XX ja YY hagi CC vastu kohustamaks CC taluma katastrimõõdistamist
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. märtsi 2018. a määrus (hagi läbivaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX ja YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hagejad XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY (isikukood
XXXXXXXXXXX),
ühine esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ahti Kuuseväli
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 19. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-18188 muutmata.
2.Jätta XX ja YY määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse läbivaatamisest tingitud menetluskulud XX ja YY kanda. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
2-16-18188 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 2. detsembril 2016 Harju Maakohtule CC (kostja) vastu hagi, milles palusid kohustada kostjat mitte takistama hagejate tellimusel katastriüksuse mõõdistamist ja katastriüksuse moodustamisega seotud toimingute tegemist ning kohustada kostjat andma vajalikud nõusolekud hagejatele kuuluval kinnisasjal katastriüksuse moodustamiseks ja piiride muutmiseks. Hagi kohaselt on pooled naaberkinnisasjade omanikud. Hagejatele kuulub Kakumäe tee 215a kinnisasi (kinnisasi I) ning kostjale Kakumäe tee 215 // Kruusaranna tee 1 kinnisasi (kinnisasi II). Hagejatele kuuluvad veel kaks naaberkinnisasja, mida nad soovivad kinnisasja I arvel suurendada ja muuta seetõttu ka katastriüksuste piire. Katastripidaja (Maa-amet) keeldus katastriüksuste muudatusi registreerimast, sest kinnisasjal I on lubatust suurem kattumine kinnisasja II piiriandmetega. Seetõttu palus katastripidaja määrata esmalt kindlaks naaberkinnisasjade piiri. Hageja pöördus piiri mõõdistamiseks kostja poole, kuid kostja ei lubanud maamõõtjal oma kinnisasja mõõdistada.
2.Harju Maakohus jättis 13. detsembri 2016. a määrusega hagi käiguta, paludes hagejatel mh selgitada, et juhul kui uute katastriüksuste moodustamisega muutuksid hagejate ja kostja kinnisasjade vahelise piiri asukoht ja/või kinnisasjade suurus, siis miks on kostja kohustatud uute katastriüksuste moodustamisega nõus olema. Kui hagejate eesmärk on mõõdistada kostja kinnisasja, siis jääb ebaselgeks, mida tähendab, et kostja ei tohi takistada ka oma kinnisasjal katastriüksuse moodustamist ja sellega seonduvate toimingute tegemist.
3.Hagejad esitasid 2. jaanuaril 2017 maakohtule avalduse puuduste kõrvaldamiseks ja hagi täpsustamiseks, milles palusid kohustada kostjat lubama ja taluma kinnisasja II katastriüksuse mõõdistamist, vastava katastriüksuse moodustamist ja selle registreerimiseks vajalike toimingute tegemist maamõõtja poolt, et kõrvaldada maakatastri menetluses ilmnenud puudused, samuti kohustada kostjat andma nõusolekud, mis on vajalikud, et kõrvaldada maakatastri menetluses puudused, sh nõusolek piiriprotokollile ja kandeavaldusele kinnisasja II katastriüksuse registreerimiseks. Hagejad selgitasid, et katastriüksuste piiride muutmisel hagejate soovitud viisil kostja omandis oleva kinnisasja pindala ei muutuks, st kahe kinnisasja vahelist piiri vaid korrigeeritakse selliselt, et see kulgeb läbi hoone vaheseina, mitte 0,6 m ulatuses läbi elamu, nagu nähtub kontrollmõõdistuselt.
4.Harju Maakohus keeldus 13. jaanuari 2017. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 3401 lg 2 ja 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast osas, millega hagejad palusid kohustada kostjat andma nõusolekud, mis on vajalikud, et kõrvaldada maakatastri menetluses
2-16-18188 puudused. Maakohtu määrus jõustus Riigikohtu 3. mai 2017. a menetlusse mittevõtmise määrusega. Teise samal päeval tehtud määrusega võttis maakohus menetlusse hagi, millega hageja palus kohustada kostjalt taluma katastrimõõdistamist.
5.Hagejad selgitasid täiendavalt hagi eset ja alust 13. septembril 2017 maakohtus toimunud kohtuistungil ja kohtule 12. oktoobril 2017 esitatud menetlusdokumendis.
6.Kostja esitas 13. oktoobril 2017 seisukoha, milles märkis, et saab probleemist aru selliselt, et katastriplaani graafiline kaart ei ole kooskõlas katastriplaani koordinaatidega, st piirikoordinaatide alusel määratav piir ei vasta katastriplaani graafilisele osale. Graafiline osa vastab piiriprotokollile ning piiri tegelikule asukohale looduses (aia asukoht). Piiripunktide koordinaadid tuleks viia vastavusse olemasolevate katastriplaanide graafilise osaga.
