2-05-13943
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2006 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-05-13943, endine number 2-1222/05
Tsiviilasi
AS If Eesti Kindlustus hagi X vastu 23 935.64 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
- hageja AS If Eesti Kindlustus, rk 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn; - hageja esindaja Paul Paas, postiaadress pk 180, 41502 Jõhvi; - kostja X, kohtukutse avaldatud Ametlikes Teadaannetes.
Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2006.a
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
Hagi rahuldada. Välja mõista X If Eesti Kindlustus AS-i kasuks 23 935 (kakskümmend kolm tuhat üheksasada kolmkümmend viis) krooni 64 senti. Välja mõista X riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse. Vabatahtlikuks tasumiseks võib kohustatud isik riigituludesse nõutava riigilõivu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve puhul 2900072699, esitades tasumist tõendava dokumendi Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Avalikult kättetoimetatuks loetakse kohtuotsus 20 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Sellest päevast hakkab kulgema selle isiku jaoks, kellele kohtuotsus toimetati avalikult kätte, apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
07.12.1996 toimus Tartus Riia ja Kastani tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles on tunnistatud süüdlaseks X, kes juhtis sõidukit Toyota Celica reg märgiga 431TBG ja sõitis tagant otsa Y kuuluvale sõidukile Ford Sierra reg märgiga 498ACR, tekitades varalise kahju. Liiklusõnnetuse hetkel puudus X vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustatud KAS-s Kalju, kes hüvitas kannatanule 14 963 krooni. Käsitluskulude suurus on 2244 krooni. 17.11.1997 esitas hageja kostjale pretensiooni summas 17 507 krooni. Kostja ei ole hageja nõuet käesoleva ajani rahuldanud. Hageja on seisukohal, et kostja on viivituses alates 21.12.1997 ning on arvutanud kuni hagi esitamiseni kohtusse viivist summas 6428.64 krooni.
Hageja nõue koosneb väljamakstud hüvisest 14 963 krooni, käsitluskuludest 2244 krooni ja viivistest summas 6428.64 krooni. Hageja nõuab kostjalt kokku 23 935.64 krooni hüvitamist regressi korras, sest haldusõigusrikkumise asja otsuse kohaselt juhtis kostja sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
Kostja ei ole vastuväiteid hagiavaldusele esitanud. Kohtukutse kostjale on avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole ilmunud kohtuistungile, mitteilmumise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ei ole.
Kohtuistungile ei ole ilmunud hageja esindajat ja kostjat. Hageja esindaja on kirjalikus avalduses taotlenud asja lahendamist poolte kohalolekuta. TsMS § 408 kohaselt kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt, jätta hagi läbivaatamata, menetluse peatada või lükata asja arutamine edasi. Kohus on seisukohal, et kohus võib käesolevas asjas lahendada hagi sisuliselt. Kostja uuesti kohtusse kutsumine suurendab põhjendamatult kohtukulusid. Hageja esindaja on teavitanud kohut istungile mitteilmumistest, mistõttu kohus ei pea võimalikuks jätta hagi läbi vaatamata. Puudub ka igasugune alus menetluse peatamiseks. Kohus, uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi kuulub terves ulatuses rahuldamisele. Hageja on esitanud nõude liiklusõnnetuse põhjustaja vastu alusel, et kostja juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Hageja tõendab oma nõuet otsusega haldusõigusrikkumise asjas, mille kohaselt X juhtis 07.12.1996 autot, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Toimus avarii ja tekkis varaline kahju. Kahjusumma suurus on tõendatud autoekspert E. Tombergi aktiga kannatanu sõiduki vigastuste ulatuse ja remondi maksumuse kohta summas 22 791.10 krooni. Pärast tehnilise kulumi mahaarvamist jäi hüvitamisele kuuluva summa suuruseks vastavalt liikluskahju väljamaksmise otsusele ja maksekorraldusele 14 963 krooni. Käsitluskulud on nähtuvalt KAS Kalju otsusele liikluskahju väljamaksmise kohta summas 2 244 krooni. LKS (liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud redaktsioonis) § 38 lg 2 punkt 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Regressinõue hõlmab nii kannatanule hüvitatud kahju kui ka kindlustusandja kulutusi seoses kahju hüvitamisega, sh käsitluskulusid.
Hageja on saatnud kostjale neli pretensiooni-regressinõuet (tl-d 23-26). Hageja on seisukohal, et esimeses pretensioonis antud kahju hüvitamise tähtajast – 20. detsembrist 1997 – arvates on kostja olnud viivituses. Kohus on seisukohal, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on seaduslik ja põhjendatud. Tsiviilkoodeks § 231 sätestab viivise määraks, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisti, 3 % aastas viivitatud summalt. Hageja on viivist kuni 30. juunini 2002 arvestanud 1653 päeva eest 1.44 krooni päevas kokku 2380.32 krooni. Perioodil 01.07.2002 kuni 30.04.2004 oli viivise määr Võlaõigusseaduse § 113 ja VÕS RakS § 14 kohaselt 7 % viivitatud summalt aastas. Hageja on selle perioodi eest arvutanud viivist 670 päeva eest, 3.36 krooni päevas, summas 2251.20 krooni. Alates 01.05.2004 kuni 20.06.2005 on viivise määr VÕS § 113 kohaselt 9 % aastas, st 416 päeva eest, 4.32 krooni päevas summas 1797.12 krooni. Võlasumma, millelt viivis on arvutatud, on kogu aeg olnud 17 507 krooni, sest kostja ei ole kahju hüvitama hakanud. Kohus on seisukohal, et hageja kogu nõue 23 935.64 krooni väljamõistmiseks on tõendatud ja tugineb seadusele. Hagi kuulub rahuldamisele terves ulatuses. Hageja õigusjärglus on tõendatud äriregistri kannetega, mille kohaselt KAS Kalju ühines Eesti Varakindlustuse AS-ga ja kõik KAS Kalju õigused ja kohustused läksid üle Eesti Varakindlustuse AS-le. Nimetatud aktsiaselts ühendati AS-ga Sampo Eesti Varakindlustus, mille ärinimi muudeti ärinimeks AS If Eesti Varakindlustus. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõiv hagihinnalt kuni 25 000 krooni on 1750 krooni. X tuleb 1750 krooni välja mõista riigituludesse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.