2/20-3577/04
Ärakiri
Kohus
Tallinna Linnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Reet Laasmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. jaanuar 2006.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2/20-3577/04
Tsiviilasi
G.Õ hagi U.T vastu 36 071 krooni saamiseks varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja G.Õ ja tema volitatud esindaja Jaan BRIKKER; kostja U.T .
Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2005. a
Rahuldada osaliselt G.Õ hagi U.T vastu 36 071 krooni saamiseks varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Mõista välja U.Tlt G.Õ kasuks 11 071 (üksteist tuhat seitsekümmend üks) krooni tekitatud varalise kahju hüvitamiseks ning 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtukulude jaotus Mõista välja U.Tlt G.Õ kasuks 1 553.55 (üks tuhat viissada viiskümmend kolm krooni ja 55 s.) põhjendatud ja vajaiike õigusabikulude katteks. Kohtukulud riigilõivuna summas 2 450 ( kaks tuhat nelisada viiskümmend ) krooni mõista välja Urmo TÄHESTElt riigituldesse. Rahandusministeeriumi kontod – AS Hansapank nr. 221023778606 või AS-s SEB Eesti Ühispank nr. 10220034796011, viitenumber 2900072592.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse Tallinna Linnakaohtu kaudu teatades apellatsioonist 10 päeva jooksul ja esitades apellatsioonkaebuse 20 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevale 03.01.2006.a. järgnevast päevast. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded kostja vastu. Tallinna Linnakohtule 20.04.2004.a. esitati alaealise G.Õ nimel ja eest tema ema A.Oi poolt hagi U.T vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kuna G.Õ on asja menetluse kestel saanud 18-aastaseks, siis langeb kooskõlas TsMS § 72 lg. 3 ära vajadus tema esindamiseks ema kui seadusliku esindaja poolt. Hagis märgitud asjaolude kohaselt 16.06.2005.a. kella 19.45. paiku Tallinnas, Vormsi 4 - 52 korteri ukse taga tekitas kostja U.T G.Õle kehavigastusi. Kostja lõi kannatanut peaga ning rusikaga mitmeid kordi näkku. Asja kohta algatati kriminaalasi nr. 03231502990 KarS § 263 p. 1 järgi. Kriminaalmenetluses läbi viidud kohtuarstliku ekspertiisiga tehti kindlaks, et kannatanule tekitati alljärgnevad tervisekahjustused – parema silma laugude alused verevalumid, ülahuule limaskesta põrutushaav, ühe hamba väljalöömine ja kahe hamba nihestused. Kahtlustatavana üle kuulatud U.T oma tegu ei eitanud. Oma tegu ta kahetses ja lubas hagejale hüvitada tekitatud kahju. Hilisemalt pole kostja kahju hüvitamisele asunud ega reageerinud ka hageja saadetud ettepanekule vabatahtlikult tekitatud kahju hüvitada. Oma vastuses hagile on kostja asunud oma süüd eitama, mistõttu peab hageja vajalikuks kriminaalasja materjalide võtmist käesoleva tsiviilasja juurde kostja süü tõendamiseks. Pärast peksmist on hageja kannatanuna korduvalt viibinud seoses talle tekitatud hambavigastuste ravi ja järelraviga Kaarli Hambapolikliinikus. 01.10.2003.a. antud tõendi kohaselt hindab hambaarst ravi orienteeruvaks maksumuseks 14 000 krooni. Käesolevaks ajaks on hageja poolt hambaravi eest juba tasutud 11 071 krooni. Samas pole hagejale tekitatud vigastused veel lõplikult välja ravitud, mille tõttu tehtavad kulutused tõenäoliselt veel suurenevad. Hageja arvates on talle kehalise vigastuse tekitamises süüdi kostja, kes need hagejale tekitas füüsilist vägivalda kasutades. Seoses sellega soovib hageja kohtu kaudu kostjalt hagejale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju väljamõistmist tingituna tekitatud kehavigastustest. Iga kehavigastus on isiku kehalise või vaimse tervise puutumatuse rikkumine, millega võivad kaasneda muutused tema elu kvaliteedis, väljendudes nii materiaalse ja sotsiaalse, kui ka psüühilise heaolu languses. Kehavigastuse õigusvastase tekitamisega põhjustatud varaline kahju, s.o. nii lauskahju kui ka saamata jäänud tulu hüvitatakse kannatanule seaduses sätestatud alustel, tingimutel ja korras. Kehavigastus võib isikule kaasa tuua ka muid kahjulikke tagajärgi, mis ei ole temale korvatavad varalise kahju täieliku hüvitamisega. Sellisteks tagajärgedeks võib olla püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutumine või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Kehavigastus võib põhjustada muidki kannatusi, füüsilist ja hingelist valu. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna Kohtuarstliku Ekspertiisi aktiga nr. 1114 11.07.2003.a. on fikseeritud hagejale tekitatud kehavigastused. Need on põhjustatud kostja õigusvastasest ja süülisest käitumisest. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 130 lg. 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle selle läbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik tasu. VÕS § 128 lg. 