Muud › Muud hagiasjad

2-05-1105 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (27.01.2006.a). Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest (st 20 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni teistkordse ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon 240,00 (kakssada nelikümmend) krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD

Osaühing Varahooldus (edaspidi „hageja“) esitas 06.04.2005.a Harju Maakohtule hagi A.V. (edaspidi „kostja“) vastu 5964,70 krooni üüritud asja tagastamisega viivitamise eest kahju hüvitamiseks ja kostja eluruumist väljatõstmiseks. Asjas oli määratud 12.01.2006.a kohtuistung. Hageja esindaja jäi kohtuistungil hagis toodu juurde ja palus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale on kohus kohtukutse kätte toimetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades kohtukutse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.11.2005.a ja 18.11.2005.a. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral või kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega või lahendada asja sisuliselt tema osavõtuta. Kostja 12.01.2006.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Ilmumata jätmise mõjuvate põhjuste olemasolust ta kohtule teatanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus, juhul kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, tutvunud kõigi esitatud tõenditega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg 3 p-des 1 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist takistavaid asjaolusid ei esine. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 271 kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Keila linnale kuulub xxxxx asuv eluruum. Nimetatud elamut haldab ja hooldab Keila Linnavalitsusega 01.07.2004.a sõlmitud lepingu nr 6-6/169 ja 01.07.2004.a välja antud volikirja alusel hageja. Samuti esindab hageja nimetatud lepingu ja volikirja alusel Keila linna vastavates üürisuhetes.

2-05-1105 Kostja kasutas Keila Linnavara Haldamise Asutusega 25.09.2000.a sõlmitud üürilepingu alusel xxxxx asuvat eluruumi. Seoses üüri ja kommunaalteenuste võlgnevusega on üürileping kostjaga 29.09.2003.a üles öeldud. Vastavalt Harju Maakohtu 20.05.2004.a kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2/1-1484/03/04 mõisteti kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus ja kohustati kostjat üle andma Keila linnas Põllu tn 1119 asuv korter. Kohtuotsus pöörati Keila Linnavara Haldamise Asutuse poolt täitmisele 14.04.2004.a. Vastavalt kohtutäitur Mati Kadaku teatisele oli korteri üleandmine planeeritud 01.02.2005.a kell 10.00. Kostja korteri üleandmisele ei ilmunud. 12.01.2006.a seisuga ei ole kostja üüritud asja (eluruumi) hagejale tagastanud. Seega on hageja nõue kostja eluruumist väljatõstmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 335 lg 1 kohaselt võib üürileandja, juhul kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Kostjaga oli sõlmitud xxxx asuva eluruumi üürilepingu. Leping on 29.09.2003.a üles öeldud. Kostja ei ole vaatamata hageja nõudmisele andnud üürilepingu objektiks olnud eluruumi käesoleva ajani hagejale üle. Seega on hageja nõue kostjalt eluruumi üleandmisega viivitamise eest 5964,70 krooni kahjuhüvitise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 47 lg 1 p-le 1 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 480,00 krooni ning kostja kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise eest 200,00 krooni ja esitanud taotluse nimetatud kulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 480,00 krooni riigilõiv ja 200,00 krooni kostja kohtukutse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu kostjalt hageja kasuks välja mõista. 16,50 krooni postikulud tuleb kostjalt TsMS § 54 lg 1 ja 4 alusel riigituludesse välja mõista. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.