Muud › Muud hagiasjad

avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, loetakse otsus kätte toimetatuks 20 päeva möödumisel Ametlikes Teadaannetes teistkordse ilmumise päevast.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 452 lg.7, § 454 lg.1 alusel on otsus teatavaks tehtud kirjeldava ja põhjendava osata. Kui pooled teatavad kohtule enne 2. veebruari 2006, et loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, jäetakse Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg.2 alusel kohtuotsusest välja kirjeldav osa ja põhjendav osa. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 2.veebruaril 2006 toimetatakse seejärel menetlusosalistele kätte (TsMS § 453 lg.1, lg.2).

kell 15.00 ja

Hagi on esitatud hageja poolt kostjale osutatud kommunaal- ja hooldusteenuse eest tasumata summade kokku 3205.20 ja viivise 2199.15 krooni saamiseks. Võlg on tekkinud perioodi 01.01.199922.07.2002 eest. Kostja oli 04.10.1999 kuni 22.07.2002 eluruumi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmanik. See on korteriomand, mis on kantud Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse, registriosa nr . 55240. On sõlmitud hooldusleping selle eluruumi haldamiseks ja haldaja on loovutanud hoolduslepingust tuleneva nõudeõiguse 11.juulil 2002 OÜ Paldiski Kinnisvarahaldusele. Lepingu p.1.1-1.4 järgi on hageja kohustunud osutama kostjale teenuseid. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused täitnud. Hageja on esitanud osutatud teenuste eest tasumiseks kostjale arved ja lepingu p.2.1 järgi on kostja kohustunud tasuma osutatud teenuste ja tehtud kulutuste eest. Lepingu p.4.2 sätestab viivise arvete tasumisega viivitamise korral 0,5% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja raamatupidamise andmetel on kostja võlgnevus hoolduskulude ja vahendatud teenuste eest alates 01.01.1999 kuni 22.07.2002 3205.20 krooni ja sellelt arvutatud viivist 2199.15 krooni., kokku 5404.35 krooni. Hageja tugineb TsK § 173 lg.1, § 174 sätetele ja viivise nõudmisel TsK § 231 lg.1 sätetele. Hageja leiab, et kostja on säästnud vara tema arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta ja vastutab TsK § 477 lg.6 alusel. Nõue on esitatud TsK § 173, § 174, § 222 lg.1, EES § 15, AÕS § 75 lg.1ja KOS § 13 lg.1 alusel, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 3205.20 krooni ja viivis 2199.15 krooni, välja mõista ka kohtukulu 420 krooni. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud järgmised tõendid: nõudeõiguse loovutamise leping (tl.6), millega 11.07.2002 on Paldiski Linnavalitsus loovutanud hagejale oma nõudeõigused Paldiski linnas asuvate eluruumide valdajate, kes on jätnud tasumata eluruumide hooldamise-ja haldamise ning soojusenergia eest ettenähtud tasud, vastu. Lepingu p.3.2. sätestab, et omandajal on õigus teatada võlgnikele nõudeõiguste üleminekust omandajale. Tl.7 on kiri kostjale 16.08.2002, millega teatatakse Ixxx Lxxx*ile, et tema poolt Paldiski Kinnisvarahoolduse OÜ-le teenuste eest tasumata summa 4408.15 krooni nõudeõigus on loovutatud Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ-le. Tl.8 on korteriomandi ostu-müügi ja asjaõiguslepingust väljavõte, millest nähtub, et 22.07.2002 on Ixxx Lxxx müünud Txxx Kxxxxxle ja Exxx-xxx Kxxxxxxx temale kuuluva korteriomandi xxxxxxxx linnas asukohaga xxxxxxxxx, registriosa nr . 55240. Tl.9 on hooldusleping Ixxx Lxxx ja OÜ Paldiski Kinnisvarahooldus vahel xxxxxxxxxxxx asuvale korterile kommunaalteenuste vahendamise kohta. P.1.1.1, 1.3.2, 1.3.3., 1.4 kohaselt kohustub hooldaja vahendama prügiveo, veevarustuse- ja kanalisatsiooni, elamu üldvalgustuse teenust, hoidma korras küttesüsteemi, sooja- ja külmaveetorustikud, tagama operatiivselt rikete likvideerimise. Lepingu p.2.1. järgi kohustub omanik tasuma 10 päeva jooksul pärast teate saamist hooldaja poolt tehtavate kulutuste ja teenuste eest. Lepingu p.4.2. sätestab viivise maksmisega viivitamise puhuks 0,5% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest. Tl.10-11 on Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ tõend, millest nähtub, et kuni nõuete üleminekuni Paldiski Kinnisvarahalduse OÜ-le 30.04.2001 on kostja võlgnevus alates 31.01.1999 2209 krooni ja kuni 31.07.2002 -3205.20 krooni. On lisatud viiviste arvutus-2199.15 krooni. Kokku võlgnevus 5404.35 krooni. On lisatud arved kostjale (tl.12-19); hageja meeldetuletus

