2-16-2280/23 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-16-2280 massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nelja võlausaldaja nõudeid kokku summas 16 038.40 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXX pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et XXXX (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on ebaõnnestunud tegutsemine ettevõtjana, mil äririskide võtmise tulemusena ja majanduskriisist mõjutatuna äriplaanid luhtusid. Sellest tulenevalt tekkisid raskused krediidiasutuste ees võetud kohustuste täitmisel. XXXX on Harju Maakohtu 10.06.2008 otsusega süüdi mõistetud karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 2 ja 3 ning Kars 393 lg 1 alusel. KarS § 209 lg 1 kohaselt on süütegu teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Sama paragrahvi lõike 2 punktide 2 ja 3 kohaselt on süütegu sama tegu, kui see on toime pandud ametiisiku poolt ja suures ulatuses. KarS § 393 lg 1 kohaselt on süütegu Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse tollisoodustusega toimetatud kaubaga, tollijärelevalve all oleva või aktsiisikaubaga ebaseadusliku toimingu või tehingu tegemine, kui teo objekt oli kaup suures koguses. Karistuseks on XXXX määratud tingimisi vabaduskaotuslik karistus ja sundraha summas 6 525 eurot. Samuti on XXXX solidaarselt teiste süüdimõistetutega Ukraina juriidilise isiku XXXX kasuks välja mõistetud 1 330 886.19 krooni (85 059.13 eurot) ja OOO XXXX kasuks 1 714 266.58 krooni (109 561.60 eurot). Kriminaalasjas arestiti tsiviilhagide tagamiseks XXXX kuuluv korteriomand asukohaga XXXX. Võlgniku seletuse kohaselt müügi täitemenetluses tema võlgade katteks temale kuulunud korteriomand. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo toimepanek, millest tulenevate nõuete realiseerimise tagajärjel muutus võlgnik varatuks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Magnus Braun tuleb vabastada tema kohustustest XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Magnus Braun on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h ette valmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, tegelenud vara müügiga, tutvunud täitemenetluse lõpetamise otsustega, suhelnud võlausaldajatega, koostas vajalikud aruanded, jaotusettepaneku ja raugemisaruande. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu summas 880.50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 176.10 eurot. Kohus, tutvunud Magnus Braun ́i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 880.50 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo LEXTAL OÜ (registrikood 10992652) käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning Advokaadibüroo LEXTAL OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks summas 176.10 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise võimalused, samuti piisavad rahalised vahendid kõigi pankrotihalduri poolt tehtavate vajalike kulutuste hüvitamiseks, on Magnus Braun esitanud kohtule avalduse pankrotihalduri tasu osalisel hüvitamisel riigi menetlusabi andmiseks. Taotluse kohaselt on pankrotivarast võimalik hüvitada pankrotihalduri tasu 250 euro ulatuses. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha kandnud. Kohus, tutvunud halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 23 lg 1-3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus vastavalt PankrS § 65 lg 11 et, menetlusabi taotlus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kohus on halduri tasu suuruseks määranud 880.50 eurot. Seega on menetlusabina võimalik halduri tasu hüvitada üksnes osaliselt, summas 397 eurot. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Advokaadibüroo LEXTAL OÜ arvelduskontole 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kohus leiab, et

Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXX esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXXX kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXXX kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine on käesolevalt vajalik ning usaldusisiku kohustused tuleb panna pankrotihaldur Magnus Braun ́ile temapoolse nõusoleku alusel. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb Magnus Braun ́il juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas.