Järva Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.detsember 2005.a. Paide
Tsiviilasja number
2-334/2005
Tsiviilasi
OÜ Connest Int hagi Gintaras Velleaa vastu nõudes tunnustada OÜ Connest Int õigust mitte tasuda Gintaras Vellamaale Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 24.mai 2005.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.01-02/636-05 väljamõistetud palka, viivist, lõpparvet ja keskmist palka lõpparve kinnipidamise aja eest kokku summas 49 910.80 krooni Gintaras Vellemaa vastuhagi maksmata töötasu, päevarahade, viiviste, sunnitud töölt puudumise aja eest hüvituse, kasutamata jäänud puhkuse hüvitise ja lõpparve tasumisega viivitamise hüvitise nõudes kokku summas 87 498.00 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Connest Int, registrikood 11091359, Kunderi 15 Tallinn, esindaja Tanel Tikan Kostja: Gintaras Vellemaa, isikukood *, elukoht *, esindaja Alik Karajev
Kohtuistungi aeg
21.detsember 2005.a.
Jätta rahuldamata OÜ Connest Int hagi Gintaras Vellemaa vastu nõudes tunnustada OÜ Connest Int õigust mitte tasuda Gintaras Vellemaale Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 24.mai 2005.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.01-02/636-05 väljamõistetud palka, viivist, lõpparvet ja keskmist palka lõpparve kinnipidamise aja eest kokku summas 49 910.80 krooni Gintaras Vellemaa vastuhagi OÜ Connest Int vastu rahuldada. Välja mõista OÜ-lt Connest Int Gintaras Vellemaa kasuks 84 998.00 (kaheksakümmend neli tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa) krooni, sealhulgas 5303.00 krooni vähemmakstud töötasu eest, 1567.00 krooni palga maksmisega viivitamise eest, 51 270.00 krooni hüvitust töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest, 9768.00 krooni hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest ja 17 090.00 krooni lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Kohtukulude jaotus Hageja kohtukulud (riigilõiv ja õigusabikulud) jätta tema enda kanda.
Välja mõista OÜ-lt Connest Int riigituludesse riigilõiv 4150.00 (neli tuhat ükssada viiskümmend) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr 10220034796011, viitenr 2900072194) ja asja läbivaatamise kulu 72.00 (seitsekümmend kaks) krooni (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 viitenumber 2800049670 SEB Eesti Ühispangas). Välja mõista OÜ-lt Connest Int Gintaras Vellemaa kasuks tasutud riigilõivu eest 1100.00 (üks tuhat ükssada) krooni. Ülejäänud Gintaras Vellemaa poolt tasutud riigilõiv jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Järva Maakohtu kaudu, teatades kaebuse esitamisest Järva Maakohtule kirjalikult 10 päeva jooksul. Hagi nõue ja asjaolud, hageja vastuväited vastuhagile Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 24.mai 2005.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.01-02/636-05 mõisteti OÜ-lt Connest Int välja Gintaras Vellemaa kasuks vähemmakstud palk, viivis, lõpparve ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise aja eest kokku summas 49 910.80 krooni (tl 8-10). Hageja leiab, et nimetatud töövaidluskomisjoni otsus on ebaõige ning nõuab hagis tunnustada OÜ Connest Int õigust mitte tasuda nimetatud summasid. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 06.detsembril 2004.a. tööleping, mille alusel asus kostja tööle OÜ-sse Connest Int ehitustöölisena tähtajalise töölepingu alusel tähtajaga 02.augustini 2005.a. alates töölepingu sõlmimise päevast. Töölepinguga oli määratud katseaeg 4 kuud ning töötegemise kohaks Norra. Töötasu maksti kostjale poolte kokkuleppel nii sularahas kui pangaülekandega. 05.veebruaril 2005.a. viibis kostja ajal, mil ta pidi täitma töökohustusi, töökohal alkoholijoobes. Tulenevalt kostja poolt tööajal joobeseisundis viibimisest ning järgmisel päeval töökohustuste täitmisele mitteilmumisest ei pidanud hageja võimalikuks enam kostjaga töösuhet jätkata, mistõttu hageja teatas kostjale 07.veebruaril 2005.a. töösuhte lõpetamisest. Hageja leiab, et tulenevalt ehitustöö eripärast, mis nõuab äärmiselt täpselt ohutusreeglitest kinnipidamist ning pidevat valmisolekut adekvaatselt reageerida võimalike ohusituatsioonide tekkimisele, tuleks alkoholi tarvitamist töökohal pidada jämedaks töökohustuste rikkumiseks, mistõttu nimetatud asjaolu on aluseks töölepingu lõpetamisele. Hageja leiab, et kostja väide selle kohta, nagu oleks kostja kõrvaldatud töölt kõrvaldamise põhjust näitamata, ei ole õige. Hageja teatas kostjale 07.veebruaril 2005.a. töösuhte lõpetamisest ning nimetas ka selle tinginud asjaolud – töökohal alkoholijoobes viibimine, suitsetamiskeelu rikkumine ja tööle mitteilmumine. Koos kostjaga viibis tööajal joobeseisundis ka hageja teine töötaja Tiit Taimre, kelle 08.veebruaril 2005.a. hagejale saadetud ekirjast nähtub, et töötajad on teadlikud ning mõistsid nii hageja algatusel töösuhte lõpetamise fakti kui ka selle põhjuseks olevaid asjaolusid. Ka ei ole hageja arvates õige lugeda tööleping lõpetatuks töötaja omal soovil avalduse alusel, mille kostja esitas hagejale 21.aprillil 2005.a., kuna nimetatud kuupäevaks oli pooltevaheline töösuhe tööandja algatusel juba pikemat aega lõpetatud. Lisaks osundab hageja asjaolule, et 05.veebruaril 2005.a. asetleidnud sündmus toimus ajal, mil kostjal oli veel katseaeg. Töölepingu seaduse (TLS) § 34 lg 1 järgi katseaja tulemused määrab kindlaks tööandja ja juhul, kui tööandja ei ole rahul katseaja tulemustega, on tal õigus tööleping lõpetada. Viitega Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-20-00 leiab hageja, et sellisel juhul ei ole tööandjal vaja töölepingu lõpetamisest ette teatada ega hüvitist maksta. Eeltoodu alusel palub hageja tunnustada enda õigust mitte tasuda kostjale töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud summasid kokku 49 910.80 krooni. Kohtuistungil on hageja täpsustanud oma nõuet kostjaga töölepingu lõpetamise aluse osas, lugedes selleks TLS § 86 p 5 katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Hageja vastuhagi ei tunnista leides, et kostjaga töölepingu lõpetamine on seaduslik. Kuna tööleping töötajaga on lõppenud 05.veebruaril 2005.a, siis mingit alust täiendavate rahaliste nõuete rahuldamiseks ei ole.