7.15. novembril 2017 toimunud kohtuistungil selgitasid hagejad, et hagi esemeks on hoidumiskohustus, et kostjad ei takistaks oma kinnisasja mõõdistamist, ning eemärk on kõrvaldada 2003. a mõõdistamise vead. Samal kohtuistungil selgitas maakohus hagejatele, et nõue on esitatud kujul ebaselge. Kui hagejad soovivad piiri kindlaks teha, tuleb esitada selle kohta selge nõue, sh tuua välja, kus peaks piir kulgema. Praegu on nõue suunatud üksnes sellele, et kostja ei takistaks mõõdistamist.
8.Hagejad esitasid 5. detsembril 2017 maakohtule hagi muutmise avalduse, milles palusid kohustada kostjat lubama ja taluma kinnisasja II katastriüksuse mõõdistamist selliselt, piir tehakse kindlaks avalduses nimetatud piiripunktides (koordinaatidel).
9.Kostja esitas 4. veebruaril 2018 Harju Maakohtule vastuhagi, milles palus määrata kinnisasjade vahelise piiri nii, nagu 20. veebruaril 2003 koostatud Kakumäe tee 215 katastriüksuse piiriprotokolli graafilisel joonisel tähistatud.
10.Kuigi hagejaid esindas menetluses lepinguline esindaja, esitas hageja II 19. veebruaril 2018 isiklikult menetlusdokumendi, milles märkis, et asjas on piirivaidlus piiri asukoha üle ja palus kehtestada uue piiri menetlusdokumendile lisatud plaanil märgitud rohelise joone asukohas.
11.Harju Maakohus tegi 20. veebruaril 2018 järelepärimise hagejate lepingulisele esindajale, selgitamaks välja, kas viimane esindab jätkuvalt mõlemat hagejat, ning milline on hagejate lõplik nõue.
12.Hagejate lepinguline esindaja kinnitas 21. veebruari 2018 e-kirjas kohtule, et esindab menetluses jätkuvalt mõlemat hagejat ning hagejad ei soovi hagi eset muuta. Hagi esemeks on hagejate 5. detsembri 2017. a hagi muutmise avalduses märgitud nõue. Vastusena kohtu täpsustavale küsimusele kinnitas esindaja 7. märtsi 2018. a e-kirjas veelkord, et hageja II ei soovi esitada 19. veebruari 2018 menetlusdokumendis märgitud nõuet ning kummagi hageja nõuded on ammendavalt märgitud 5. detsembri 2017. a hagi muutmise avalduses. Esimese astme kohtu määrus
13.Harju Maakohus jättis 19. märtsi 2018. a määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest sellega ei ole võimalik saavutada hagejate soovitud eesmärki. Kostja vastuhagi edastas maakohus kantseleile uue tsiviilasjana registreerimiseks. Menetluskulud
2-16-18188 jättis maakohus solidaarselt hagejate kanda. Menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud.
13.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on hagejad sidunud oma katastrimõõdistamise talumiseks kohustamise nõude kohustusega olla nõus piiri kindlaks määramisega hagis märgitud piiripunktides. Kuna hagi tegelik eesmärk on saavutada piiri kindlaks määramine hagejate soovitud kohas, ei ole hagejatel hagis märgitud nõudega võimalik soovitud eesmärki saavutada. Hagejate kohane õiguskaitsevahend on piiri kindlaksmääramise nõue. AÕS § 129 lg 1 järgi peab kinnisasja omanik naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. Selle sätte alusel saab nõuda, et naaberkinnisasja omanik piiri kindlaks tegemisele kaasa aitaks, sh ei takistaks piiri kindlaks tegemiseks vajalikku mõõdistamist. Juhul kui naabritel on vaidlus piiri asukoha üle, saab nõuda ka piiri kindlaks määramist kohtu poolt. Praegusel juhul vaidlevad pooled selle üle, kus peaks piir kulgema (kas aia asukohas või elamu keskel), st tegemist on piiri kindlaksmääramise vaidlusega, kuid vaatamata kohtu korduvatele selgitustele, ei ole hagejad esitanud piiri kindlaksmääramise nõuet. Hagejate nõue mõõdistamise talumiseks hõlmab üksnes mõõdistamistoiminguid ning selle alusel ei saa määrata, milline peaks olema mõõdistamise tulemus, ega kohustada kostjat sellega nõus olema. Kostja ei vaidle ka mõõdistamisele vastu, kuid ei nõustu hageja arusaamaga piiri asukohast. Kostjale ei saa kehtivast õigusest tuleneda kohustust anda nõusolekut ükskõik millise (hagejate määratud) sisuga piiriprotokolli koostamiseks, sh ei saa sellist kohustust tulla hea usu põhimõttest. Hagejate viidatud linnavalitsuse korraldus, millega hagejatele anti luba muuta oma kinnisasjade katastriüksuste piire, ei reguleeri hagejate ja kostja vahelist õigussuhet. Kui naaberkinnisasjade omanikel on erimeelsused piiri asukoha üle, on kohaseks õiguskaitsevahendiks piiri kindlakstegemise nõue AÕS § 129 alusel. Juhul kui kohus menetleks hagis esitatud nõuet ja jätaks selle rahuldamata ning ei peaks põhjendatuks piiri määramist kostja vastuhagis nimetatud asukohas, jääksid rahuldamata nii hagi kui ka vastuhagi ning poolte piirivaidlus ei saaks lahendust. Selleks, et kohtul oleks võimalik kaaluda piiri määramist hagejate soovitud kohta, tuleb hagejatel esitada vastavasisulise nõudega hagi.
