2-04-1357
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.jaanuar 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-1357
Tsiviilasi
Vasalemma valla (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) hagi V.B.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja Vasalemma vald (Vasalemma Vallavalitsuse kaudu) (registrikood xx; asukoht Ranna tee 8, Vasalemma, Harju maakond) hageja esindaja Kai Klesmann kostja V.B. (isikukood xx; viimane teadaolev elukoht xxx tegelik viibimiskoht teadmata)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
12.jaanuar 2006.a
Istungil osalenud isikud
hageja esindaja Kai Klesmann
2-04-1357 Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.01.2006.a). Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest (st 20 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni teistkordse ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 525,00 (viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358.
Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale xxxxx asuv eluruum. Elamus korteriühistut moodustatud ei ole. Harju Maakohtu 30.09.2002.a otsusega seni elamute haldamisega tegelenud AS-i Vasur VR pankroti väljakuulutamise ning uue haldaja leidmiseks korraldatud konkursi nurjumise tõttu asus elamuid, sh. elamut, kus elas kostja, Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002.a otsuse nr 96 alusel haldama ja neile kommunaalteenuseid osutama hageja kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Haldamine hõlmab elamu kütmist, kapitaalremondi fondi kogumist, elamu avariilist teenindamist ning hooldamist ja raamatupidamist. Poolte vahel on sõlmitud 10.02.2003.a haldusleping, mille alusel hageja osutas kostjale elamu hooldamise ning kommunaalteenuseid ja esitas selle eest igakuiselt arveid. Kostja kohustus lepingu kohaselt hagejale selle eest igakuiselt tasuma. Kostja oma kohustust hageja ees täitnud ei ole, jättes hageja poolt osutatud teenuste eest tasumata. Tema võlgnevus on seetõttu hageja ees 10 144,20 krooni, mis koosneb 9803,20 krooni suurusest hooldus- ning kommunaalteenuste võlgnevusest ja 341,00 krooni suurusest võlgnevusest korteriomandi seadmise eest. Vaatamata hageja kirjalikule nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seetõttu palub hageja 10 144,20 krooni võlgnevuse ja kohtukulud kostjalt välja mõista. Asjas oli määratud kohtuistung 12.01.2006.a. Hageja esindaja jäi kohtuistungil hagis toodu juurde ja palus hagi rahuldada. Kuna kostja kohtuistungile ei ilmunud, palus hageja esindaja rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjale on kohus kohtukutse kätte toimetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades kohtukutse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.11.2005.a ja 18.11.2005.a. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral võib kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega või lahendada asja sisuliselt tema osavõtuta. Kostja ei ole kohtuistungile ilmunud. Ilmumata jätmise mõjuvate põhjuste olemasolust ta kohtule teatanud ei ole.
TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus, juhul kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2-04-1357 Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg 3 p-des 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist takistavaid asjaolusid ei esine. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda selle kohustuse täitmist. Kostjale kuulub xxxx asuv eluruum. Elamus korteriühistut moodustatud ei ole ja seda asus EES § 15 lg 1 ning Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002.a otsuse alusel haldama ja selle kommunaalteenuseid osutama hageja kui elu-ruumide erastamise kohustatud subjekt. Kuna elamuid haldav muu füüsiline või juriidiline isik puudub, on hageja kohustatud jätkuvalt elamuid haldama. Poolte vahel on sõlmitud 10.02.2003.a haldusleping, mille kohaselt hageja kohustus osutama kostjale elamu hooldamise ja kommunaalteenuste vahendamise teenust, kostja kohustus nimetatud teenuste eest hagejale igakuiselt tasuma. Hageja on osutanud kostjale lepingus kokkulepitud teenuseid ja esitanud selle eest igakuiselt arveid, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Seetõttu on tema võlgnevus hageja 9803,20 krooni. Samuti on hageja kandnud korteriomandi seadmise kulusid kokku 341,00 krooni. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 10 144,20 krooni. Vaatamata hageja kirjalikule nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 10 144,20 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 1050,00 krooni ning kostja kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest 200,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 1050,00 krooni riigilõiv ja 200,00 krooni kostja kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu kostjalt hageja kasuks välja mõista. 16,50 krooni postikulud tuleb kostjalt TsMS § 54 lg 1 ja 4 alusel riigituludesse välja mõista. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.