1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Siim Vagner vastu osaliselt.
2.Välja mõista Siim Vagnerilt Osaühing Aktiva Finants kasuks 546,43 eurot (viissada nelikümmend kuus eurot ja 43 senti), millest 462,43 eurot on põhinõue ja 84 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
Välja mõista Siim Vagnerilt Osaühing Aktiva Finants kasuks lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (462,43 eurolt) alates hagi kohtusse esitamisest 14.12.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants nõue käsitlustasu summas 70 eurot ning seadusjärgset miinimummäära ületavas määras viivise väljamõistmiseks.
6.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 1/2 ulatuses Siim Vagneri kanda ja 1/2 ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
8.Välja mõista Siim Vagnerilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 137,50 eurot (ükssada kolmkümmend seitse eurot ja 50 eurosenti).
9.Välja mõista Siim Vagnerilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult (137,50 eurolt) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Tsiviilasi nr 2-16-117136
Kaja esitamine
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Ringkonnakohus menetleb käesolevas lihtmenetluse asjas hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa
12.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 317 kohaselt väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. Teadanne avaldati 03.01.2017 ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva alates kätetoimetamisest, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. See on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele TsMS § 407 lg 1 alusel
13.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist.
14.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 12.09.2013 sõlmitud liitumisleping nr XXXXX ja 07.01.2014 sõlmitud liitumislepingu lisa nr XXXXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
Tsiviilasi nr 2-16-117136 Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
15.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 532,43 eurot, mis sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot. Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisal õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu 70 eurot. Kohus leiab, et nimetatud käsitlustasul on leppetrahvi tunnused, arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks, vaid üldiselt lepingu lõpetamisega seonduvate kulude katteks. Selliste kulude liiki ega suurust pole kohtule avaldatud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega. Kuna käsitlustasu 70 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 462,43 eurot (532,43 – 70 = 462,43).
16.Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist määras 0,15% päevas. Kohus leiab, et nimetatud viivisemäär on ebamõistlikult kõrge ja väljamõistetavat viivist tuleb vähendada. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-16 p-de 17-18 kohaselt tuleks eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; RKTKm nr 3-2-1-25-16, p 13). Hageja on nõudnud viivist määras 0,15% päevas. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgne viivisemäär alates juulist 2014 on olnud vahemikus 8-8,15% aastas. Hageja taotletud viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas (0,15 X 365 = 54,75) ületab seadusjärgset viivisemäära vähemalt 6,7 korda. Seega on viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt hageja taotletud viiisemäär ebamõistlikult suur ning välja mõista tuleb viivis seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt oli arve nr 2009853081 summas 96,58 eurot maksetähtpäev 18.07.2014. Seadusjärgne viivis perioodil 19.07.2014 – 13.12.2016 on 18,72 eurot. Samade arvestuspõhimõtete järgi on arve nr 2010095924 puhul viivis 21,63 eurot ja arve nr 2010309294 puhul viivis 7,93 eurot. Kuna arvel nr 2010534801 kajastub ka käsitlustasu 70 eurot, mille kohus jättis kostjalt välja mõistmata, on selle arve puhul viivise arvestamise aluseks summa 206,07 eurot ning seadusjärgse viivise suuruseks 35,72 eurot. Kokku hagi kohtusse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 84 eurot.
17.TsMS § 367 kohaselt rahuldab kohus ka hageja taotluse seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks alates kohtusse hagi esitamisest 14.12.2016 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-16-117136
18.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 546,43 euro ulatuses, millest 462,43 eurot on põhinõue ja 84 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud
19.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja kogunõue ilma lisanduva viiviseta oli 1064,81 eurot. Kohus rahuldas hagi 546,43 euro ulatuses, mis moodustab ligikaudu poole hagi nõudest. Kohus jätab vastavalt hagi rahuldamise ulatusele menetluskulud 1⁄2 ulatuses kostja kanda ja 1⁄2 ulatuses hageja kanda.
20.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 200 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 950 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).
22.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.