Osaühingu XXXX hagi XXXX`i vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2109,10 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Osaühing XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman (Advokaadibüroo Narlex OÜ, registrikood 12152152, asukoht Tallinna mnt 19c, 20303 Narva, Ida-Virumaa) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX)
Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 22.12.2016.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ XXXX hagi XXXXi vastu kahju hüvitamiseks.
2.Välja mõista XXXXilt OÜ XXXX kasuks 1951,97 eurot põhivõlga ja 168,65 eurot viiviste katteks perioodi 24.12.2015.a. kuni 27.02.2017.a. eest.
3.Välja mõista XXXXilt OÜ XXXX kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (1951,97 eurot) alates 28.02.2017.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Menetluskulude jaotamine ja rahaline kindlaksmääramine.
Jätta OÜ XXXX menetluskulud XXXXi kanda. Jätta XXXXi menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista XXXXi OÜ XXXX kasuks 1622,44 eurot hageja menetluskulude katteks. XXXX on kohustatud maksma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt OÜ-le XXXX viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.XXXX töötas OÜ-s XXXX veoauto juhina alates 19.12.2014.a. kuni 13.01.2015.a. (tõendab ka töövaidluskomisjoni otsus 4-1/856 15. maist 2015.a. t/l 7-10).
2.21.12.2014.a. – 26.12.2014.a. täitis XXXX hageja poolt antud tööülesandeid ja sõitis veoautoga, numbrimärk XXXX, millele oli taha haagitud haagis, numbrimärk XXXX, marsruudil Eesti-Soome-Vene Föderatsioon-Eesti.
3.OÜ XXXX väidetel helistas kostja hageja juhatuse liikmele XXXX 25.12.2014.a. Narva piiripunktist ja teatas, et haagise rehv on katki ning tühjaks läinud. XXXX andis XXXXile korralduse haagise rehv enne Tallinnasse sõidu jätkamist ära vahetada. Kostja seda ei teinud, vaid sõitis purunenud rehviga Tallinnasse, parkis sõiduki koos haagisega hageja territooriumile ja lahkus.
4.OÜ XXXX hinnangul tekitas kostja purunenud rehviga haagisega Narvast Tallinnasse sõiduga hagejale kahju, sest lisaks rehvile purunesid katkise rehviga sõidu tagajärjel ka haagise teised osad, s.o. poritiib ja selle kate, õhkpadi, pidurikamber ja küljetuli ning rattalaager. Hageja lasi haagise remontida XXXX OÜ-s ning tasus selle eest viimasele 1951,97 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 1951,97 eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras TLS § 74 lg 1 alusel.
5.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: töövaidluskomisjoni otsuse XXXX, fotod purunenud rehvist, veljest, sõiduki ja haagise vahelisest osast ja haagise küljest, XXXX OÜ arve XXXX OÜ-le, kõnede eristuse telefonilt XXXX, XXXX OÜ majandustegevuse teate ja äriregistri väljavõtte ning tunnistaja XXXX kirjalikud ütlused.
Lk (7)
Hageja taotles üle kuulata kohtuistungil hageja juhatuse liikme XXXX ja arvestada seda kui tõendit TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt, sest tegemist on lihtmenetluse asjaga, samuti kuulata kohtuistungil üle tunnistajad XXXX, XXXX ja XXXX. Kohtuistungil loobus hageja tunnistaja XXXXi ülekuulamise taotlusest. Samuti taotles hageja abi tõendite kogumisel ning palus kohustada Maksu- ja Tolliametit esitama kohtule 25.12.2014.a. Venemaalt-Eestisse Narva piirpunkti kaudu liikunud veoauto, registreerimisnumbriga XXXX, ja haagise, registreerimisnumbriga XXXX, liikumisega seotud foto- ja/või videosalvestused. Kostja vastuväited ja selle põhjendused.
6.Kostja vastuväidete kohaselt ei helistanud ta 25.12.2014.a. XXXX ega teatanud, et haagise rehv on tühi, vaid helistas seoses tollideklaratsiooni täitmisega ja autol esinenud probleemidega. Kostja sõnul ei oleks ta vastutustundelise inimesena tühja haagise rehviga 200 kilomeetrit sõitnud, kuid ilmselt ei olnudki haagise rehv purunenud, sest tema seda ei tundnud. Hageja väide sellest, et kostja talle helistas on kostja sõnul tõendamata.
