2-16-118135
Kohus
Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus
Kohtunik
Tambet Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2017.a, Pärnu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-118135 Telia Eesti AS hagi V. F. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse staatus
3513,85 eurot Hageja: Telia Eesti AS, registrikood 10234957; asukoht: Endla 16, 19095 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Monika Paade, Lai 29, 51014 Tartu; e-post: [email protected] Kostja: V. F., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xx - x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
2-16-118135
Menetluskulude jaotus
2-16-118135
kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. V. F. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 21.02.2017.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on 24.10.2016.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas. Kohtule esitatud järelmaksuga müügilepingute tingimuste kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt igas kalendripäevas. Kohtu hinnangul AS Antista ja kostja ning hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas 3-2-1-25-16 on leidnud 10.05.2016.a kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni
2-16-118135
seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas. Lepingu sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 7,5 korda seaduses sätestatud viivisemäära (0,15/0,02=7,5). Tulenevalt asjaolust, et AS Antista ja kostja vahel ning hageja ja kostja sõlmitud lepingu tüüptingimus viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt põhinõude ning seadusest tulenevalt viivise. Hageja põhinõue kostja vastu on 3472,72 eurot, mis tuleneb AS Antista ja kostja vahel ning hageja ja kostja sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmisest. Kostja ei tasunud kasutatud teenuste eest arveid ja hageja ütles sidetoote kasutamise aluseks olevad lepingulise suhte ühepoolselt üles 31.05.2016.a. Hageja 31.05.2016.a ütles üles ka kõik järelmaksu müügilepingud vastavalt lepingus sätestatud punktile, mille kohaselt on müüjal õigus lepingud üles öelda kui ostja on makseviivituses osaliselt või täielikult vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega. Kostja on lepingute alusel esitatud arvete tasumata jätmisega jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100 mõttes. Kuna kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvestanud viiviseid alates arve nr 05201602455550 maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni lepingu ülesütlemise päevani, s.o alates 21.05.2016.a kuni 31.05.2016.a. Kostja kohustus tasuma arve nr 05201602455550 hiljemalt 20.05.2016.a, kostja on kohustuse täitmisega olnud viivituses 11 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 0,26 eurot (117,43*11*0,02%=0,26). Kostja kohustus tasuma arve nr 04201601907301 hiljemalt 20.04.2016.a, kostja on kohustuse täitmisega olnud viivituses 41 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 0,95 eurot (115,88*41*0,02%=0,95). Kostja kohustus tasuma arve nr 03201601365715 hiljemalt 20.03.2016.a, kostja on kohustuse täitmisega olnud viivituses 72 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 1,76 eurot (122,46*72*0,02%=1,76). Kostja kohustus tasuma arve nr 022016008292280 hiljemalt 20.02.2016.a, kostja on kohustuse täitmisega olnud viivituses 101 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 2,51 eurot (124,28*101*0,02%=2,51). Kokku on kostja kohustatud tasuma hageja nõude alusel, arvestades seaduses sätestatud viivisemäära ning hageja viivise arvestamise perioodi, viivist 5,48 eurot.
2-16-118135
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 1,01% ulatuses ja kostja kanda 98,99% ulatuses. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 325 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 321,72 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.