Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

xxxxxxx, mis oli seotud kostja arvelduskontoga nr xxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 28 000 krooni ulatuses. Kostjale väljastatud krediitkaart võimaldas tasuda kaupade ja teenuste eest sularahata ning võtta välja raha sularahaautomaatidest ja pangakontoritest. Kostja poolt kaardi kasutamisest tekkinud nõuete

eest tasus hageja koheselt ning kostja oli kohustatud tasuma eelmisel kuul tekknud nõuete eest järgmisel kul kokkulepitud kuupäeval. Krediidilimiit oli maksimaalne rahasumma, mille ulatuses hageja krediteeris kostja kaardiga tehtud tehinguid ühes kalendrikuus. Leping sõlmiti kahes eksemplaris, kuid ei ole hagejal säilinud. Lepingu sõlmimist kinnitavad kostja leping arve nr xxxxxx avamiseks 06.03.1995 ning allkirjanäidised, samuti kostjale väljastatud krediitkaardi nr.xxxxxxxx oluliste tingimuste väljavõte, 1997.aasta Hansapanga rahvusvahelise krediitkaardi kasutamise tingimused eraisikutele, kostja arvelduskonto nr xxxxxx väljavõte ning koond lepingul nr 98-08134-3 sooritatud operatsioonidest. Kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on teostanud kaardiga tehinguid järgmistel kuupäevadel ja järgmistes summades: 20.02.1998 – 18 130 krooni, 20.03.1998 – 38 308.70 krooni, 20.04.1998 – 26 822.10 krooni21.08.1998 – 34 462.31 krooni. Krediitkaardi kasutamise tingimuste p 3 kohaselt kohustus kaardi valdaja garanteerima rahaliste vahendite olemasolu tehingute summa ulatuses arvelduskontol. Teenuste eest tasumiseks arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite puudumisel luges pank seda võlgnevuseks ning arvestas tekkinud võlgnevuselt viivist. 29.10.1998 kostja krediitkaardi limiit suleti ning põhiosa võlg summas 117 925.97 krooni kanti üle lepingu nr 98-08134-3 alla. Ajavahemiku 29.10.1998 kuni 30.06.2002 arvestas hageja viivist viivitatud summalt TsK § 231 lg 1 alusel 3% aastas. Võlaõigusseaduse kehtimahakkamisest on viivise määraks VÕS § 94 ja 113 lg 1 alusel 0,019% päevas. 15.06.2005 saatis hageja kostjale teatise Eurocardi lepingust nr 98-08134-3 võlgnevuse tasumiseks 10 päeva jooksul. 28.06.2005 otsustas probleemkrediidi komitee alustada kohtumenetlust. Hagi esitamise seisuga on põhivõlgnevus 117 925.97 krooni, viivis kuni 30.06.2002 summas 13 172.20 krooni, viivis alates 01.07.2002 summas 25 064.55 krooni, hooldustasu 80 krooni, võlateatiste väljastamise tasu 250 krooni. Kuna tegemist on kestvuslepinguga, siis hageja tugineb oma nõudes kuni 01.07.2002 tekkinud kohustiste osas Tsiviilkoodeksi vastavatele sätetele (TsK § 163, 173 lg 1, 174, 191 lg 1, 231 lg 1, 272 lg 1) ning alates 01.07.2002 vastavatele võlaõigusseaduse sätetele (VÕS § 3 p 1, 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, samuti VÕS § 402, 407 lg 1-5, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 ja 102). Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. 21.09.2005 ja 19.12.2005 eelistungitele kostja ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest ei ole teataud. Kostjale on korduvalt väljastatud kohtukutseid tema viimasel teadaoleval aadressil: xxxxxx, samuti on teda kutsutud kohtusse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtukutsetega 28.11.2005 ja 05.12.2005. 19.12.2005 eelistungil taotleb hageja volitatud esindaja asja lahendamist tagaseljaotsusega ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses, samuti hageja kantud kohtukulude – hagi esitamisel makstud riigilõivu summas 9000 krooni ning kohtukutse avaldamisel riigilõivu 200 krooni - kokku 9200 krooni hüvitamist.

