Tsiviilasja number
2-16-17827
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver 23.veebruar 2017.a, Narva
Otsuse tegemise aeg ja koht
S D hagi Sportland Eesti AS vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasi Hagihind
170,95 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Hageja: S D (IK XXX, elukoht: XXX) Kostja: Sportland Eesti AS (RK10677712, asukoht: Pärnu mnt 142a, 11317 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Gerd Kiili
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada
Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitus Kohus selgitab, et hagi hinnaga arvestatuna põhinõudelt, mis ei ületa 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot menetleb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 07.11.2015 Fama Keskuses asuvast Sportlandi kauplusest Quiksilver jope tootekoodiga EQYTJ03017, värvikoodiga KVJ8, suuruses XL, jaemüügihinnaga 179,95 eurot. Sportlandi kliendikaardiga sai hageja ostu sooritamisel püsikliendiallahindlust 5%, makstes nimetatud jope eest 170,95 eurot. 01.12.2015 pöördus hageja kostja poole seoses soetatud tootel esineva puudusega, tagastades toote kostjale Sportland Fama kauplusesse. 14.12.2015 teavitas kostja telefoni teel hagejat, et ekspertiisi toodud toode on tunnistatud defektseks ning toode vahetatakse välja sama mudeli, värvi, suurusega ja jaemüügihinnaga jope vastu. 15.12.2015 tuli hageja jopele Sportland Fama kauplusesse järgi ning nägi, et nimetatud Quiksilveri jope jaemüügihinnale179,95€ rakendub sel hetkel (s.o. jaemüügi mõistes hooajal lõpu poole ning üle 1 kuu hiljem, kui hageja endale nimetatud jope ostis) Sportlandi kaupluses -30%iline hooajaline allahindlus, mistõttu nõudis hageja nüüd, et talle hüvitatakse 30% antud jope maksumusest sularahas ning selle nõude rahuldamata jätmisel lahkus kauplusest ilma väljavahetatud jopet kaasa võtmata. Kompromissi korras tegi hageja probleemis lahendamiseks järgmised ettepanekud: 1) jope remont; 2) 170,95 euro ja 125 euro hinnavahe hüvitamine; 3) muude asjade ostmine summas 170,95 eurot. Kostja ostu eest makstud raha 170,95 eurot ei tagastanud. Tulenevalt VÕS § 116 lg 1 ja § 223 lg 3 hageja taganes lepingust. Kuna alates 01 detsembrist 2015 kuni 14 detsembrini 2015 asus jope ekspertiisis, mis põhjustas hagejale olulisi põhjendamatuid ebamugavusi, siis oli sunnitud hageja endale talveks teise sooja jope ostma. Hageja leiab, et lähtuvalt VÕS § 223 lg-st 1,2 kostja on oluliselt lepingut rikkunud. Eeltoodu alusel palub hageja nõuda kostjalt välja hageja kasuks 170,95 eurot ja menetluskulud. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, leides, et hageja väide, et kostja on lepingut lähtuvalt VÕS § 223 lg-st 1,2 oluliselt rikkunud, ei ole aset leidnud. Kostja soovis hageja defektseks tunnistatud toote 14.12.2015 asendada täpselt sama tootega. Asjaolu, et antud hetkeks oli nimetatud tootele rakendunud hooajaline allahindlus 30% ehk toode oli sel hetkel kaupluses müügil soodushinnaga, ei vähenda toote jaemüügihinda, mis on endiselt 179,95 eurot. Kostja pakkus hagejale lepingutingimustele mitte vastava asja välja vahetamist mõistliku aja jooksul. Hageja kinnitas, et 14.12.2015 tegi kostja ettepaneku toote vahetuseks. Seega täitis kostja seega kõiki seadustest tulenevaid nõudeid ning ei põhjustatud hagejale ühtegi põhjendamatut ebamugavust. Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama seoses Sportland Eesti AS kauplusest ostetud ja defektseks osutunud jopega kantud kulutused, so 175,90 eurot.
Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 218 lg 2 esimese lause kohaselt tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kohus selgitab, et VÕS § 222 lg 1 alusel kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik. Kui parandamine ei ole võimalik, on müüjal õigus asi asendada täpselt samasuguse asjaga. See tähendab, et kõik parameetrid peavad olema samad- mudel, värv ja suurus. VÕS § 223 lg 1 kohaselt müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohus on seisukohal, et hagejal tekib õigus lepingust taganeda ja raha tagasi nõuda alles siis, kui parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub sellest või ei tee seda mõistliku aja jooksul. Näiteks kui asja pole võimalik täpselt samasuguse asja vastu asendada. VÕS § 223 lg 1 järgi loetakse seda müüjapoolseks lepingurikkumiseks. VÕS § 223 lg 2 järgi loetakse oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamisega või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist. VÕS § 224 lg 1 ja 2 kohaselt ostja ei või alandada ostuhinda kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga või kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta. Hageja kinnitas ise 13.12.2015 kohtule tehtud vastuses, et 14.12.2015 tegi kostja ettepaneku toote vahetuseks. Seega leiab kohus, et kostja pakkus hagejale lepingutingimustele mitte vastava asja välja vahetamist mõistliku aja jooksul (nii kiiresti kui see osutus sel hetkel võimalikuks, et hagejale mitte põhjendamatuid ebamugavusi tekitada). Kohus on seisukohal, et kui kostja on asendanud jope lepingutingimustele vastava jopega, siis ei ole hagejal õigust nõuda ostuhinna alandamist. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja on teise talvise üleriide mujalt ostnud, et anna hagejale õigust raha tagasi nõuda. Kohus on seisukohal, et puudub põhjus hagejale hooajalise allahindluse hinnavahe tagastada. Kohus leiab ka, et defektseks tunnistatud toote vahetamisega lepingutingimustele vastava tootega ning tehes seda seaduses ettenähtud aja jooksul täitis kostja seega kõiki seadustest tulenevaid nõudeid ning ei põhjustatud hagejale ühtegi põhjendamatut ebamugavust. Lähtudes ülalmainitust jätab kohus hageja S D hagi Sportland Eesti AS vastu võlgnevuse summas 175,90 eurot rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik kohtukulud tervikuna jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.