Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.veebruaril 2006.a. Paides
Tsiviilasja number
2-05-2066 (vana nr 2-143/2005)
Tsiviilasi
Ühendus Humana Estonia hagi Eve Oidekivi vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamises ja Eve Oidekivi vastuhagi Ühendus Humana Estonia vastu tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamise 22.veebruarist 2005.a. TLS § 86 p 5 alusel ja hüvitusena kahe kuu keskmise palga, s.o. 12 000.00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Ühendus Humana Estonia, registrikood 80122846, Betooni põik 8 Tallinn Esindajad Uve Jürgens ja Peeter Undrits Kostja: Eve Oidekivi, isikukood xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xxxx Esindaja Eha Pehk
esindajad
Kohtuistungi aeg
02.veebruaril 2006.a.
Jätta rahuldamata Ühendus Humana Estonia hagi Eve Oidekivi vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamise nõudes. Rahuldada Eve Oidekivi vastuhagi. Tunnistada ebaseaduslikuks Eve Oidekivi töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel ja lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel 23.veebruarist 2005.a. Välja mõista Ühenduselt Humana Estonia Eve Oidekivi kasuks hüvitus TLS § 117 lg 2 alusel summas 12 000.00 (kaksteist tuhat) krooni. Kohtukulude jaotus Välja mõista Ühenduselt Humana Estonia riigituludesse riigilõiv 1050.00 (üks tuhat viiskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011 või 221023778606, viitenr 2900072369) ja asja läbivaatamiskulu 185.60 (ükssada kaheksakümmend viis krooni
ja 60 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 viitenumber 2800049696). Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja asjaolud Pooled sõlmisid 01.novembril 2004.a. töölepingu nr 182, mille kohaselt asus kostja samast päevast hageja juures tööle kaupluse juhataja ametikohale töökohaga Paides. Töölepinguga nähti ette neljakuuline katseaeg lõpptähtajaga 28.veebruar 2005.a. Hageja lõpetas kostjaga töölepingu 22.veebruarist 2005.a. TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Kostja vaidlustas töölepingu lõpetamise Tööinspektsiooni Järvamaa inspektsiooni töövaidluskomisjonis, mille 14.aprilli 2005.a. otsusega kostja avaldus rahuldati ning tunnistati töölepingu lõpetamise kostjaga ebaseaduslikuks TLS § 86 p 5 alusel ja loeti tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel alates 19.aprillist 2005.a. ning hagejalt mõisteti välja kostja kasuks TLS § 117 lg 2 alusel hüvitus 12 000.00 krooni. Kuna hageja leiab, et töövaidluskomisjoni otsus on väär ja põhjendamatu, on ta esitanud nõude kohtusse. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine kostjaga katseaja mitterahuldavate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel on põhjendatud, kuna kostja võimed ning kutseoskused ei vastanud kaupluse juhataja ametikohal töötavale isikule hageja poolt esitatavatele nõuetele. Kostja võimed ja kutseoskused ei võimaldanud tal täita kaupluse juhataja ametijuhendi paljusid põhimõtteid, viidatud on ametijuhendi punktidele 1.5.3-1.5.7; 2.7; 2.3; 2.4; 2.5; 2.12; 4.1.1. Hageja on nimetanud katseaja tulemuste mitterahuldavaks tunnistamise kohta rida motiive: kostja võimetus juhtida kaupluse kollektiivi vastavalt talle püstitatud eesmärkidele, kostja ei valmistanud õigeaegselt kaupa ette, ei järginud hinnastrateegiat, ei ladustanud kaupa vastavalt hinnakategooriatele, ei pidanud kauplusesisest kaubaarvestust vastavalt korraldustele, ei täitnud oma vahetu juhi, projektijuhi ML, ega juhatuse liikme EP korraldusi, ei näidanud initsiatiivi oma kutsekohustuste täiendamisel. Lisaks heidetakse kostjale ette, et vaatamata tähelepanu juhtimisele kaupluse ebarahuldavatele majandusnäitajatele ning vähenevale käibele olukord halvenes, mitte ei paranenud. Ka ei olnud kostja võimeline kaupluse juhina tegema omapoolseid ettepanekuid tema poolt juhitava kaupluse töö efektiivsemaks muutmiseks. Kogu oma tegevusega ja tegevusetusega näitas kostja, et tal puuduvad kaupluse juhtimiseks vajalik organiseerimis-, algatus-, vastutus- ning juhivõime ning ettevõtlikkus. Kostjal olid puudulikud kutseoskused, nii ei olnud ta näiteks teadlik, et kaupa tuleb kontrollida ja vastu võtta saatelehe alusel. Ta ei olnud võimeline korraldama rahaliste vahendite korrektset ümberkäimist ning muude materiaalsete väärtuste üle arvestuse pidamist, ei osanud käsitleda ega olnud võimeline omandama isegi lihtsa kassaaparaadi käsitlemist, oli võimetu teostama kauba hindamist. Kostja tähelepanu juhiti korduvalt puudustele töös, kuid mingit arengut ei toimunud. Hageja otsuse põhjendatust lõpetada kostjaga tööleping toetab ka asjaolu, et pärast töölepingu lõpetamist kostjaga kaupluse käive koheselt oluliselt suurenes. Eeltoodu alusel palub hageja tunnistada hageja ja Eve Oidekivi vahelise töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel 22.veebruarist 2005.a. seaduslikuks. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde, paludes vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja rõhutab, et kostjal puudus soov omandada oskusi ja käitumistavasid, mis tööandja juures