Kostja vastuhagi ja vastuväited Kostjale mitteteadaolevatel põhjustel ta kõrvaldati töölt ning mingeid selgitusi talle tööandja ei andnud. Kostja leiab, et hageja väited selle kohta nagu kostja oleks töökohal tarbinud alkoholi ning viibinud töökohas ebakaines olekus on alusetud. Hageja seletuse kohaselt sai ta teada kostja väidetavast rikkumisest 07.veebruaril 2005.a. ning Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 6 lg 1 kohaselt tulnuks talle karistus määrata ühe kuu jooksul, kuid seda ei tehtud ning tööandja ei ole vormistanud distsiplinaarkaristuse määramise dokumenti. Kostja leiab, et talle süüks pandud tööl ebakainena viibimine ei ole leidnud millegagi tõendamist. Kostja leiab, et kui tööandja ei olnud nõus kostja algatusel töölepingu lõpetamisega, tulnuks tal Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 kohaselt see vaidlustada ühe kuu jooksul, kuid tööandja seda ei teinud ning seepärast on õige lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 80 lg 1 p 2 alusel. Kostja nõuab hagejalt töölepinguga kokkulepitud tunnipalgast vähemsaadud palgavahet ja tasumata lisatöö eest 5303.00 krooni. Nimelt on töölepingu kohaselt töötaja brutopalgaks 6,5 EUR, kuid tööandja on töötajale maksnud 6 EUR-i. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista töölepinguga sätestatud maksmata päevarahad 5 päeva eest summas 2500.00 krooni, PalgaS § 35 alusel viivised töötasu maksmisega viivitamise eest 1567.00 krooni, TLS § 38 kohaselt hüvitust sunnitud töölt puudumise aja eest kolme kuu kokkulepitud palga ulatuses 51 270.00 krooni, kasutamata jäänud puhkuse hüvitis Puhkuseseaduse § 9 lg 1 alusel 9768.00 krooni ja hüvitis lõpparve tasumisega viivitamise eest TLS § 119 lg 2 alusel summas 17 090.00 krooni. Kokku nõuab kostja hagejalt 87 498.00 krooni. Kohtuistungil kostja vähendab oma nõuet, loobudes päevarahade nõudest 2500.00 krooni ulatuses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Hageja ja kostja vahel sõlmiti 06.detsembril 2004.a. tähtajaline tööleping, mille kohaselt kostja asus tööle OÜ-sse Connest Int ehitustöölisena 06.detsembrist 2004.a. kuni ehitustööde lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 02.august 2005.a. Ka nähtub nimetatud töölepingust, et kostja on tööle võetud 4kuulise katseajaga (tl 22-24). Kuna tööandja poolt väidetav töötajapoolne rikkumine toimus katseajal, leiab hageja, et tööleping kostjaga lõppes katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel 05.veebruarist 2005.a., s.o. päevast, mil kostja viibis tööl alkoholijoobes. Lisaks viitab hageja veel TLS § 86 p-le 6, pidades alkoholijoobes tööl viibimist jämedaks rikkumiseks, mis annab tööandjale õiguse tööleping lõpetada ka esmakordse rikkumise eest. Kohtuistungil on hageja täpsustavalt selgitanud, et töösuhe on kostjaga lõppenud TLS § 86 p 5 alusel. Töötaja on töölepingu lõpetamise tööandja algatusel vaidlustanud, eitades hageja poolt töölepingu lõpetamise aluseks toodud asjaolusid. Vaidluse korral töölepingu lõpetamisel eelpoolnimetatud alusel peab tööandja esile tooma töölepingu lõpetamise asjaolud ja tõendama töölepingu lõpetamise põhjendatust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-20-00). Tööandja on tõendina küll esitanud töölepingu põhjendatuse kohta 07.veebruari 2005.a. e-kirja väljatrüki töösuhte lõpetamise teatamisest kostjale ja temaga koos töötanud Tiit Taimrele (tl 25) ja 08.veebruaril 2005.a. saadetud vastuse Tiit Taimre poolt (tl 26), milles viimane vabandab juhtunu pärast ning annab lubadusi edasise suhtes, kuid kohtu arvates ei ole vaidluse korral tööandja poolt esitatud tõendid piisavad ega väljenda, milles