2-05-16939/584
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Istungisekretär
Kristel Glaser
Määruse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2006. a Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-05- 16939/584 (vana number 2/584-23913/05) Tallinna Linna avaldus S.Ri kinnises asutuses hooldamise aja pikendamiseks
Menetlustoiming
Hagita menetlus, lõpplahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna Linn (Tallinna Mustamäe linnosa valitsuse kaudu, asukoht Tammsaare tee 135 Tallinn) esindaja Maarika Lillemäe; Puudutatud isik S.R, esindaja vandeadvokaat N.L (AB N.L, asukoht Liivalaia 14-303 Tallinn 10118)
Kohtuistungi toimumise aeg
Pikendada S.R () kinnises erihooldekodus hooldamise tähtaega alates käesoleva määruse tegemisest 1 (ühe) aasta võrra. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisesele järgnevast päevast. Kohus leidis Tallinna Mustamäe linnaosa valitsus esitas kohtule 14.09.2005.a. kirjaliku avalduse S.Ri hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendmiseks. Avalduse kohaselt on S.R Tallinna Linnakohtu 02.09.2003.a otsusega tunnistatud teovõimetuks ja määratud talle eestkostja ning lubatud tema paigutamine hoolekandeasutusse ilma tema nõusolekuta üheks aastaks. Nimetatud otsuse alusel paigutati S.R Hooldekodusse. Tema hooldamist on pikendatud 07.09.2004. Harju maavalituse suunamiskirjaga nr 5-8/5327 kuni 01.09.2005.a. Avalduse esitamise ajal viibis S.R hooldekodus tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusel alates 18.12.2003.a. Tal on diagnoositud krooniline psüühikahäireparanoidne skisofreenia, mis on põhjustanud raske funktsioonihäire: haigusest tulenevalt võib ta oma tegevusega seada ohtu iseenda ja teiste inimeste elu ja tervise. Avaldaja seisukoha kohaselt vajas S.R jätkuvalt ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hooldamise teenust.
Kohus määras S.Rile esindaja riigi kulul. Kohtuistung Avaldaja esindaja jäi esitatud avalduse juurde ja palus hooldamise tähtaega pikendada ühe aasta võrra. S.R vajab stabiilset abi ja järelevalvet, mida kodu ja perekond talle pakkuda ei suuda. Perekond ei ole valmis teda hooldusele võtma- ema ei saaks temaga hakkama, vennal on omal pere ja töö. Esindaja lootis, et kui S.Ri seisund on stabiilne, siis aasta jooksul suudetakse talle koostada rehabilitatsiooniplaan ja siis saab talle kohaldada vabamat režiimi. S.Ri esindaja kinnitas, et käis temaga Hooldekodus kohtumas. S.R ise tahab hooldusasutusest välja saada, kuid on nõus ka sellega, et teda viidaks üle teisele režiimile. S.R ise tunnistas, et tema seisund on paranenud võrreldes varasemaga- varem ta kuulis hääli, enam mitte, saab aru, mis talle räägitakse. Ta ise sai aru, et tema üleviimine võtab aega. Arst, kellega esindaja rääkis, selgitas, et S.R ei tuleks iseseisvalt toime, kuna lõpetaks siis rohtude võtmise ja endine olukord taastuks. Hooldekodus tegeletakse sellega, et viia R ole vabamale režiimile, kuid see võtab aega. Esindaja leidis, et avaldaja taotlus on põhjendatud ja palus pikendada hooldamisel viibimise tähtaega 1 aasta võrra. Kohtu seisukoht Kohus kuulanud ära avaldaja, S.Ri esindaja ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alates 01.01.2006.a kehtiva sotsiaalhoolekandeseaduse § 19 lg 1 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Enne 01.01.2006.a kehtinud Sotsiaalhoolekandeseadus sätestas üldiselt samad põhimõtted- erinev oli vaid p 1 sõnastus, kus hooldekandeasutusse paigutamise eelduseks oli isiku vaimuhaigus või alkoholism või narkosõltuvus. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et S.R on tunnistatud piiratud teovõimega isikuks. S.R viibib Hooldekodus alates 18.12.2003.a. Lisks piiratud teovõimele, on S.Ri raske puue ja 90% töövõime kaotust. LTKH Psühhiaatriakeskuse psühhiaatri Ellen Grüntal-Oja arvamuse kohaselt (tl 7) on S.Ri seisund olnud ebastabiilne. Tugevdatud järelvalvega osakonnas viibimise ajal on tema seisund suhteliselt kompenseeritud ja arvamuse kohaselt tuleks jätkata tema ööpäevaringset tugevdatud järelevalvega hooldust pikema aja vältel. Kohus määras S.Ri vaimse seisundi kindlaks tegemiseks kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Eksperdi arvamuse kohaselt (tl 15-17) esineb S.Ril krooniline vaimuhaigus –paranoidne skisofreenia- mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Vaimuhaigus on S.Ril diagnoositud juba 1986.aastal ja ta on korduvalt viibinud ravil. Ka Hooldekodus viibimise ajal on tema seisund raskenenud, mis tingis Psühhiaatriahaiglas ravil viibimise 21.04-12.05.2005.a. Eksperdi arvamuse kohaselt on S.R hooldekandeasutusse paigutamata jätmise korral ohtlik iseendale ja muude abinõude kasutamine tema suhtes ei ole võimalik. Iseseisva elukorraldusega ta toime ei tule ja ei saa aru, et on haige. Sergei Rezniokov vajab ja Valka Hooldekodus ka saab regulaarselt psühhotroopseid ravimeid. Tema seisundi ägenemisel on vajalik haiglaravi. Ta vajab pidevat järelevalvet, juhendamist ja ööpäevaringset jälgimist. Kohus leiab, et esitatud tõendite alusel on kinnistust leidnud, et S.R tuleb jätta hoolekandeasutusse tema enda nõusolekuta, kuna tema puhul esinevad kõik Sotsiaalhoolekandeseaduse § 19 lg 1 nimetatud eeldused. Ka S.Ri esindaja oli arvamusel, et vaatamata patsiendi stabiilsele seisundile vajab ta pidevat jälgimist ja hoolitsust. Kohus
möönab, et tulevikus võib olla võimalik S.Ri paigutamine vabamale hooldusrežiimile, kuid selleks on vaja teha ettevalmistusi, milleks kulub aega. Kohus nõustub avaldaja ja esindaja seisukohaga, et S.Ri kinnises hooldusasutuses viibimise tähtaega tuleb pikendada 1 aasta võrra. Nimetatud aja jooksul on võimalik teha eelpool mainitud ettevalmistus ja eelkõige hinnata, kas S.R on üldse valmis tema paigutamiseks kergema režiimiga hooldusele. Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.