rakendati, puudus iseseisev tegutsemistahe ning heasoovlik tahe tegutseda tööasjadega. Hageja põhjenduste kohaselt on katseaja eesmärgiks anda tööandjale võimalus kindlaks teha, et töötaja võimed, suhtlemis- ja kutseoskused võimaldavad tal teha kokkulepitud töid. Tegemist on paljuski tööandja suvaotsustusega, kuhu teised saavad sekkuda teatud piirini. Kostja vastuväited ja vastuhagi. Kostja hagi ei tunnista leides, et hageja on jätnud tõendamata hagi aluseks olevad asjaolud. Kuna töölepingu lõpetamise käskkiri kannab 21.jaanuari 2005.a. kuupäeva, on kostjale arusaamatu, miks tööandja lasi kostjal kauplust juhtida veel üks kuu pärast käskkirja väljaandmist. Kuigi käskkiri kannab 21.jaanuari 2005.a. kuupäeva, veel 03.veebruaril 2005.a. Tallinnas toimunud Humana keskuse töötajate koosolekul ei teatanud keegi tööandja esindajatest kostja katseaja ebarahuldavatest töötulemustest. Kogu töötamisaja ei ole tööandja esitanud kostjale pretensioone, mis on fikseeritud 03.märtsi 2005.a. kirjas. Nimetatud kirjas esitatud etteheited ei tugine tegelikele asjaoludele, tööandja pole oma vastuses viidanud ühelegi kostjale kohustusliku töösuhet reguleeriva dokumendi sätte rikkumisele, s.t. ei töölepingu ega ametijuhendi tingimuste rkkumisele, samuti pole kostja teadlik 03.märtsi 2005.a. tööandja kirjas viidatud kostjale püsititatud eesmärkidest. Vastuväidete kohaselt püüdis kostja teha projektijuht ML ettepanekuid kaupluse töö parandamiseks, paludes korraldada koosoleku, et saaks kohapeal arutada müüki puudutavaid küsimusi. 29.detsembril 2004.a. Paide kaupluse kollektiivi koosoleku protokollist nähtuvad kostja pretensioonid tööandjale, kuid tulemusteta. Ka nähtub antud protokollist, et ei kostjat ega kaupluse kollektiivi ole tutvustatud töösisekorraeeskirjadega. Kuigi hageja on viidanud kostja poolt ametijuhendi konkeetsete sätete rikkumisele, kostja rikkumisi eitab ning leiab, et kostja pole selle kohta esitanud ühtki tõendit. Lisaks leiab kostja, et tööandja poolt 2005.a. alguses käibe kasvust või langusest rääkida on veel liiga vara kaupluse avamise aega ja turusituatsiooni arvestades. Kostja leiab, et Paide poe avamine oli HUMANA 2 projekti raames ja selle projekti õnnestumise eest oli eelkõige vastutav projektijuht. Kostjal on pretensioone tööandjale töö korraldamisel. Nii on ta viidanud asjaolule, et alles 2005.a. märtsikuus vahetati välja sama aasta jaanuaris toodud osaliselt rikutud kaup. Ka leiab kostja, et tööandja ei ole talle tutvustanud hinnastrateegiat ega hinnakategooriaid. Kostja andmetel ei olnud hinnastrateegiat välja kujundatud, vähemalt kostjale seda ei tutvustatud ning kõike katsetati. Ka ei ole kostjale selgitatud kauba eripärast tulenevat tööspetsiifikat, tegutsemise põhimõtteid, kindlat korda kauba vastuvõtmiseks, inventuuriks, hindamiseks jne., seepärast ei saa ka hageja ette heita, et kostja vajas üksikasjalikke juhtnööre. Samuti ei ole tõendatud, et poleks täitnud juhatuse esimehe ja tegevdirektori korraldusi. Kostja leiab, et hageja on käitunud tema suhtes ebaausalt ja pahauskselt, töölepingu lõpetamine ei tugine tegelikele asjaoludele, pole esitatud tõendeid katseaja ebarahuldavate tulemuste kohta ning seetõttu palub hageja hagi jätta rahuldamata ning tunnistada töölepingu lõpetamine kostjaga TLS § 86 p 5 alusel ebaseaduslikuks ning mõista hagejalt välja hüvitusena kahe kuu keskmine palk summas 12 000.00 krooni. Kohtuistungiil on kostja rõhutanud, et tööandja hinnang katseaja tulemustele peab rajanema objektiivsetele näitajatele ning tulenema lähtuvalt kokkulepitud töösuhet reguleerivate dokumentide sätetest, kuid hageja ei ole tõendanud kostja kutseoskuste, juhtimisoskuste ega ka tervisliku seisundi mittevastavust kokkulepitud tingimustele. Lisaks leiab kostja, et töösuhtes, mille sisuks, iseloomuks ja eripäraks on otseselt kolmandate isikute (ostjate) käitumisest tingitud tööresultaat, ei saa töötajale panna süüks turusituatsioonist, nõudluse tõusudest-mõõnadest, sotsiaalse keskkonna erisusest ja muudest kaubanduses iseloomulikest nähtustest tulenevat käibe kõikumist.
Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Pooled sõlmisid 01.novembril 2004.a. töölepingu nr 182, mille kohaselt asus kostja samast päevast hageja juures tööle kaupluse juhataja ametikohale töökohaga Paides (tl 7-8). Töölepinguga nähti ette neljakuuline katseaeg lõpptähtajaga 28.veebruar 2005.a. Töölepingu p 2.4 alusel on sätestatud töötaja tööülesanded vastavalt töölepingu lisaks olevale ametijuhendile (tl 10-12). Kuigi kostja väidab, et nimetatud ametijuhend on allkirjastamata, ei ole kostja ametijuhendi olemasolu ja selles sätestatut eitanud. Nimetatud töölepingu on hageja lõpetanud kostjaga 22.veebruarist 2005.a. TLS § 86 p 5 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu (tl 9). Kostja on oma vastuväidetes viidanud töölepingu lõpetamise käskkirja nr 9 kuupäevale- 21.jaanuarile 2005.a., kuid hageja on selgitanud, et käskkirjal olev kuu on märgitud eksitusena valesti ning õige on 21.veebruar 2005.a. Hagiavalduse kohaselt luges tööandja töötaja tulemused mitterahuldavaks põhjusel, et töötaja võimed ning kutseoskused ei vastanud kaupluse juhataja ametikohal töötavale isikule hageja poolt esitatavatele nõuetele, seega nõuetele, mis on sätestatud TLS §-s 33. Ka on õige see, et TLS § 34 alusel määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja, kes võib juhul, kui ta ei ole katseaja tulemustega rahul, töölepingu sel põhjusel lõpetada. Kuna antud juhul on töötaja vaidlustanud töölepingu lõpetamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, peavad tööandjal olema töövaidluse käigus esitamiseks tõendid, mis põhjendavad, et töötaja osutus tõesti katseaja jooksul mittevastavaks. Poolte seletusest lähtuvalt sõlmiti kostjaga tööleping seoses projekti HUMANA 2 raames kaupluse avamisega Paide linnas. Tegemist oli uue kaupluse avamisega, mistõttu tuli kaupluse töötajatel tegelda samaaegselt nii kaupluse sisustamise, kauba sorteerimise, hindamise ning müügitegevuse käivitamisega. Nimetatud projekti juhtis projektijuht, kes viibis regulaarselt ka kohal ning pidanuks kõigist probleemidest, mis ei ole lahendavad, tööandja esindajat informeerima. Paraku tõendid selle kohta, et vahetu ülemus oleks tööandjale kostja kohta mingeid pretensioone viimase töötamise ajal esitanud, tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Hageja on nimetanud kostja võimetust juhtida kollektiivi vastavalt talle püstitatud eesmärkidele ning viidanud konkreetsetele rikkumistele: ei valmistanud kaupa ette, ei järginud hinnastrateegiat, ei ladustanud kaupa vastavalt hinnakategooriatele, ei pidanud kauplusesisest kaubaarvestust vastavalt korraldusele jne. Tegemist on konkreetsete rikkumistega, mis vaidluse puhul tuleb tööandjal tõendada, kuid tõendiks selles osas on üksnes tunnistaja ML ütlused. Viimane kinnitas kohtus, et uue kaupluse käitamisega oli tööandjal mitmeid probleeme ja sellest tulenevalt ka eriarvamusi kostjaga, mida kostja ei ole eitanud, kuid tõendeid selle kohta, et kostja oleks mingeid tööülesandeid otseselt rikkunud, esitatud ei ole. Kuigi hagiavaldusest nähtub, et kostja ei täitnud oma vahetu juhi ega juhatuse liikme EP korraldusi, on esitatud väide paljasõnaline. Viidatud on Paide kaupluse ebarahuldavatele majandusnäitajatele ning vähesele käibele, kuid tõendamata on juhataja süü selles. Tunnistajana ütlusi andnud ML kinnitas, et tema oli otseselt vastutav HUMANA 2 projekti õnnestumise eest, kuid puuduvad tõendid, et halbu majandusnäitajaid ja käivet oleks kostja töötamise ajal üldse arutatud. Kostja on selgitanud põhjusi, miks polnud võimalik tavalistki käivet saavutada, tuues selle näiteks rikutud kauba 2005.a. jaanuarikuus, mis tuli asendada ning mille asendamine toimus allse märtsikuus (tl 34). Nimetatud fakti ei