Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

tekkimisega, s.t kindlustusvõtja ei täitnud ettenähtud ohutusnõudeid. Samuti on kindlustusandja tuvastanud, et pandi eset ei olnud selleks kohustatud isik korras hoidnud. Kindlustusobjektil puudusid uksed ja aknad, olemasolevad uksed olid lukustamata ja kindlustusobjekti vahetus läheduses ja ehitises oli ladustatud põhku ning hoone ümbrus oli süttivast materjalist koristamata. Pandilepingu punkti 4.2 kohaselt oli kostja kohustatud pandi eset säilitama ja korras hoidma. Kuna aga pandi eset ei hoitud korras ja see hävis tulekahjus 2000 mais, on hageja seisukohal, et kostja ei ole nimetatud kohustust täitnud. Neil asjaoludel nõuab AS Linnaehitus hagis A.K. vastu tuvastada, et A.K. on rikkunud pandilepingu punktis 4.2 sätestatud kohustust pandi eset säilitada ja korras hoida. Kostja vastuväited Kostja vaidleb kirjalikus vastuses ja kohtuistungil hagile vastu (tl 32-34, 109-119, 138-146). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja viidanud hagi õiguslikule alusele ega õigusliku huvi olemasolule. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud pandilepingut. Pandilepingu p-s 4 pantijale pandud kohustuse eesmärk on säilitada pandi eset nii, et selle väärtus ei väheneks. Hageja ei ole tõendanud, et pandi eseme väärtus oleks tulekahju toimumise ajaks vähenenud. Pandi eseme korras hoidmine tähendab asja enda korras hoidmist. See, kas pantija riisub pandi esemeks oleva ehitise ümbrust või mitte, ei hõlma pandi eseme korras hoidmist. Kindlustusandja keeldumine kahju hüvitamisest väidetava tuleohutuseeskirjade eiramise pärast ei tähenda veel pandilepingu rikkumist. Pantija põhiliseks kohustuseks on siiski pandieseme säilitamine olukorras, mis sarnaneb pandilepingu sõlmimise ajaga, mitte täiendavate kohustuste täitmisega, nt tulekustutite paigutamine ehitisse. Tulekahjus ei ole hävinud kogu pandiese. Hävis vaid laut. Pandi eseme osalises hävimises puudus kostja süü. Tartu Politseiprefektuur algatas kriminaalasja ja politsei arvates oli lauda hävimises süüdi keegi kolmas isik. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduses palub hageja kohtul tuvastada, et kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud pandilepingust tulenevat kohustust. Juhul, kui kohus tuvastab, et kostja on rikkunud pooltevahelisest pandilepingust tulenevat kohustust, on hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt, s.h nõuda kahju hüvitamist, lepingu p-s 7 sätestatud leppetrahvi tasumist. Seega on hageja esitanud kohtule tuvastushagi, põhjendanud õigusliku huvi olemasolu selle esitamiseks ning taoline tuvastushagi kuulub kohtu pädevusse lahendamiseks hagimenetluses. Pandilepinguga (tl 10-13) on tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud 12.07.1999 pandileping, millega kostja pantis kolmanda isikuna hageja kasuks talle omandiõiguse alusel kuuluva Ülenurme vallas Soinaste külas asuva lauda ja puurkaevu-kuuri. Pandilepingu punktis 4.2 on pantijale kohustuseks pandud pandi eset säilitada ja korras hoida, pandipidaja nõudel aru anda selle seisundist ning koheselt pandipidajale teatada tema väärtuse vähenemisest või hävimise ohust. Pandi esemest hävis 19.05.2000 toimunud tulekahjus laut. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele või tavaliselt esitatavatele nõuetele. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on rikkunud pandilepingu punktis 4.2 sätestatud kohustust pandi eset säilitada ja korras hoida. Tunnistaja H.P., kes on AS If Eesti Kindlustus kindlustusekspert, ütlustest (tl 115-117) nähtub, et ta käis kindlustusobjektil paar päeva pärast tulekahju. Lauda ümbruses oli palju hoone detaile, mis olid seal enne tulekahju ja ei omanud põlemistunnuseid. Elektrikilpi oli lõhutud. Hoone ümbruses oli kuivanud taimestikku ja mitmesugust süttivat materjali. Tunnistaja ütlusi kinnitab tema enda poolt koostatud ekspertiisiakt (tl 69-71), mille kohaselt hoone ekspluateerimisel laohoonena võis täheldada tuleohutusalaste nõuete eiramist: hoone ümbrus oli süttivast

