxxx, et on algatatud abikaasade Xxxxja Xxxxpärimisasjad, et Xxxxon teinud testamendi ja pärandanud kogu oma vara Xxxx ning, et pärimistunnistuse väljastamise kavandatav tähtaeg on 11.04.2016.a. (tõendab notari kiri Xxxx t/l 10-11). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
5.20.06.2016.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses (t/l 5-8) ja selle hilisemas täpsustuses (t/l 54-58) palub hageja tuvastada Xxxxpoolt tehtud testamendi tühisus.
6.Hageja väidetel oli tema isa Xxxxdementne alates 1997. aastast ning seetõttu oli ta teovõimetu ka testamendi tegemise ajal 19.04.2001.a., millest tulenevalt ei ole testamendil õiguslikke tagajärgi ning hagejal kui surnu pojal õigus pärida oma isa järel seaduse alusel.
7.Hageja soovis oma nõuet kostja vastu tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: notari kirjaga hagejale, pärimistunnistuse kavaga, Xxxxpoolt 19.04.2001.a. tehtud notariaalse testamendiga, Xxxxkirjaga notar Xxxx, medalite ja tunnistustega, millised on välja antud Xxxxning Xxxxtervislikku seisundit tõendavate dokumentidega, mis kinnitavad hageja väidetel tema dementsust alates 1997.a. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
8.Kostja on seisukohal, et hagi rahuldamiseks puudub alus, sest hageja väide nagu oleks Xxxxolnud testamendi tegemise ajal 19.04.2001.a. dementne, ei ole õige ning see hageja väide on ka tõendamata.
Kostja hinnangul ei tõenda Xxxxotsusevõimetust testamendi tegemise ajal hageja poolt esitatud tõendid Xxxxtervislikust olukorrast. Xxxxsõnul sattus Xxxxküll 1997.a. kõigepealt xxxx ja sealt edasi xxxx osakonda, kus tal avastati peaaju kasvaja ja kus teda seetõttu ka 17.12.1997.a. opereeriti, kuid pärast operatsiooni taastus onu hästi, hakkas uuesti elama oma tavapärast elu, ajas ametiasutustes omi asju ning liikus õues iseseisvalt. Tal paranes kõnnak ja kadusid ära tasakaaluhäired. Pärast operatsiooni tarvitas Xxxxmõnda aega ka vähem alkoholi. Nii kestis see 2001.a. suveni, kui Xxxxkäitumine uuesti muutuma hakkas. Kasvajat, mida kardeti tal tagasi tulnud olevat, ei olnud, kuid mingid muudatused, millesse neurokirurgiliselt ei olnud võimalik sekkuda, tal siiski olid. Xxxx diagnoositi tal xxxx. Ning kuna ta vajas järelevalvet ja temaga koos elavad ema ja õde seda tagada ei suutnud, läks ta 2001.a. juulikuust Xxxx. Xxxx elas hooldekodus kuni oma elu lõpuni.
9.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja dokumentaalsete tõenditena Xxxx tervisekaardi 02.11.1998.a., notar Sirje Ormani tõestatud avalduse 23.01.2001.a., Xxxxhaigusloo Xxxxst 2001.a. juunikuust ja Xxxx11.07.2001.a. sõlmitud lepingu Xxxxhooldamiseks. Kostja soovis oma vastuväiteid hagile tõendada ka tunnistaja Xxxx`i ütlustega. Kohtuotsuse põhjendused.
10.Otsustamaks kas hageja nõue Xxxx poolt 19.04.2001.a. koostatud notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks kuulub rahuldamisele või mitte, juhindub kohus testamendi tegemise ajal kehtinud Pärimisseaduse (edaspidi PärS) § 19 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korralduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 13 lg 1 sätestatust mille kohaselt on tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), tühine, välja arvatud siis, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks ning sama seaduse § 84 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt on tühine otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehing, kui ta seda otsusevõime taastumisel heaks ei kiida.
11.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja Xxxxi ütlustega leidis tõendamist järgmine:
-
xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx Xxxxsuri 23.12.2005.a. (vaidlus puudub); Xxxxabikaasa Xxxxsuri 25.11.2013.a. (vaidlus puudub); 07.01.2016.a. teatas notar Heli Mõttus Xxxx, et on algatatud abikaasade Xxxxja Xxxxpärimisasjad, et Xxxxon teinud testamendi ja pärandanud kogu oma vara Xxxx
-
ning, et pärimistunnistuse väljastamise kavandatav tähtaeg on 11.04.2016.a. (tõendab notari kiri Xxxx t/l 10-11); Xxxxteavitas notarit soovist vaidlustada Xxxxtestamendi kehtivust.
12.Kohus asub kohtuotsuse p-s 11 nimetatud tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et nimetatud tõenditega ei leidnud asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et Xxxxoli 19.04.2001.a. notariaalse testamendi tegemise ajal otsusevõimetu, mis saaks olla nimetatud tehingu tühisuse tuvastamise aluseks kohtuotsuse p-s 10 märgitud seadusesätete alusel. Nimetatud tõendid tõendavad seda, et 1997.a. ilmnesid Xxxxdementsusele viitavad tervisehäired (segasusseisund, tasakaaluhäired), kuid tal avastati peaaju kasvaja, mille ära opereerimise tulemusena tema tervis taastus ning ta elas tavapärast elu kuni 2001.a. suveni, mil hakkasid uuesti ilmnema tal tervise probleemid ning mille tulemusena veetis ta oma elu viimased aastad hooldekodus, kus talle oli tagatud hooldus ja järelevalve.
13.Kohtu hinnangul ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolu, et Xxxxoli alkoholi liigtarvitaja, mille üle pooltel ka vaidlus puudub ning mida kinnitavad ka tema haiguslood ja tunnistaja Xxxx`i ütlused, samuti see, et Xxxxoma isaga viimastel aastatel enne viimase surma ei suhelnud ja Xxxx xxxx arveid tasusid tema teised sugulased, vaid üksnes see kas Xxxxoli testamenti tehes otsusevõimeline või mitte. Kuna hageja väide sellest, et Xxxxoli testamenti tehes otsusevõimetu tõendamist ei leidnud, jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
14.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad Xxxx menetluskulud tema enda kanda ja Xxxxmenetluskulud Xxxxkanda.
15.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Xxxxmenetluskulud koosnevad tema poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kostja õigusabikuludest kokku 12,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 150.- eurot tund, millele lisandub käibemaks 20 %. Koos käibemaksuga moodustavad kostja õigusabikulud kokku summa 2250.- eurot. Xxxxvastuväiteid kostja menetluskuludele ei esitanud. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud tunnihind 150.- €/h on põhjendatud õigusabi osutamise tunnihind vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ning 12,5 tundi on põhjendatud ajakulu kostja esindamiseks pärimisvaidluses. Tulenevalt kõigest eeltoodust ning juhindudes TsMS § 138 lg 1 ja lg 2, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 on põhjendatud kostja Xxxxmenetluskuluks olev õigusabikulu 1875.- eurot, millele lisandub käibemaks 375.- eurot ehk kokku 2250.- eurot, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Kuna Xxxxmenetluskulud jäävad tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks tema menetluskulude rahalist suurust.
Tsiviilasja hinna määramine.
16.Hageja on nimetanud käesoleva tsiviilasja hinnaks 50.000.- eurot (t/l 7). Kohtul puudub alus kahelda hageja poolt nimetatud hagihinna õigsuses.
/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.