Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat elektrienergiaga aadressil xxx vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Lepingu kohaselt oli hageja kohustuseks kostja varustamine elektrienergiaga ja kostja kohustuseks tarbitud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasuda. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping. Seadus elektrienergia ostu-müügilepingutele kohustuslikku vormi ette ei näe. Lepingu sõlmimine eeldab vähemalt kahe tahteavalduse olemasolu, milleks on pakkumus (ofert) ühelt poolt ja nõustumus (aktsept) teiselt poolt. Mõlemad koos toovad kaasa õigusliku tagajärje lepingu sündimise näol. Võimaldades kostjal elektrienergiat tarbida ja luues selleks kõik eeldused, väljastades kostjale arveid ning võttes vastu makseid tarbitud elektrienergia eest, esitas hageja kostjale oferdi. Kostja, teades maksetingimusi ja alustades hageja poolt pakutud elektrienergia tarbimist ning tarbitud elektrienergia eest tasumist, aktsepteeris hageja pakkumust. Seega on kostja konkludentselt astunud hagejaga lepingulistesse suhetesse, sest aktsept kui tahteavaldus ei pea tingimata väljenduma sõnade kasutamise kaudu mingis kindlas vormis, vaid see võib toimuda ka teatud tegevuse abil ehk aktsept võib tuleneda ka isiku teatud viisil käitumisest, milleks antud juhul on kostja elektrienergia tarbimine ja tarbimise eest tasumine. Tehes kostjale oferdi, ei oodanud hageja kostjalt mingit kindlas vormis nõusoleku väljendamist. Sellisel juhul on alust eeldada, et oferendi jaoks on piisav konkludentne aktsept, mida kostja ka väljendas. Samuti nagu ofert, seob ka aktsept selle andjat. Seega ei või seda tagasi võtta või tühistada. Hageja luges lepingu sõlmituks, sest kostja aktseptis oferdi ja kokkulepe oli saavutatud kõigis olulistes punktides. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule varustas hageja kostjat korrektselt elektrienergiaga, pidades oma kohustustest kinni. Kostja enda kohustust - tasuda tarbitud elektrienergia eest - ei täitnud ja tal tekkis hageja ees võlgnevus, mille põhiosa on hagiavalduse esitamise seisuga 1701,40 krooni. Tüüptingimuste alusel on hageja 14.11.2005.a seisuga arvestanud viivist 361,73 krooni. Tekkinud võlgnevuse tõttu on hageja katkestanud kostja varustamise elektrienergiaga. Hageja korduvatele meeldetuletustele vaatamata ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seetõttu palub hageja 2063,13 krooni võlgnevuse ning viivised ja 280,00 krooni riigilõivu kostjalt välja mõista. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 25.11.2005.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 26 lg 3 ning § 28 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 16.12.2005.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 168 lg 1 p 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2/ 1 – 2199/ 05/ 05

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p-le 1 võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Vastavalt VÕS 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle kohustuse täitmist (p.19 ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p.6). Hageja on varustanud kostjat elektrienergiaga aadressil Tule 4-10 Sauel. Kirjalikku lepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Ent hageja on lugenud kostjaga kõigis olulistes punktides kokkuleppe saavutatuks ja lepingu sõlmituks, kuna kostja on konkludentselt astunud hagejaga lepingulistesse suhetesse. Kostja tahet astuda hagejaga lepingulistesse suhetesse väljendab asjaolu, et kostja on, maksetingimusi teades, alustanud elektrienergia tarbimist ja tarbitud elektrienergia eest ka osaliselt tasunud. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule varustas hageja kostjat korrektselt elektrienergiaga, pidades oma kohustustest kinni. Kostja enda kohustust - tasuda tarbitud elektrienergia eest – nõuetekohaselt ei täitnud ja tal tekkis hageja ees võlgnevus, mille põhiosa on hagi esitamise seisuga 1701,40 krooni. 14.11.2005.a seisuga on hageja viivist arvestanud 361,73 krooni. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja hagi esitamise seisuga võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 2063,13 krooni võlgnevus ning viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuluks on vastavalt TsMS § 46 p-le 1 riigilõiv. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 280,00 krooni ja esitanud taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulu on vajalik ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb hageja poolt tasutud riigilõiv 280,00 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Iko Nõmm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.