ole hageja eitanud. Vastavalt Paide kaupluse koosoleku protokollile 29.detsembrist 2004.a. on kostjal olnud pretensioone tööandjaga - rahulolematus aruandluse blankettide, tuleohutuseeskirjade ja sisekorraeeskirjade mittetähtaegse kättetoimetamise kohalt (tl 30). Ka tunnistaja ML ütluste kohaselt oli algselt kaupluse käivitamisel dokumentatsiooniga probleeme, olemas ei olnud ei kauba vastuvõtmist ega hinnakujundamist reguleerivaid alusdokumente, kuid seda ei saa panna kostja süüks. Õige on kohtu arvates kostja väide, et töötajale eesmärkide püstitamine, nende täitmise jälgimine ja tagasiside ning pideva hinnangu andmine, eriti kaupluse käivitamise perioodil, on eelkõige tööandja pädevuses ja kätkes endas nii kohustusi kui
õigusi. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et tööandja oleks töötanud tervikuna uue kaupluse eduka käivitamise nimel. Pooled on tunnistanud, et kostja võeti tööle konkursi korras, seega olid tööandjale teada kostja kutseoskused ning tema kaubanduskogemused. Vaatamata kaubanduskogemustele oli tööandjale ka teada, et kostja ei olnud varem töötanud Ühendus Humana Estonia kaubaartiklitega. Seepärast vajaski kostja üksikasjalikke juhtnööre lähtudes kauba eripärast, töö spetsiifikast jne., viimase vajadust on kinnitanud ka tunnistaja ML, kes on ka tunnistanud, et algselt polnud olemas kirjalikult fikseeritud korda kauba vastuvõtmiseks, inventuuriks, hindamiseks jne. ning neid reegleid ei tutvustatud ei tööleasumisel ega hiljem. 16.detsembri 2004.a. ettekandest ei nähtu, milles konkreetne kostja koolitus seisnes ning kas see oli asjakohane (TVK toimik tl 30). Alles paar nädalat enne töölepingu lõpetamist viidi kostja väljaõppele sorteerimiskeskusesse. Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tööandja ei ole usaldusväärselt esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis kinnitavad, et töötaja osutus katseaja jooksul tehtavale tööle mittevastavaks. Tööandja hinnang kostja võimetele ja kutseoskustele esitati pärast töölepingu lõpetamist, selles tehtud viited ettekirjutustele ning puudujääkidele inventuuride käigus ei leidnud dokumentaalset kinnitust (tl 31-32; 33; TVK tl 33) Muud eraldi nimetamata kirjalikud materjalid jätab kohus tähelepanuta, kuna need ei ole tõendid TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Käesolevaks ajaks on Ühenduse Humana Estonia Paide kauplus oma tegevuse lõpetanud ning kostja ei ole taotlenud enda tööle ennistamist. 01.jaanuarist 2006.a. kehtiva ITLS § 29 lg 2 redaktsiooni kohaselt juhul, kui töötaja ei soovi tööle ennistamist, peab töövaidlusorgan lugema töötaja omal algatusel lahkunuks alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Kostja on väitnud, et sai töölepingu lõpetamise käskkirja kätte 23.veebruaril 2005.a. ja esitanud selle kohta ka vastava postiteatise (tl 29). Hageja ei ole kostja poolt nimetatud kuupäeva ümber lükanud. Nimetatud kuupäeva loebki kohus kostja töötamise tegelikuks lõppemise päevaks. Eve Oidekivi on taotlenud TLS §117 lg 2 alusel tööandjalt hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses, mis töölepingu lõpetamise asjaolusid ja seaduserikkumise iseloomu arvestades on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eve Oidekivi oli vastuhagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 64 lg 1 kohaselt kuulub rahalise nõude riigilõiv väljamõistmisele riigituludesse Ühenduselt Humana Estonia. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigi vahendite arvelt kulutusi protsessiosalistele kohtumaterjalide ja -kutsete kättetoimetamiseks kokku 185.60 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamiskuluna TsMS § 52 p 5 mõttes, milline tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.