Võlaõigus

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja xxx vahel 05.04.2022 sõlmitud laenuleping nr xxx, mille kohaselt refinantseerid laenuandja kostja laenukohustusi summas 4731,63 eurot, lepingutasuga 96,56 eurot, intressiga 31% aastas, haldustasuga 2,50 eurot küüsja viivisekokkuleppega 31% aastas või 0,08% päevas. Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule. Lepingu ülesütlemiseni viis kostja graafikujärgsete osamaksete tasumata jätmine märtsi, aprilli ja maikuu 2023 eest. xxx OÜ saatis kostjale 02.05.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava tähtaja (23.05.2023) andmisega. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 24.05.2023. xxx OÜ loovutas 26.05.2023 nõude hagejale. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viivist alates 24.05.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni vastavalt lepingutingimuste p-le 11.2.1, mille kohaselt on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga. Seetõttu märgib kohus, et laenulepingu sõlmimisel on pooled eritingimustes on kokku leppinud viivisemääras. Kuigi käesoleval juhul on viivisemäär sama kui intressimäär (31% aastas ja 0,08% päevas), ei kohaldu käesoleval juhul võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmas lause, mis sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lisaks nähtub, et viidatud lepingu punkti 11.2.1 kohaselt arvestatakse viivist intressimääraga võrdses määras, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, iga viivituses oldud päeva eest. Käesoleval juhul on eritingimustes lepingupooled kokku leppinud kindlas viivise määras ning hagejal on õigus nõuda viivist lepingus kokku lepitud tingimustel. VÕS § 4031 lg 1 p 11 kohaselt tuleb tarbijale enne lepingu sõlmimist anda teavet kohaldatava viivise aasta- ja päevamäära maksetega viivitamise korral ja selle kohandamise korra kohta. Seega on ka nimetatud lepingutingimuses viidatud erikokkuleppele. VÕS § 39 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. 2

Kohus edastas kostjale 17.01.2025 hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega eposti aadressil xxx ja luges dokumendid kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kostja käesolevas menetluses kohtule avaldatud aadressil. Eelnevalt oli kostja palunud 11.12.2024 kohtudokumentide saatmist e-posti aadressil kuna kostja selgituse kohaselt puudub tal ligipääs Eesti digiportaalidele. Kohus nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 30.01.2024 palus kostja vastamiseks ajapikendust, ning kohus pikendas vastamise tähtaega kuni 19.02.2025. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (427 eurot koos käibemaksuga, mis vastab 3,5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja tunnihinda 120 eurot (koos km-ga) võib pidada turu keskmisele vastavaks. Kohus ei pea põhjendatuks mõista õigusabikulud välja koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Hageja pole tõendanud oma väidet, et on piiratud käibemaksukohustuslane ega selgitanud, miks ta ei saa ta õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi nõuda. Seetõttu mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 100 eurot. Hageja on palunud kohtul välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 2 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 665 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 785 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat 3

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.