materjalist koristamata; hoone vahetus läheduses asus põhk; uksed ei olnud lukustatud; ehitises oli ladustatud põhku; ehitise kasutusotstarvet oli muudetud ilma projektita. Asjaolu, et kindlustusandja keeldus kindlustusjuhtumi saabumisel kindlustushüvitise väljamaksmisest, kuna hoone ekspluateerimisel oli kindlustusandja arvates eiratud elementaarseid ohutusnõudeid, nähtub ka tunnistaja E.L. ütlustest (tl 112-114). Tunnistaja A.U. ütlustest (tl 109-111) nähtub, et juba aastaid enne tulekahju jättis laut mahajäetud ja lagunenud mulje. Aknad olid lõhutud ja uksed lahti, hoone ümbruses võis näha inimesi liikumas. Kui tunnistaja käis hoones, nägi ta pööningul heina ja kodutute magamisasemeid. Tulekahju oli hoones toimunud ka 1999 suvel. Tunnistaja ütluste kohaselt kujutas hoone tema objektile, 50-70 m kaugusel asuvale Rehe motellile, suurt ohtu. Tunnistaja I.R. ütlustest (tl 142-143), kes oli Sampo Kindlustuse ASi kindlustusagent nähtub, et kui tema käis vaidlusalusel objektil enne poliisi tegemist, siis oli objekt kindlustuskõlbulik, aknad olid terved ja uksed lukustatud, objektil ei olnud ladustatud põhku. Samas ei suutnud tunnistaja meenutada, millal ta objektil käis ja tunnistaja kahtles, et varakindlustuspoliis 14.07.1999-13.07.2000 (tl 14-15) on tehtud tema poolt. Tunnistaja P.H. ei teadnud anda ütlusi vaidlusaluse hoone seisukorra kohta (tl 143). Pantija kohustuse all pandi eset säilitada ja korras hoida tuleb mõista, et pantija hoiab pandi eset heaperemehelikult ja teeb sellesse vajalikke kulutusi (kehtinud AÕS § 27 p 1 tähenduses). Asja hävimise ohu korral peab pantija teatama sellest viivitamatult pandipidajale. Eelpooltoodud tunnistajate ütlused ja ka 30.06.2000 ekspertiisiakt tõendavad kohtu arvates, et kostja ei hoidnud pantijana pandi eset korras. Hoone aknad oli lõhutud, uksed lahti, mille läbi tagatud objektile juurdepääs kõrvalistel isikutel. Asjas on tuvastatud, et ka 28.07.1999 leidis hoones aset tulekahju, millest pantija jättis pandipidajale teatamata ja milline sündmus pidi pantijat juhtima kõrgendatud valvsusele objekti turvalisuse pärast. Pandilepingu punktist 5 tulenes pantijale pandi eseme kindlustamise kohustus. Teadaolevalt saab kindlustuslepingu täitmise eelduseks olla objektil tuleohutusnõuete järgimine, mis seotud pantija pandi eseme säilitamise kohustusega tulenevalt pandilepingu punktist 4.2. Sampo Kindlustuse ASi teatest (tl 17-18) ja otsusest (tl 20) nähtub, et kindlustusandja on keeldunud seni kindlustushüvitise väljamaksmisest põhjusel, et kindlustusobjektil ei olnud täidetud elementaarseid tuleohutusnõudeid. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostja poolt pandilepingus sätestatud kohustuse rikkumine tuvastada. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt välja hageja kasuks kohtukulu 60 krooni, mis hageja poolt on tasutud hagiavalduse esitamisel riigilõivuna (tl 5). Kostja õigusabikulu jätab kohus kostja enda kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.