kostjale 24.05.2004 (tl.22), milles tehtud ettepanek võla tasumiseks ja viivise vähendamiseks; meeldetuletus kostjale (tl.23). Kostja registrijärgne elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl.25, 32,33). Hageja taotleb kostja kutsumist kohtuistungile Ametlike Teadaannete kaudu (tl.36). Kostja ei ole kohtule vastanud ega ilmunud kohtuistungile, ehkki teda on hoiatatud mitteilmumise õiguslike tagajärgede eest ja tagaseljaotsusest. Hagejale on kohtukutse kätte antud 19.12.2005. Kumbki pool ei ole kohtuistungile ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungil sisuliselt TsMS § 408 p. 1 alusel, kuna kumbki pool ei ole ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 452 lg 7 alusel tegi kohus 25.jaanuaril 2006 teatavaks otsuse resolutiivosa ja selgitas selle kuulutamisel edasikaebamise korda ja tähtaega TsMS § 454 lg.3 kohaselt. Pooled on sõlminud hoolduslepingu elamu Rae t . 31 hooldamiseks ja kommunaalteenuste vahendamiseks korteriomanikule. Pooltevaheline õigussuhe on kostjale kuuluva kaasomandiks oleva vara majandamiseks sõlmitud käsundusleping. TsK § 394 lg.1 järgi käsunduslepingu järgi kohustub üks pool (volinik) teostama teise poole (volitaja) arvel ja nimel teatavaid juriidilisi tegusid. TsK § 398 lg.2 p.2 järgi on volitaja kohustatud hüvitama volinikule tema poolt kantud kulutused, mis olid vajalikud ülesande täitmiseks. Käesoleval juhtumil on hageja sõlminud lepingud kommunaalteenuste osutamiseks kostjale ja kostjale on kommunaalteenuseid osutatud. Kostja ei ole nende eest tasunud, ehkki talle on sellekohased arved esitatud. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud jm koormatised, samuti kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandiseaduse § 21 lg 1 järgi on valitseja kohustatud ellu viima korteriomanike otsuseid ja rakendama valitsemiseks ja korrashoiuks vajalikke abinõusid. VõS rakendamise seaduse § 12 lg 2 kohaselt rakendatakse enne 01 juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele senikehtinud seadust. 1.juulini 2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu või seaduse sätetele. Tulenevalt TsK § 174 ei ole lubatud ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest või lepingu tingimuste ühepoolne muutmine. Kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustist tasuda temale osutatud teenuste ja tehtud kulutuste eest. TsK § 231 lg.1 sätestab, et rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest viivist. Pooled on lepingus viivise maksmise kokku leppinud määras 0,5% tasumata summalt päevas ja see ei ole vastuolus TsK § 231 lg.1 sisuga. Hageja on esitanud nõude kostja poolt täitmata jäetud raha maksmise kohustuse täitmiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on TsK § 173, § 174, § 231 lg.1, § 394 lg.1, § 398 lg.2 p.2, AÕS § 75 lg.1, KOS § 13 lg.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi toimub kohtukulude jaotamine ja kindlaksmääramine senikehtinud TsMS sätete alusel. Senikehtinud TsMS § 60 lg.1 alusel tuleb kohtukulud välja mõista poolele, kelle kasuks on otsus tehtud. Kohtunik Ü.Raag

/ allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.