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hagejal oli peksmise tagajärjel tekkinud vigastuste tõttu ligi kuu aja jooksul verevalumitest tingituna halb väljanägemine, mille tõttu tal oli avalikes kohtades liikumine piiratud. Seetõttu ei saanud hageja asuda ka tööle toitlustusasutuses teenindajana. Hamba väljalöömine ja teiste hammaste asendi mmutumise tõttu on olnud häiritud hageja söömine, hilisemalt paigaldatud hammaste fiksaatorid takistavad ja piiravad hageja toiduvalikut ning on muutnud tema elukorraldust. Vigastustega on olnud seotud füüsilised valud ja kannatused. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et peksmise ajal oli kannatanu alaealine ja peksja täisealine isik. Sellest põhjuseta peksmisest on hageja saanud raskeid psüühilisi üleelamisi. Hageja peab mõistlikuks hüvituseks mittevaralise kahju eest 25 000 krooni, millise summa palub hageja lisaks varalisele kahjule kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Eeltoodu alusel ja juhindudes TsÜS § 5, VÕS §-dest 128, 130 lg. 1 ja 2 ning 1043 palub hageja hagi rahuldada ning välja mõista U.Tlt G.Õ kasuks tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 11 071 krooni ning mittevaralise kahju hüvitamiseks 25 000 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma esialgses vastuses hagile hagi ei tunnista ja peab seda põhjendamatuks, kuna hageja nimel on tema vastu esitanud hagi isik, kellel pole selleks volitust. Kohtuistungil U.T tunnistas põhivõlga summas 11 071 krooni, kuid hageja mittevaralise kahju nõuet pidas ta liiga suureks. Kostja seletuse kohaselt on ta asunud õppima ning ei tööta käesoleval ajal. Kostja tunnistaks hageja nõuet kogusummas 20 000 krooni, enamat tal maksta polevat võimalik. Linnakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb põhivõla osas rahuldada täies ulatuses ning mittevaralise kahju nõudes tuleb hagi rahuldada osaliselt summas 20 000 kroooni, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Vaidlus puudub pooltel selles, et kostja tekitas hagejale 16.06.2004.a. kella 19.45. paiku Tallinnas, Vormsi 4 – 52 korteri ukse taga kehavigastusi, lüües hagejale peaga ja siis rusikaga mitmel korral näkku. Vaidlus puudub ka selle üle, et hageja on kohtuistungi toimumise ajaks kulutanud hambaravile 11 071 krooni. Kostja sellises ulatuses varalise kahju olemasolu hagejal tunnistab ning on antud summat ka nõus hagejale hüvitama. Mitttevaralist kahju summa 25 000 kostja ei tunnista, väites, et tal pole sellist summat võimalik hagejale tasuda. Lisaks sellele selgitas kostja, et tema-poolse vägivaldse käitumise ajendiks hageja suhtes oli kostja hinnangul viimase ebaaus käitumine tema tüdruksõbra suhtes. Kohtu arvates selline vastuväide ei ole käesolevas vaidluses arvestatav ning on oma sisult ainetu, kuna vägivald ja kehavigastuste tekitamine teisele isikule ei ole millegagi õigustatav ning on üldteadaolevalt kriminaalkorras karistatav tegu. Hagejale kaasnesid kostja poolt kehavigastuste tekitamise läbi lisaks füüsilisele valule ja kannatustele ka hingelised üleelamised seoses tema kehalise tervise puutumatuse rikkumisega kostja poolt füüsilise vägivalla läbi. Hageja seletuse kohaselt on ta kahe aasta jooksul pidanud taluma jätkuvalt hambaravi läbi erinevaid ebameeldivusi ja valu seoses erinevate raviprotseduuridega, kandma klambreid ning muutma oma seniseid söömisharjumusi. Hageja väljanägemine oli muutunud seoses verevalumitega tema näo piirkonnas ning nende paranemine võttis mitu nädalat. Hageja ei saanud seetõttu ka teenindajana tööle asuda. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja elukvaliteet halvenes seonduvalt talle kostja poolt tekitatud kehavigastustega oluliselt ning kõike seda kogumis on võimalik kohtu arvates käsitleda kui hageja isiksusele tekitatud mittevaralist kahju. Kohus loeb mõistlikuks hüvitiseks hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest 20 000 krooni, milline summa tuleb kostjalt välja mõista lisaks varalisele kahjule summas 11 071 krooni. VÕS § 130 lg. 2 alusel isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle selle läbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. VÕS § 128 lg. 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Kohtukulud riigilõivuna summas 2 450 krooni tuleb jätta kostja kanda TsMS § 64 lg. 1 alusel, kuna kohus vabastas hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest. Hageja õigusabikulud 5% ulatuses rahuldamisele kuuluvast hagisummast 1 553.55 krooni ulatuses tuleb samuti jättta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 03.01.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.