Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

kohaselt on hagejad Kakumäe tee 215a kinnistu kaasomanikud. Kostjale kuulub naaberkinnistu Kakumäe tee 215 / Kruusaranna tee 1. Hagejad soovivad kinnistute piire muuta. Katastrimuudatuste registreerimiseks nõuab katastripidaja maa uut mõõdistamist. Kostja ei luba maamõõtjat oma kinnistule. Hagejatel on kahtlus, et kuna kostja teostab oma õiguseid pahauskselt, siis keeldub kostja ka nõusolekute andmisest, mis seonduvad katastriüksuste registreerimisega (nt piiriprotokollide allkirjastamine jms kooskõlastuste andmine). Hagiavalduses (hagi resolutsiooni punktis 2) esitasid hagejad mh nõude kohustada kostjat andma nõusolekud, mis on vajalikud Kakumäe tee 215 / Kruusaranna tee 1 kinnistul katastriüksuse moodustamiseks ja Kakumäe tee 215a, Soolahe tee 47 ja Soolahe tee 49 katastriüksuste (kinnistute) olemasolevate piiride muutmiseks ja lugeda kostja nõusolekud asendatuks kohtuotsusega. 13.12.2016 määrusega jättis kohus hagi käiguta ning määras hagejatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus palus hagejatel mh täiendavalt selgitada hagi aluseks olevaid asjaolusid ning täpsustada oma nõuete sõnastust. Kohus selgitas hagejatele, et nõusolekute andmiseks kohustamise nõue on ebaselge. Kohus selgitas, et nõudes kostja kohustamist tahteavalduste andmiseks, tuleb sõnaselgelt välja tuua iga konkreetne tahteavaldus, milleks kohustamist nõutakse. Tahteavalduse andmiseks kohustamise nõuet ei saa esitada üldsõnaliselt (nt kõik vajalikud tahteavaldused uue katastriüksuse moodustamiseks). Kui tahteavalduse andmiseks kohustamise nõue on ebaselge, ei ole nõude alusel sõnastatud kohtulahendi resolutsioon täidetav. Kohus määras, et hagejatel tuleb hagiavalduse resolutsiooni punktis 2 esitatud nõuet täpsustada, tuues täpselt välja, milliste tahteavalduste andmiseks tuleks kostjat kohustada. 02.01.2017 esitasid hagejad avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Hagejad selgitasid, et soovivad endale kuuluva Kakumäe tee 215a kinnistu arvelt suurendada hagejale I kuuluvate Soolahe tee 47 ja Soolahe tee 49 kinnistute pindalasid (milleks hagejatele on antud luba linnavalitsuse 30.05.2012 korraldusega). Katastriüksuste piiride muutmisega kostjale kuuluva Kakumäe tee 215 / Kruusaranna tee 1 kinnistu pindala ei muutuks, hagejate ja kostja kinnistute piiri korrigeeritaks vaid selliselt, et see kulgeks läbi hoone vaheseina, mitte 0,6 meetri ulatuses läbi elamu, nagu praegu. Hagejad märkisid, et ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks hagis märkida iga konkreetne tahteavaldus, milleks kohustamist nõutakse. Hagejad on haginõuet sõnastades lähtunud sellest, et hagi rahuldamisel oleks hagejatel võimalik saavutada hagiga taotletav eesmärk, so olukord, kus linnavalitsuse 30.05.2012 korraldus oleks täidetud ja maakatastri poolt nõutud puudused oleksid kõrvaldatud. Hagejad ei pidanud võimalikuks loetleda kõiki üksikuid kostja tahteavaldusi, mida võib hagejatel oma eesmärgi saavutamiseks vaja minna. Tahteavalduste loetlemine ei välistaks mõne uue nõude esitamist katastripidaja poolt, mis ei oleks hõlmatud tulevase kohtuotsuse resolutsioonis märgitud tahteavalduste loeteluga. Kui kostja leiab tulevases täitemenetluses, et temalt nõutakse mõne tahteavalduse andmist, mis ei ole tehtava kohtuotsusega hõlmatud, võib ta ise esitada tuvastushagi nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejatele mingi konkreetne õigus või kohustus. Hagejate täpsustatud nõue on piisavalt piiritletud ja selge olukorras, kus nähtub selle eesmärk siduda kostja tahteavaldused sellega, et oleks võimalik kõrvaldada katastripidaja poolt osundatud puudused. Hagejad täpsustasid puuduste kõrvaldamise avalduses tahteavalduste andmiseks kohustamise nõude sõnastust ning sõnastasid selle selliselt, et paluvad kohustada kostjat andma nõusolekud, mis on vajalikud, et kõrvaldada maakatastri poolt 29.03.2016 esitatud nõude menetluses 20140204m158927 puudused, sealhulgas nõusolek piiriprotokollile ja kandeavaldusele Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksuse registreerimiseks.