7.Kostja väidetel tagastas ta sõiduki koos haagisega 26.12.2014.a. samas seisukorras, kui see hagejalt saadud oli ja sellel ei olnud midagi viga. Hageja poolt esitatud foto purunenud rehvist ei tõenda, et rehv oleks purunenud kostja süül ning kostja teo ja tagajärje vahel oleks põhjuslik seos.
8.Kostja on ka seisukohal, et OÜ XXXX arve ei tõenda, et haagisel numbrimärgiga XXXX märgitud tööd ka teostati, sest ka nimetatud äriühing on hageja seadusliku esindaja XXXX kontrolli all. Nimetatu tõendab kostja hinnangul hoopis seda, et hagi aluseks olevad asjaolud on välja mõeldud.
9.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja OÜ XXXX ja OÜ XXXX äriregistri väljatrükid, kostjale esitatud OÜ XXXX arve ja sama töövaidluskomisjoni otsuse, mis hagejagi kohtule esitas. Kohtuotsuse põhjendused.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et - kostja töötas hageja juures veoauto juhina perioodil 19.12.2014.a. kuni 13.01.2015.a. ja - 21.12.2014.a. – 26.12.2014.a. täitis kostja hageja poolt antud tööülesandeid ja sõitis veoautoga, numbrimärk XXXX, millele oli taha haagitud haagis, numbrimärk XXXX, marsruudil Eesti-Soome-Vene Föderatsioon-Eesti. Pooled vaidlevad selle üle - kas kostja sõitis 25.12.2016 öösel Narvast Tallinna haagise tühja rehviga ning - kas kostja tekitas sellega hagejale kahju hagis nõutavas summas.
11.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus nii võlaõigusseaduse kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest kui ka töölepinguseaduse 4. peatükist, mis muuhulgas sätestab, et töötaja vastutab tööandja ees töölepingust tuleva kohustuse rikkumise korral üksnes siis kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72).
Lk (7)
Seega selleks, et tööandja saaks nõuda töötajalt tööülesannete täitmisega tekitatud kahju hüvitamist peab hageja esile tooma ja tõendama järgmisi asjaolusid: kahju olemasolu hagejal (kuidas tekkis, millistel asjaoludel ja millise kostja poolt toimepandud rikkumise tagajärjel hagejal kahju tekkis ning mis tõendab); hagejal tekkinud kahju suurust (mis tõendab, et hageja on kahju kandnud ja seda hagetavas suuruses); -
põhjuslikku seose olemasolu kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel ning
-
kostja süüd hagejale kahju tekitamisel.
12.Kohus kontrollib kõigepealt kas hagejal on kahju tekkinud ning kui on siis millistel asjaoludel see tekkis ning kas see tekkis kostja poolt toime pandud rikkumise tagajärjel. Kohus asub seisukohale, et hageja seadusliku esindaja XXXX kohtuistungil antud seletusega (lubatav tõend TsMS § 405 lg 1 p 5 kohaselt), tunnistajate XXXX ja XXXXi ütlustega ning hageja poolt esitatud fotodega (t/l 10 ja 140-143) leidis asja sisulise arutelu käigus tõendamist, et hagejale on tekkinud kahju veoki, registreerimisnumbriga XXXX, haagise, registreerimisnumbriga XXXX, rehvi purunemisega, mis tõi kaasa ka haagise teiste detailide purunemise ja/või hävinemise. Kohtu hinnangul võis hagejale kahju tekkida tema poolt väidetud asjaoludel, s.o. põhjusel, et kostja sõitis purunenud haagise rehviga 25.12.2014.a. Narvast Tallinna. Nimetatu on tõendatud sellega, et XXXX täitis hageja juures 21.12.2014.a. – 26.12.2014.a. hageja poolt antud tööülesandeid ja sõitis veoautoga, numbrimärk XXXX, millele oli taha haagitud haagis, numbrimärk XXXX, marsruudil Eesti-Soome-Vene Föderatsioon-Eesti ning sõitis 25.12.2014.a. öösel Narvast Tallinna, mille üle pooltel vaidlus puudub, ning mida kinnitavad ka Maksu- ja Tolliameti poolt kohtule saadetud fotod kostja poolt juhitud veoauto ja haagise