seisnesid kostja katseaja negatiivsed tulemused. Kuigi TLS § 102 lg 1 kohaselt hindab katseaja tulemusi tööandja, näitavad katseaja ebarahuldavad tulemused töötaja mittevastavust tehtavale tööle ning need võivad olla tingitud nii ebapiisavast tööoskusest kui ka töötaja tervisest. Antud juhul on hageja heitud töötajale ette alkoholijoobes tööl viibimist, pidades seda jämedaks töökohustuste rikkumiseks. Seega hageja väide, et tööleping on lõppenud TLS § 86 p 5 alusel, ei ole põhjendatud. Selleks, et otsustada kostjaga töölepingu lõpetamise õiguspärasus tööandja algatusel TLS § 86 p 6 alusel on vaja kindlaks teha asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise põhjuseks ja kas ei esine seadusega kehtestatud protsessireeglite olulist rikkumist. Antud juhul on kostja vaidlustanud talle süüks pandud töökohustuste rikkumise. Kuigi hagejal lasub sellisel juhul tõendamise koormis, ei ole ta seda kohtu arvates piisavalt teinud. Ainuüksi viide 07.veebruari 2005.a. e-kirjale ja 08.veebruari 2005.a. vastus sellele küll kostjapoolset talle süüks pandud teo omaksvõttu ei kinnita. Lisaks on kohtu arvates tööandja poolt rikutud distsiplinaarkaristuse määramiseks sätestatud
korda. Nii puudub distsiplinaarkaristuse vormistamine käskkirja või muu kirjaliku dokumendiga, millest oleks näha, millal toimepandud ja millise süüteo eest konkreetselt tööleping lõpetatakse ning kes ja millal töötajale karistuse määrab (Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse, edaspidi TDVS, § 11). TLS § 106 kohustab tööandjat järgima töölepingu lõpetamisel süütegude eest distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusega kehtestatud korda. Ka ITVS § 28 järgi on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik, kui töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kohtu arvates ei saa selliseks kirjalikuks dokumendiks lugeda 07.veebruari 2005.a. e-kirja. Seega on kohtu arvates õige lugeda kostjaga töölepingu lõpetamine töötaja algatusel TLS § 80 lg 1 p 2 alusel 27.aprillist 2005.a., kuna tegemist oli määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisega (tl 38-39). Õige on ka kostja viide ITLS § 6 lg-le 2, mille kohaselt oleks tööandjal olnud õigus töötaja algatusel töölepingu lõpetamine vaidlustada. Kostja on nõudnud hüvitist kolme kuu kokkulepitud palga ulatuses TLS § 38 alusel, kuid kohtu arvates tuleks hüvitise väljanõudmisel tugineda TLS § 117 sätetele. TLS § 117 sätestab tööandja vastutuse töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel. Antud juhul on töötaja nõudnud töölepingu lõpetamist tema enda algatusel. Nimetatud sätte lg 2 võimaldab töötajal nõuda hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses lähtudes kuu keskmisest töötundide arvust ja kokkulepitud töötasust, mis teeb ühe kuu hüvitise suuruseks 17 090.00 krooni ning nimetatud arvutust ei ole hageja vaidlustanud. Konkreetse hüvitise suuruse määramisel lähtub kohus töölepingu lõpetamise asjaoludest ja ajast, mil töötajaga ei olnud nõuetekohaselt töölepingut lõpetanud ning peab põhjendatuks hüvitist kostja poolt nõutud kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuigi töölepingu kohaselt on kokku lepitud tunnitöötasus 6,5 EUR-t, on kostja kinnitusel talle makstud tunnitöötasu 6,0 EUR-i suuruses. Nimetatud fakti ei ole hageja eitanud. Palgaseaduse (PaS ) § 2 lg 1 kohaselt on palk töötasu, mida tööandja maksab töötajale vastavalt töölepingule. TLS § 48 lg 1 p 1 kohustab mõlemat poolt täitma töölepingu tingimusi ja § 49 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest ettenähtud ajal ja suuruses. Seega on kostja nõue välja nõuda hagejalt vähemmakstud töötasu põhjendatud. Vastavalt töölepingule on reguleeritud tööaja arvestusperiood ning töötundide arv päevas, mis ei tohi ületada 10 tundi ilma järelvaataja eelneva juhendita. 