13.2.Kuna kostja ei märkinud, et soovib oma hagi menetlemist üksnes vastuhagina, edastab kohus kostja 4. veebruari 2018. a hagi kohtu kantseleile, et registreerida see uue tsiviilasjana. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
14.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
14.1.Määruskaebuse väidete kohaselt ei olnud maakohtul hagis esiletoodud asjaolusid arvestades alust jätta hagi läbivaatamata ja see tulnuks sisuliselt lahendada. Maakohus leidis ekslikult, et pooltel on piirivaidlus, kuigi hagejad tõid esile, et pooltel on vaidlus, kuna kostja keeldub pahauskselt ja pahatahtlikult 2003. a kinnisasjade jagamisel tekkinud mõõdistamisvea parandamisele kaasa aitamast. Samuti leidis maakohus vääralt, et hagejad ei ole esitanud piiri kindlaksmääramise nõuet. Kuna hagejad soovivad, et kostja
2-16-18188 nõustuks mõõdistamisega selliselt, et piir kulgeb hageja soovitud kohas, on mõõdistamise tulemus juba tehtud mõõdistusi arvestades võimalik ette kindlaks määrata.
14.2.Hagi rahuldamise korral saavutaksid hagejad oma eesmärgi, sest kohustades kostjat taluma mõõdistamist hagejate taotletud koordinaatidel, saaks piirivaidlus lahendatud ning kõrvaldatud hagejate uute katastriüksuste registreerimisel ilmnenud puudused. Hagejatel ei ole võimalik oma katastriüksusi ilma kostja kaasabita ümber registreerida. Kostja kuritarvitab oma õigusi, sest ei ole viidanud ühelegi kaitsmistväärivale huvile, mis õigustaks mõõdistamisest keeldumist. Hagejatel on õiguskaitsevajadus.
14.3.Maakohtu määrusest ei nähtu, kuidas peaks olema sõnastatud piiri kindlakstegemise nõue. Kui hagejate nõue ei olnud õigesti sõnastatud, pidi maakohus andma hagejatele täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
15.Kostja toetas hagi ja vastuhagi menetlemist ühes menetluses ja seetõttu maakohtu määruse tühistamist. Poolte erimeelsuse saab lahendada, kui kohus määrab kindlaks kinnisasjade vahelise piiri, sest katastriüksuste piiride korrigeerimiseks vajalikele maakorralduslikele toimingutele kostja vastu ei vaidle.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 667 lg 2 järgi rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
17.Maakohus jättis põhjendatult hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ega rikkunud seda tehes menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium lühidalt järgmist.