piiripunkti läbimise kohta nimetatud kuupäeval (t/l 109-114). Kuna kostja sõitis nimetatud sõidukiga 25.12.2014.a. öösel Narvast Tallinna, ja parkis sõiduki koos haagisega hageja territooriumile (vaidlus puudub) ning XXXX selle koos haagise katkise rehviga, mis omakorda oli ära lõhkunud ka kaks poritiiba, tuled, pidurikambri ja õhkpadja, 2014.a. viimastel päevadel hageja territooriumilt leidis, leiab kohus, et kostja, olles tööl veoauto juhina hageja juures, rikkus veokijuhina oma tööülesandeid, kui ta sõitis Narvast Tallinna katkise rehviga ning tekitas sellega tööandjale varalist kahju. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja XXXX ja kostja omavahel 25.12.2014.a. öösel korduvalt üksteisega telefoni teel vestlesid (tõendab Tele2 Eesti AS kõnede eristus (t/l 104), kuid millest pooled omavahel rääkisid, nimetatud tõend ei tõenda. Kuid vaatamata sellele kas XXXX andis XXXXile korralduse rehv enne sõidu jätkamist ära vahetada või mitte, oleks XXXXil kui veoki- ja haagisejuhil tulnud seda ka ilma tööandja korralduseta teha, sest veokijuhina töötav inimene pidi aru saama, et katkise rehviga sõitmine on ohtlik ja tekitab haagisele kahjustusi.
13.Hagejal tekkinud varalise kahju suurust tõendab XXXX OÜ arve (t/l 30) OÜ-le XXXX, mille kohaselt esitas XXXX OÜ hagejale arve haagise XXXX montaaži, remondi ja vahetatud haagise osade eest 19.01.2015.a. summas 1951,97 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud arvel märgitud tööd ja haagisel vahetamist vajanud detailid vastavuses hageja seadusliku esindaja XXXX ja tunnistajate XXXX ja XXXXi ütlustega haagisel purunenud detailide kohta ning samuti ka hageja poolt esitatud fotodega (t/l 10 ja 140-143), millistelt on samuti osaliselt näha millised detailid haagisel purunenud olid. Kohtu hinnangul ei oma kahju suuruse kindlaks määramisel tähtsust kostja väide nagu ei vastaks
Lk (7)
XXXX OÜ arve tegelikkusele, sest nimetatud äriühing on samuti XXXX kontrolli all nagu OÜ XXXX. Asjaolu, et XXXX on mõlema nimetaud äriühingu juhatuse liige ei tähenda, et hagejale esitatud arve haagise remontimise eest on vale või, et seda üldse esitatud ei olegi.
14.Kohtu hinnangul on tõendatud ka hagejal tekkinud kahju ja kahjutekitaja käitumise vahel põhjuslik seos, sest siis kui XXXX ei oleks haagise purunenud rehviga Narvast Tallinna sõitnud, ei oleks hageja haagisel, numbrimärgiga XXXX, XXXX ning tunnistajate XXXX ja XXXXi ütlustega ja hageja poolt esitatud fotodega (t/l 10 ja 140-143) tõendatud kahju tekkinud.
15.Kohus on seisukohal, et kostja rikkus hagejaga sõlmitud töölepingut hooletuse tõttu, sest tõendatud ei ole, et kostja oleks lepingut tahtlikult rikkunud ja hagejale kahju tekitamise eesmärgil katkise haagise rehviga Narvast Tallinnasse sõitnud. Kohus leiab, et kuigi TLS § 74 lg 2 sätestab, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks ning hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra, tuleb käesoleval juhul kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu kostja poolt tekitatud kahju, sest iga mõistlik inimene, rääkimata siis veoauto juhist, pidi mõistma, et katkise rehviga 200 kilomeetri läbimine on ohtlik ja lõhub ära lisaks rehvile ja veljele ka teised haagise detailid. Kahju täies ulatuses kostjalt väljamõistmiseks annab aluse ka see, et kostja töötas hageja juures alla kuu ning pärast käesoleva hagi aluseks olevat sündmust enam tööle ei ilmunudki. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1951,97 eurot, mis on hagejale tekkinud kahju seoses kostja poolse töölepingu rikkumisega.