2004.a. detsembrikuus eest kuulub hagejalt väljamõistmisele täiendavalt tunnitöötasu vahe 120 töötunni eest, töötasu 4 ületunni ja 13 töötunni eest puhkepäeval, 2005.a. jaanuarikuu eest kuulub tööandjalt lisaks tunnitöötasu (168) tundi vahele väljamõistmisele ületundide eest saadav tasu 28,5 tunni ulatuses, 2005.a. veebrurikuu eest töötasuvahe 46 töötunni ulatuses ja ületunnid 4 tunni ulatuses vastavalt tööaja tabelitele (tl 48, 54). Vahe poolte töötundide arvestuses 4 tundi tuleneb hageja esindaja selgituse kohaselt sellest, et hageja ei ole arvestanud 05.veebruaril 2005.a. kostja tööl viibimist 4 tundi (tl 44). Muid sisulisi vastuväiteid hagejal maksmata töötasu arvestuse osas ei ole ja nii kuulub hagejalt väljamõistmisele vähemmakstud töötasu detsembrikuu eest 1753.00 krooni, jaanuarikuu eest 2987.00 krooni ja veebruarikuu eest 563.00 krooni, kokku 5303.00 krooni. PaS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega viivitamise eest töötajale viivist 0,5 % maksmisele kuulunud palgast iga viivitatud päeva eest kuni töölepingu lõpetamiseni, s.o. kuni 27.aprillini 2005.a. Seega kuulub väljamõistmisele detsembrikuu viivis 103 päeva eest - 679.00 krooni (103 x 1319.00 x 0,5%), jaanuarikuu viivis 71 päeva eest – 797.00 (71 x 2247.00 x 0,5%) krooni ja veebruarikuu viivis 43 päeva eest – 91.00 krooni (43 x 423.00 x 0,5%), kokku 1567.00 krooni, arvestades palgapäevaks järgneva kuu 15.kuupäeva. Palgapäev ei ole küll töölepingus fikseeritud, kuid kostja kinnitusel oli see poolte kokkulepe ning hageja kahtlused kokkulepitud palgapäeva osas on paljasõnalised ning kohus jätab need tähelepanuta. Töölepingu lõpetamisega lõpeb palga maksmine ja võimalik palga maksmisega viivitamine. Töölepingu lõpetamise päeval on tööandja PaS § 32 alusel kohustatud välja maksma lõpparvena kõik tööandjalt saadaolevad summad. Lõpparve kinnipidamise eest järgneb tööandja vastutus TLS § 119 lg 2 alusel, mille kohaselt lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga, milleks on kostja arvestuse kohaselt 17 090.00 krooni. Kuna kostja nõutud lõpparvet ei ole saanud, on nimetatud nõue seaduslik ja kuulub hagejalt väljamõistmisele. Ka on põhjendatud Gintaras Vellemaa nõue kasutamata jäänud puhkuse nõudes lähtudes Puhkuseseaduse § 9 lg-s 1 sätestatud 28-päevasest põhipuhkusest. Puhkuseseaduse § 26 alusel on tööandja kohustatud maksma töötajale kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist. Kuna tööandja
ei ole seda teinud, on kostja välja arvestanud rahalise hüvitise 12 päeva eest summas 9768.00 krooni (12xpäevapalk 814.00 krooni). Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata, kostja vastuhagi kuulub aga rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis hageja nõude rahuldamata, seega jäävad tema kanda ka tema enda kohtukulud. Kostja oli vastuhagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, v.a. viiviste osas. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, s.o. 4150.00 krooni. Kuna kostja osaliselt loobus oma nõudest, jääb riigilõiv 300.00 krooni tema enda kanda ning ülejäänud, s.o. 1100.00 krooni tasutud riigilõivu eest, nõuab kohus välja hagejalt kostja kasuks. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigi vahendite arvelt kulutusi protsessiosalistele kohtumaterjalide ja -kutsete kättetoimetamiseks kokku 72.00 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamiskuluna TsMS § 52 p 5 mõttes, milline tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.