18.Hagejad nõuavad kohtumenetluses järjekindlalt, et kohus kohustaks kostjat lubama ja taluma kinnisasjade vahelisel piiril katastrimõõdistamist, sh täpsustasid hagejad 5. detsembri 2017. a menetlusdokumendis oma nõuet ja palusid kohustada kostjat lubama ja taluma katastrimõõdistamist hagejate nimetatud piiripunktides (koordinaatidel). Hagejate väitel on nende eesmärk kõrvaldada katastrimenetluses ilmnenud puudused, mis takistavad hagejatel muuta neile kuuluvatel kinnisasjadel asuvaid katastriüksusi (poolte kinnisasjade vahelise piirilõigu mõõdistamisvead). Kolleegium nõustub hagejatega, et hagejate esiletoodud asjaoludel on hagejatel õiguskaitsevajadus, kuid maakohus leidis põhjendatult, et hagejad ei ole oma õiguste kaitseks kasutanud kohast õiguskaitsevahendit. Arvestades seda, et pooled on eri meelt selles, kus peaks kulgema nende kinnisasjade vaheline piir (poolte katastriüksuste piirilõigul piiripunktid), saanuks hagejad kaitsta oma õigusi, kui nad oleks nõudnud kohtult AÕS § 129 alusel vaidlusaluse piiri asukoha kindlaksmääramist või piiri muutmist, s.o palunud kohtul AÕS § 129 lg-test 2 ja 3 juhindudes määrata kindlaks naaberkinnisasjade vaheline piir. Riigikohus on selgitanud, et kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis (Riigikohtu 12. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p-d 23–26). Seejuures on kohtu poolt määratud piir aluseks
2-16-18188 mõõdistamisele ning mõõdistamistulemuste alusel katastriandmete muutmisele. Seega pidanuks hagejad nõudma kohtult piiri kindlaksmääramist, kuid seda ei ole hagejad teinud. Seejuures ei ole õige hagejate määruskaebuse väide, et maakohus ei ole andnud neile täiendavat tähtaega oma õiguste kaitseks kohase nõude esitamiseks. Maakohus selgitas hagejatele nii 15. novembri 2017. a kui ka 5. veebruari 2018 kohtuistungil, et hagejate nõue ei vii neid sihile, ja kui nad soovivad kinnisasjade piiri kindlaks määrata, siis tuleb selleks ka selge nõue esitada. Sellest hoolimata ei esitanud hagejad kohtule piiri kindlaksmääramise nõuet. Hageja II küll esitas isiklikult sellise nõude, kuid hagejate esindaja teatas kohtule
21.veebruari 2018. a e-kirjas, et hageja II ei soovi tegelikult seda nõuet esitada ning hagejad ei soovi nõuet muuta. Seega, hoolimata sellest, et hagejaid esindas kohtumenetluses vandeadvokaat, selgitas maakohus piisavalt põhjalikult hagejatele menetluslikku olukorda ning andis neile korduvalt võimaluse oma nõuet muuta, kuid hagejad (hagejate lepinguline esindaja) ei soovinud seda teha. Sellises olukorras ei oleks maakohus saanud omal algatusel hagejate esitatud nõuet muuta ega pidada seda piiri kindlaksmääramise hagiks. Küll aga esitas kostja vahetult enne maakohtu määruse tegemist maakohtule vastuhagi poolte kinnisasjade vahelise piiri kindlaksmääramiseks. Maakohus edastas kostja vastuhagi kohtu kantseleile eraldi kohtuasjana registreerimiseks ja kohtuinfosüsteemi andmetel on kostja hagi menetlusse võetud. Vastuhagi puudutavas osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Seega saavad hagejad esitada vajadusel nõuetele vastava vastuhagi piiri kindlaksmääramiseks selles kohtuasjas.
19.Lisaks märgib kolleegium, et 1. juulil 2018 jõustunud seadusemuudatuste tõttu võib hagejatel olla täna oma õiguste ja huvide kaitseks lihtsamaid viise kui tsiviilkohtumenetluses nõude esitamine kostja vastu.
1.juulil 2018 jõustusid maakatastriseaduse muudatused, mille kohaselt muutus maakatastri kontseptsioon ja katastripidaja roll maakatastrisse kannete tegemisel. Kehtiva MaaKatS § 8 lg 31 järgi on katastripidajal (Maa-ametil) õigus otsustada piiride kindlakstegemise dokumentide alusel katastriüksuse piiri asukoht ning katastrikanne on kinnistusraamatu kande tegemise aluseks. Sellest tulenevalt otsustab kehtiva õiguse järgi katastripidaja katastriüksuste piiride asukoha haldusmenetluse põhimõtteid järgides ning kande tegemine katastris on haldustoiming. Kande aluseks on eelkõige kõigi puudutatud kinnisasjade omanike piirikokkulepe. Kokkuleppe puudumise korral peab aga katastripidaja viima läbi haldusmenetluse, kaasama menetlusse puudutatud kinnisasjade omaniku ja otsustama haldusaktiga piiri asukoha (vt ka Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE) seletuskiri, lk 51). Mh on katastripidajal MaaKatS § 193 lg 1 alusel õigus ka katastriandmeid katastrimõõdistamise alusel parandada ning teha seda MaaKatS § 193 lg-s 2 sätestatud juhtudel ka katastrimõõdistamiseta. Muudatuse eesmärgiks oli parandada katastriandmete kvaliteeti ja anda katastripidajale võimalus parandada katastriandmeid kontrollimõõdistamisel saadud andmete alusel või olukorras, kus katastripidajal on juba täpsemad piiriandmed olemas ja nende andmete alusel on võimalik naaberkatastriüksuse piiriandmeid muuta (vt ka avalikes huvides omandamise seaduse eelnõu (598 SE) seletuskiri, lk 61).
20.Ülaltoodut arvestades tuleb hagejate määruskaebus jätta rahuldamata ja määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hagejate kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi praeguses määruses ka ringkonnakohus.
2-16-18188
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.