Hageja kinnitab, et kostja hagis nõutud võlgnevust tasuma asunud ei ole. Kohtu otsustuse põhjendused: Kohus leiab, et hageja taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega on põhjendatud. TsMS § 198 lg 2 kohaselt, kui üks pool ei ole eelistungile ilmunud, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Vastavalt Ida Politseiprefektuuri Rakvere osakonna teatel kostja K. L. oma registrijärgses elukohas xxxxxxx ei viibi, vanemate sõnul oli kostja viimati helistanud 2005.aasta kevadel xxxxx, kontakt temaga puudub ning tegelik viibimiskoht on teadmata. Kostjale registrijärgsel elukoha aadressil väljastatud hagimaterjalid ja kohtukutsed on tagastatud kohtule märkusega: ”ei ela antud aadressil” . Vastavalt TSMS § 27 lg 1 sätetele, kui isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada, kutsutakse ta kohtusse ajalehekuulutusega. Kohtukutsed on avaldatud ametlikus väljaaandes Ametlikud Teadaanded 28.11.2005 ja 05.12. 2005. Kohtukutsete avaldamisel on kostjat hoiatatud eelistungile mitteilmumisel tema kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest, kuid vaatamata hoiatusele ei ole kostja eelistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust teatanud. Antud asjas puudub avalik huvi, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine on lubatud, mistõttu õiguslikud takistused tagaseljaotsusega asja lahendamiseks puuduvad. Hagi kuulub rahuldamisele hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 231 lg 6 võimaldab tagaseljaotsuse põhjendused esitada kohtul lihtsustatud vormis. Hagi on avalduses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Vastavalt 05.06.2002 vastu võetud Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS), tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ile 12 kohaldatakse kestvuslepingute puhul enne 01.07.2002 tekkinud kohustiste suhtes sel ajal kehtinud seadust ning peale 01.07.2002 tekkinud kohustitse osas tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Hagiavalduses on hageja osundanud vastavatele õigusnormidele ning esitanud ka konkreetsete normide sisu, samuti on avaldusele lisanud oma nõuet tõendavad ja avalduses nimetatud dokumendid.

TsK § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool teise poole omandusse raha, laenaja aga kohustub laenu andjale (laenutajale) sama summa raha tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha üleandmise momendist. Seega tekib laenkohustis ainult laenusumma vastuvõtmisel, millest tulenevalt võib pangalaenulepingu lugeda sõlmituks selles kokku lepitud raha laenuvõtja kontole ülekandmise momendist. Krediitkaartide puhul on tegemist modifitseeritud laenulepinguga. Nii hageja osundatud tsiviilkoodeksi kohustisõiguse sätete kui ka võlaõigusseaduse vastavate sätete kohaselt tuleb kohustised täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas ka täitmisega viivitamine. VÕS § 402 ja 407 krediidilepingute suhtes kohaldatavad sätted on hagiavalduses ka esitatud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja kohustise täitmisega viivitamisel võib nõuda viivist. VÕS § 102 sätestab, et kohustise täitmist takistavatest asjaoludest peab võlgnik teatama.

Kostja takistuste olemasolust ei ole hagejale teatanud, samuti ei ole ta hageja väitel võlgnevust tasuma asunud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 198 lg 2, § 201 lg 1-3, 202 lg 1, 226 lg 3, 231 lg 6, leiab kohus, et hagi kuulub tagaseljaotsusega täielikult rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, milleks vastavalt TsMS § 46 on hageja makstud riigilõiv (maksekorraldus nr.17672, 30.06.2005) summas 9000 krooni, kohtukutse avaldamise tasu 200 krooni (maksekorraldus nr.19410, 22.11.2005). Kokku kuulub kostjal hagejale kohtuluna hüvitamisele 9200 krooni. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik

I. Külavee

Kohtuotsus jõustus 20.jaanuaril 2006.a Kohtunik

I. Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.