2-06-33
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Määruse tegemise aeg ja koht
11.jaanuar 2006 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-33
Tsiviilasi Menetlustoiming
J. T. hagi rikutud ja vaidlustatud õiguste ja vabaduste kaitseks. hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta.
Pooled ja nende esindajad
hageja J. T. , elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
keelduda J. T. hagiavalduse rikutud ja vaidlustatud õiguste ja vabaduste kaitseks menetlusse võtmisest ning tagastada see hagiavalduse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu.
J. T. esitas kohtusse hagiavalduse rikutud ja vaidlustatud õiguste ja vabaduste kaitseks. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja tunnistada riigikontrolör Mihkel Oviiri ametkonna tehtud ülevaade ühekülgseks, eksitavaks, tendentslikuks ja Eesti Vabariigi mainet kahjustavaks, tema sõnavõtt Riigikogus laimavaks ja solvavaks ning kohustada riigikontrolöri institutsiooni koostama ja Brüsseli bürokraatiale arusaadaval kujul ning Euroopa kohtus kasutataval viisil esitama avalduses loetletud tõendeid.
TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi ning vastavalt TsMS § 9 lg 1 lahendavad tsiviilasju maakohtud. Vastavalt TsÜS § 25 lg 2 on avalik-õiguslik juriidiline isik riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
Riigikontrolli seaduse §-de 2, 15 kohaselt on riigikontroll oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan; riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on oma ametkonna juhtimisel samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. J. T. esitas kohtule hagiavalduse, milles ta vaidlustab riigikontrolöri ja tema ametkonna tegevuse. Seega on hagi esitatud kohtuasjas, mis ei tulene eraõigussuhtest, vaid kohtuasi on esitatud riigikontrolli, kui avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse tegevuse peale. HKMS §-de 3 lg 1 p 1; § 4 lg 2 alusel kuulub avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ning toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viitus avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohtusse pöördumisel võib HKMS §-de 6 lg 3 p 1; 7 lg 1 järgi kaebusega taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja halduskohtusse võib pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avaliku-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, kusjuures tähendatud kaebus esitatakse halduskohtule asutuse, ametniku või muu isiku asu- või teenistuskoha järgi, kelle haldusakti või toimingu peale kaevatakse. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Neil asjaoludel kohus leiab, et J. T. nõuet ei saa käsitleda eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjana, mistõttu ei ole Tartu Maakohus pädev esitatud avaldust lahendama. Eeltoodust lähtudes keeldub kohus J. T. hagiavaldust nimetatud nõudes menetlusse võtmast. Avaldajal on õigus pöörduda riigikontrolli toimingutega seotud kaebuse lahendamiseks halduskohtu poole.
Kohtunik:
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.