Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.jaanuar 2006.a. Paide
Tsiviilasja number
2-05-15648 (2-318/2005)
Tsiviilasi
AS SEB Eesti Ühispank hagi Avo Putko vastu 9652.54 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Eesti Ühispank, reg.kood 10004252, asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010 Esindaja: Martin Kalberg Vainu 11 Paide Kostja: Avo Putko, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
11.jaanuaril 2006.a. kirjalikus menetluses
Rahuldada hagi täies ulatuses. Välja mõista Avo Putkolt AS SEB Eesti Ühispank kasuks 9652.54 (üheksa tuhat kuussada viiskümmend kaks krooni ja 54 senti) krooni, sealhulgas põhivõlg 6091.50 krooni, intress 400.59 krooni, viivis 2160.45 krooni ja leppetrahv 1000.00 krooni. Tagaseljaotsus tunnistada viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus Välja mõista Avo Putkolt AS SEB Eesti Ühispank kasuks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700.00 (seitsesada) krooni. Välja mõista Avo Putkolt riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034800017 viitenumber 2800049696 SEB Ühispangas) 46.20 (nelikümmend kuus krooni ja 20 senti) krooni asja läbivaatamiskulu. Kaja mitteesitamisel on kostjal aega asja läbivaatamiskulude vabatahtlikuks tasumiseks riigituludesse 15 päeva jõustunud kohtuotsuse kättesaamisest. Selgitada, et juhul kui kostja nimetatud tähtaja jooksul asja läbivaatamiskulu ei tasu, tuleb tal kanda kohtuotsuse sundtäitmisega seotud kulud.
Rahandusministeeriumil tagastada AS-le SEB Eesti Ühispank enammakstud riigilõiv 550.00 (viissada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda Pärnu Maakohtult menetluse taastamist kajas. Kui kohtuotsuse resolutsioon tehakse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 20 päeva jooksul resolutsiooni teistkordse ilmumise päevast. Kaja esitamisel tuleb kajale lisada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja asjaolud Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 12.aprillil 2003.a. esitas kostja hagejale taotluse Magnet krediitkaardi saamiseks. Taotlus vormistati Magnet krediitkaardi lepinguks nr A030006596, mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 3000.00 krooni, intressiga 16 % aastas krediidilimiidi kasutatud osalt, kohustusliku tagasimakse summaga 300.00 krooni. Kasutatud summa tagasimaksepäev oli kuu 15.päev, millal tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid arvelduskontolt kaardikontole. Seega võis kostja kasutada kaardikontot krediidilimiidi ulatuses, kuid krediidilimiit tähendab maksimaalset summat, mille ulatuses on kostjal lubatud sooritada igakuiseid tehinguid. Krediidilimiidi ületamisel oli hagejal õigus kanda kostja arvelduskontolt iga järgneva kuu maksepäeval kaardikontole kohustuslik tagasimakse summa või kohustuslikku tagasimakse limiiti ületav summa. Kostja sooritas krediitkaardiga perioodil 17.aprill 2003 kuni 01.oktoober 2003.a. tehinguid, millest on tasumata 6091.50 krooni. Kooskõlas kaardi kasutamise tingimustega blokeeris hageja kostja krediitkaardi ning leping lõppes 60 päeva pärast blokeerimist. Lepingu lõppemisel kohustus kostja tagastama hagejale krediidilimiidi kasutatud osa, tasuma intressi ja muud lepingust tulenevad summad. Laenu tagasimaksmisega viivitamise eest on hageja arvestanud viivist seisuga 12.juuli 2005.a 23% aastas summas 2160.45 krooni. Vastavalt lepingule on kohustatud kostja maksma ka intressi 16 % krediidilimiidi kasutatud osalt, s.o. 400.59 krooni. Lepingu p 7.5.2 alusel nõuab hageja lisaks 1000.00 krooni leppetrahvi kui arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid kaardikontole ülekande tegemiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 9652.54 krooni, sealhulgas sealhulgas põhivõlg 6091.50 krooni, intress 400.59 krooni, viivis 2160.45 krooni ja leppetrahv 1000.00 krooni. Menetluse käik Hagimaterjalid ja eelmenetlusteade on kostjale üle antud 21.detsembril 2005.a. ning kostjale anti kirjaliku vastamise tähtaeg 09.jaanuar 2006.a. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole ega ole teatanud ka esinevatest seaduslikest takistustest. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole seda teinud. Asjas võib teha tagaseljaotsuse Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused TsMS § 407 lg 2 kohaselt rahuldatakse tagaseljaotsusega hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult
põhjendatud. Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidest nähtub, et AS SEB Eesti Ühispank ja Avo Putko on 12.aprillil 2003.a. sõlminud Magnet krediitkaardi lepingu nr A030006596 (tl 5-6), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Magnet järelmaksukaardi krediidilimiidiga 6000.00 krooni intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidiga 3000.00 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 300.00 krooni. Lepingutingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 15.kuupäevaks debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu oma arvelduskontol. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 401 lg 1 kohaselt peab krediidisaaja tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega (tl 7-8) on tõendatud, et kostja ei ole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud ning võlgneb hagejale põhivõlana (tagastamata krediidina) 6091.50 krooni. VÕS § 94 ja 397 annavad hagejale õiguse nõuda intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja -tingimustest, saades intressivõla suuruseks 400.59 krooni. VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja öelda leping üles. Hageja on lepingu lõpetanud ning on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustusega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivisintressi (viivist). Hageja on arvestanud viivist vastavalt lepingu tingimuste punktist 7.4.3 lähtuvalt ning nõuab viivisintressi 2160.45 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud leppetrahvi, s.o rahasumma. Nii ongi hageja lepingu p 7.5.2 alusel nõudnud kostjalt lisaks 1000.00 krooni leppetrahvi kui arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid kaardikontole ülekande tegemiseks. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 6091.50 krooni, intress 400.59 krooni, viivis 2160.45 krooni ja leppetrahv 1000.00 krooni. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja selle poole kasuks vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700.00 krooni. Lisaks tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigi vahendite arvelt asja läbivaatamiseks tehtud kulutused – 46.20 krooni posti kättetoimetamise kulusid. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud 08.juuli 2005.a. maksekorraldusega nr 503493 Rahandusministeeriumi a/arvele nr 10220034796011, viitenr 2900072194 riigilõivu 700.00 krooni asemel 1050.00 krooni, samuti on ta tasunud 16.detsembri 2005.a. maksekorraldusega nr 506550 Rahandusministeeriumi a/arvele nr 10220034796011, viitenr 2900073591
riigilõivu 200.00 krooni kostjale kohtukutse avaldamiseks Ametlike Teadaannete kaudu, kuid kostjale sai kohtukutse üle antud isiklikult ning puudus vajadus tema kutsumiseks kohtusse Ametlike Teadaannete kaudu. TsMS § 51 lg 1 alusel tuleb enammakstud riigilõiv hagejale tagastada.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.