16.Hageja viivisenõude rahuldamisel juhindub kohus VÕS § 113 lg 1 sätestatust, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Arvestades asjaoluga, et hageja palub viivise kostjalt välja mõista alates hagi kohtusse esitamisest ja hagi esitati 24.12.2015.a. ning VÕS § 94 lg 1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli alates
1.juulist 2015.a. kuni 30.juunini 2016.a. 0,05 % ja on
1.juulist 2016.a. kuni käesoleva ajani 0,00 % ning kostja on olnud viivituses nimetatud perioodidel vastavalt 190 päeva ja 242 päeva, arvestusega, et hageja nõuab viivist alates 24.12.2015.a., kuulub kostjalt viivis väljamõistmisele järgmiselt: perioodi 24.12.2015.a. (hagi esitamise kuupäev) - 30.06.2016 eest [1951,97 (põhivõlg) x 0,02 % päevas (VÕS§ 113 lg 1 sätestatud viivise määr 8,05 % : 365) x 190 (viivitatud päevade arv)] = 74,17 eurot ja
Lk (7)
perioodi 01.07.2016.a. – 27.02.2017.a. (kohtuotsuse tegemise päev) eest [1951,97 (põhivõlg) x 0,02 % päevas (VÕS§ 113 lg 1 sätestatud viivise määr 8,00 % : 365) x 242 (viivitatud päevade arv)] = 94,48 eurot Seega kuulub kokku kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viiviste katteks 168,65 (74,17 + 94,48) eurot. Alates kohtuotsuse tegemisest kuulub kostjalt viivis hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 113 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni nagu võimaldab TsMS § 367 märgitu. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
17.Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel tõenditena arvestamata XXXX OÜ majandustegevuse teate ja äriregistri väljavõtte ning tunnistaja XXXX kirjalikud ütlused. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei ole asjakohased käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel ning tunnistaja XXXX kuulas kohus tunnistajana kohtuistungil üle. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
18.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses pool, kelle kahjuks kohus otsuse teeb. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 250.- eurot, hageja esindaja sõidukulu Tallinna 30.- eurot ja hageja õigusabikulud. mis moodustavad kokku 1118,70 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud.
20.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses riigilõivu 250.- eurot. Seega on nimetatud kulu kandmine hageja poolt tõendatud ja põhjendatud.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu 10,17 tunni eest tunnihinnaga 110.- €/h, millele lisandub käibemaks. Nimetatud summale lisandub ka hageja esindaja Tallinnasse sõitmise kulu, sest Advokaadibüroo asukoht on Narvas.
Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulu väljamõistmine kostjalt on põhjendatud, sest hagejale õigusabi osutamine 10,17 tunni ulatuses käesoleva keerukusega kohtuvaidluses on mõistlik aeg ning ka advokaadi tunnihind 110.- €/h on arvestades kohtupraktikat ja eeltoodut põhjendatud. Kuna advokaadibüroo on käibemaksukohuslane, vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale, tuleb kostjalt hageja õigusabi kulude katteks välja mõista
Lk (7)
1342,44 eurot (1118,70 + 20 % käibemaksu), mis on hageja õigusabikulu koos käibemaksuga ning millele lisandub 30.- eurot sõidukulu advokaadi sõiduks Narvast Tallinna. Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 1622,44 eurot (250 + 1342,44 + 30).
22.Kuna hageja taotles kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka hageja nimetatud taotluse. Tsiviilasja hinna määramine.
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133, mille lõike 1 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi ning lõike 2 kohaselt liidetakse käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 1951,97 € ja seaduses sätestatud viivise põhinõudelt alates hagi kohtusse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni, on käesoleva tsiviilasja hind 2109,10 eurot [1951,97 + (1951,97 x 8,05 % /aastane viivisemäär/ )].
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik
Lk (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.