Esimese astme kohtu määrus 13.01.2017 määrusega jättis Harju Maakohus hagejate hagi kostja vastu menetlusse võtmata nõude osas kohustada kostjat andma nõusolekud, mis on vajalikud, et kõrvaldada maakatastri poolt 29.03.2016 esitatud nõude menetluses 20140204m158927 puudused, sealhulgas nõusolek piiriprotokollile ja kandeavaldusele Kakumäe tee 215/Kruusaranna tee 1 katastriüksuse registreerimiseks. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama sätte 2. lõike kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kohus leidis, et hagejate nõue tahteavalduste andmiseks kohustamiseks on endiselt ebaselge, hagejad ei ole nõuet täpsustanud 13.12.2016 määrusega nõutud viisil, tuues välja konkreetse sisuga tahteavaldused, mille andmiseks tuleks kostjat kohustada. Kohus leidis vastupidiselt hagejatele, et olukorras, kus kohus rahuldab üldsõnalise tahteavalduste andmiseks kohustamise nõude, ei saavuta hagejad mitte kõikvõimalike vaidlusalusesse õigussuhtesse puutuvate kostja nõusolekute saamist, vaid vastupidi, ei saavuta mitte ühtegi vajalikku nõusolekut, kuna kohtulahendi resolutsioon ei ole täidetav. Seetõttu on sellise üldsõnalise nõude menetlemine sisutu, tekitades pooltele vaid asjatuid menetluskulusid. Hagejate väited seoses täitemenetlusega ja tuvastusnõude esitamise võimalusega kostjal ei ole asjakohased. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadustiku (TsÜS) § 68 lg-le 5 kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega kui katastripidaja nõuab katastris kannete muutmiseks mingi kostja tahteavalduse olemasolu, tuleks hagejatel katastripidajale kannete muutmise saavutamiseks esitada kohtulahend, millega kostjat kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kui tahteavaldus ei ole kohtulahendis piisavalt määratletud, siis katastripidaja ei loe kohtulahendiga vajalikku kostja tahteavaldust antuks ning hagejatel jääb hagi eesmärk, muuta katastriüksuste piire, saavutamata. Täiendavalt märkis kohus, et nõude piisav määratletus on vajalik ka selleks, et nõue oleks kummalegi poolele ja kohtule üheselt arusaadav. Kostjal ei ole võimalik esitada sisulisi vastuväiteid tahteavalduse andmiseks kohustamise nõudele, kui ta ei saa aru, millist tahteavaldust temalt nõutakse. Ka kohtul ei ole võimalik sellises olukorras võtta seisukohta nõude põhjendatuse osas. Hagejate täpsustatud nõudest on võimalik konkretiseerida, et hagejad soovivad mh kostja kohustamist nõusoleku andmiseks piiriprotokollile ja kandeavaldusele katastriüksuse registreerimiseks, kuid ei selgu, millise sisuga piiriprotokollile ja kandeavaldusele peaks kostja nõusoleku andma. Hagejatel ei oleks võimalik käesoleval ajal ka oma nõuet vastavalt täpsustada, kuna piiriprotokoll koostatakse eeldatavasti katastrimõõdistamise ajal vastavalt selle tulemustele ning mõõdistamisest oleneb tõenäoliselt ka esitatava kandeavalduse sisu. Seega selgub alles tulevikus, millised konkreetsed tahteavaldused peaks kostja andma, et hagejate soovitud katastriüksuseid moodustada. Kohus leidis, et kostjale ei saa kehtivast õigusest tuleneda kohustust anda nõusolekut ükskõik millise sisuga piiriprotokolli koostamiseks ja kandeavalduse esitamiseks. Tuvastada, kas kostjal tuleb nõustuda katastrimõõdistamise tulemustega (st kas ta on kohustatud piiriprotokolliga nõustuma) ei ole võimalik enne katastrimõõdistamise läbiviimist. Seetõttu leidis kohus, et hagejate nõue tahteavalduste andmiseks kohustamiseks on esitatud ennatlikult. Kohus märkis, et saab aru, et hagejate huviks on lahendada probleem katastriüksuste registreerimiseks korraga ja ühes

menetluses, kuid esitatud kujul tahteavalduste andmiseks kohustamise nõue hagejate eesmärki saavutada ei võimalda. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest hagejate nõude osas kohustada kostjat andma nõusolekud, mis on vajalikud, et kõrvaldada maakatastri poolt 29.03.2016 esitatud nõude menetluses 20140204m158927 puudused, sealhulgas nõusolek piiriprotokollile ja kandeavaldusele Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksuse registreerimiseks TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna nõudega ei ole selle eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus 31.01.2017 esitatud määruskaebuses paluvad hagejad tühistada Harju Maakohtu 13.01.2017 määruse ja saata hagi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks nõude osas kohustada kostjat andma nõusolekud, mis on vajalikud, et kõrvaldada maakatastri poolt 29.03.2016 esitatud nõude menetluses 20140204m158927 puudused, sealhulgas nõusolek piiriprotokollile ja kandeavaldusele Kakumäe tee 215/Kruusaranna tee 1 katastriüksuse registreerimiseks. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Hagejad on seisukohal, et hagejad esitasid hagis selge nõude. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagejate nõue tahteavalduste asendamiseks on esitatud ennatlikult, kuna hagejate nõude esitamine oleks võimalik alles pärast katastrimõõdistamise läbiviimist. Hagejate hagi vastas TsMS § 373 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele, kuna selles oli esitatud hagejate selgelt väljendatud nõue. Hagejate poolt oli hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt piisavalt määratletud, kuna sellest nähtus nende tahteavalduste sisu, mille andmist hagejad kostjalt taotlesid (nõusolekute andmist, mis on vajalikud, et kõrvaldada maakatastri poolt 29.03.2016 esitatud nõude menetluses 20140204m158927 puudused). Lisaks märgivad hagejad, et kohus ei saa tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamisel asuda esitama hagejate nõudele vastuväiteid ning tegema sisuliselt eelotsust hagejate nõude perspektiivide või selle täitmise võimalikkuse kohta ja jätta hagi menetlusse võtmata põhjusel, et kohtu ebaõigel hinnangul on hagejad esitanud hagi ennatlikult. TsMS § 369 näeb ette võimaluse esitada hagi tulevase nõude täitmiseks, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Käesoleval juhul on hagejad hagiavalduses tõendanud, miks sellised eeldused esinevad, mistõttu kohus oleks pidanud hagi võtma menetlusse ka juhul, kui ta leidis, et hagejate nõude rahuldamine on võimalik alles pärast katastrimõõdistamise läbiviimist. Hagejate nõude alusel tehtav kohtuotsus on täidetav. Riigikohus on leidnud lahendi nr 3-2-120-12 p-s 17, et sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita, st haginõudele esitatakse samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile. Otsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue. TMS § 184 lg 1 sätestab, et kui võlgnikku on kohtuotsusega kohustatud tahteavalduse tegemiseks, asendab tahteavaldust jõustunud kohtuotsus. Hagi rahuldamisel asendaks kostja nõusolekuid, mis on vajalikud, et kõrvaldada maakatastri poolt 29.03.2016 esitatud nõude menetluses 20140204m158927 puudused, jõustunud kohtuotsus. Hagejad on haginõuet sõnastades lähtunud sellest, et hagi rahuldamisel oleks neil võimalik saavutada hagiga taotletav eesmärk st saavutada olukord, kus Tallinna Linnavalitsuse 30.05.2012 korraldus nr 781-k oleks täidetud ja maakatastri poolt 29.03.2016 esitatud nõude menetluses 20140204m1158927 puudused oleksid kõrvaldatud. Selline eesmärk on hagiga saavutatav, mistõttu kohtul puudus alus keelduda hagiavalduses esitatud nõuet TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast.

Kui kostja leiab tulevase täitemenetluse käigus, et temalt nõutakse mõne tahteavalduse andmist, mis ei ole hõlmatud käesolevas tsiviilasjas tehtava otsusega, siis võib ta TsMS § 368 lg 2 kohaselt esitada kohtule nõude tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Juhul kui lähtuda maakohtu ebaõigest seisukohast, et kohus ei saa võtta menetlusse hagisid, kus on võimalik vaidlus täitedokumendi täitmise üle, muutuks TsMS § 368 lg 2 regulatsioon sisutühjaks. Seetõttu oli hagejate nõue piisavalt selge, et kohus oleks saanud selle menetlusse võtta. Hagejad leiavad Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-12-11 (p 30) tuginedes, et viidatud lahendi resolutsioonis nimetatud haginõue vee erikasutusloa andmiseks kinnistul on vähemalt samavõrd konkreetse sisuga kui hagejate nõue kohustada kostjat andma nõusolekud, mis on vajalikud, et kõrvaldada maakatastri poolt 29.03.2016 esitatud nõude menetluses 20140204m158927 puudused, sealhulgas nõusolek piiriprotokollile ja kandeavaldusele Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 katastriüksuse registreerimiseks. Seetõttu ei saanud kohus asuda seisukohale, et hagejate nõue ei vasta TsMS § 363 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele ja keelduda hagi menetlusse võtmast. Hagejad märgivad, et kostja tahteavalduste loetlemine ei välistaks mõne uue või täpsustava nõude või lisakinnituse nõudmist katastripidaja poolt, mis ei oleks hõlmatud tulevases kohtuotsuse resolutsioonis märgitud tahteavalduste loeteluga. Hagejate nõue oli piisavalt selge, et kostja saaks sellele vastu vaielda ning hagejate nõude rahuldamise korral oleks hagejatel võimalik saavutada taotletav eesmärk ja seda oleks saanud täita täitedokumendina. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 13.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel õigesti jätnud menetlusse võtmata hagejate nõude kohustada kostjat andma nõusolekud, mis on vajalikud, et kõrvaldada maakatastri poolt 29.03.2016 esitatud nõude menetluses 20140204m158927 puudused, sealhulgas nõusolek piiriprotokollile ja kandeavaldusele Kakumäe tee 215/Kruusaranna tee 1 katastriüksuse registreerimiseks. Peamiseks põhjuseks maakohtu määruse vaidlustamisel on kaebusest nähtuvalt asjaolu, et hagejad ei nõustu maakohtu seisukohtadega ega hinnangutega asjaoludele. Sisuliselt on hagejad kaebuses jäänud samadele seisukohtadele, millele nad tuginesid ka maakohtu menetluses. Hagejad on kaebuses vastupidiselt maakohtule seisukohal, et hagejad esitasid hagis selge nõude ning et hagejate nõude alusel tehtav otsus on täidetav. Ringkonnakohus hagejate vastavat seisukohta ei jaga. Hagejad ei ole käesolevas menetluses toonud esile konkreetseid tahteavaldusi, mille andmiseks nad kostjat kohustavad. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagejate esitatud üldsõnalise nõude menetlemine on sisutu ja tekitaks menetlusosalistele vaid asjatuid menetluskulusid, kuivõrd sellise üldsõnalise tahteavalduste andmiseks kohustamise nõude rahuldamisel ei saavutaks hagejad mitte kõikvõimalike vaidlusalusesse õigussuhtesse puutuvate kostja nõusolekute saamist, vaid vastupidi, ei saavutaks mitte ühtegi vajalikku nõusolekut, kuna kohtulahendi resolutsioon ei ole täidetav. Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses maakohtu sellekohaste põhjendustega ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks maakohtu põhjendusi siinkohal korrata. Samuti on maakohus vaidlustatud lahendis õigesti leidnud, et hagejatel ei oleks võimalik ka käesoleval ajal täpsustada, millise sisuga nõusoleku peaks kostja piiriprotokollile ja

kandeavaldusele andma, kuivõrd piiriprotokoll koostatakse eeldatavasti katastrimõõdistamise ajal vastavalt selle tulemustele, millest oleneb tõenäoliselt ka esitatava kandeavalduse sisu. Õige on maakohtu seisukoht, et kostjale ei saa kehtivast õigusest tuleneda kohustust anda nõusolekut ükskõik millise sisuga piiriprotokolli koostamiseks ja kandeavalduse esitamiseks. Toodust tulenevalt on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejate nõue tahteavalduste andmiseks kohustamiseks on esitatud ennatlikult ega võimalda esitatud kujul saavutada hagejate eesmärki. Erinevalt kaebuses väidetust ei saa kolleegiumi hinnangul maakohtu otsustust hagejate nõude ennatliku esitamise kohta pidada ebaõigeks. Põhjendamatu on ka kaebuse väide, et kohus ei saa tsiviilasja menetlusse võtmise otsustamisel asuda esitama hagejate nõudele vastuväiteid ning tegema sisuliselt eelotsust hagejate nõude perspektiivide või selle täitmise võimalikkuse kohta. Vastuseks nimetatud kaebuse väitele selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2, mida maakohus antud juhul kohaldas, annab kohtule õiguse jätta hagi menetlusse võtmata mh põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Selle peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulude tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Praegusel juhul ei ole hagejate nõusoleku andmiseks kohustamise nõudega hagejate eesmärki võimalik saavutada ega nõude rahuldamise korral otsust võimalik täita, mistõttu aitab nõude menetlemata jätmine ka vältida pooltele asjatute menetluskulude tekkimist. TsMS § 371 lg 2 p-i 2 kohaldamine eeldab, et kohus analüüsib süvenenult nõude väljavaateid, hinnates esitatud asjaolude pinnalt, sealjuures hagi täpsustamise ja parandamise võimalusi arvestades, kas hagiga taotletava eesmärgi saavutamine oleks välistatud. Seega on maakohus hagejate nõude menetlusse võtmise otsustamisel õigesti hinnanud, kas hagejatel on võimalik saavutada taotletavat eesmärki, olles eelnevalt andnud hagejatele võimaluse täiendavalt selgitada hagi aluseks olevaid asjaolusid ning täpsustada oma nõuete sõnastust. Hagejad ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis annaksid alust asuda maakohtu järeldatust erinevale seisukohale. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hagejate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.