Muud › Muud hagiasjad

2/ 1 – 844/ 05/ 05 menetluse taastamist, makstes koos kaja esitamisega menetluse taastamise kulud 39,60 (kolmkümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 Eesti Ühispangas (kood 401), viitenumber 2800049777 ja esitades koos kajaga kõik tõendid, mida peetakse vajalikuks asja lõplikuks arutamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

05.10.2000.a on poolte vahel sõlmitud laenuleping nr 96, mille alusel hageja laenas kostjale 11 100,00 krooni tagastamise tähtajaga 05.10.2001.a. Kostja kohustus tasuma laenu kasutamise eest intressi 3% kuus laenusumma jäägilt, tähtajaks tasumata laenu eest 6% kuus, tähtajaks tasumata laenuintresside eest viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Hageja on saatnud 20.12.2001.a kostjale kirja laenu tagastamiseks, kuid kostja ei ole sellele reageerinud. Seisuga 20.04.2005.a võlgneb ta hagejale 35 987,00 krooni, mis koosneb tagastamata laenust seisuga 15.02.2001.a 8528,00 krooni, perioodi 16.01.-05.10.2001.a intressidest 2326,00 krooni, tähtajaks tasumata laenu intressidest 06.10.2001.a-05.05.2005.a 22 016,00 krooni ja tähtajaks tasumata laenuintresside viivistest 06.10.2001.a-30.06.2002.a 3117,00 krooni. Hageja palub nimetatud summad kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (2800,00 krooni riigilõiv, 25,00 krooni dokumentaalse tõendi saamise kulu ja 1798,32 krooni õigusabikulud). Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 30.11.2005.a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 26 lg 3 ning § 28 lg 1 kohaselt kätte antud ja teda on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 19.12.2005.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks hagile vastuväiteid esitanud. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul TsMS § 168 lg 1 p 1 alusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, selle tekkimisele ajal kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 272 lg 1 kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. TsK§ 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajaks ja § 174 kohaselt ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. Vastavalt TsK § 231 lg-le 1 on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teistsugust protsendimäära. 05.10.2000.a on poolte vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel hageja laenas kostjale 11 100,00 krooni tagastamise tähtajaga 05.10.2001.a. Kostja kohustus tasuma laenu

2/ 1 – 844/ 05/ 05 kasutamise eest intressi 3% kuus laenusumma jäägilt, tähtajaks tasumata laenu eest 6% kuus ja tähtajaks tasumata laenuintresside eest viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole oma kohustust hageja ees nõuetekohaselt täitnud. Seisuga 20.04.2005.a võlgneb ta hagejale 35 987,00 krooni, mis koosneb tagastamata laenust seisuga 15.02.2001.a 8528,00 krooni, perioodi 16.01.-05.10.2001.a intressidest 2326,00 krooni, tähtajaks tasumata laenu intressidest 06.10.2001.a-05.05.2005.a 22 016,00 krooni ja tähtajaks tasumata laenuintresside viivistest 06.10.2001.a-30.06.2002.a 3117,00 krooni. Vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 35 987,00 krooni võlgnevus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuludeks on vastavalt TsMS § 46 p-dele 1 ja 2 riigilõiv ning asja läbivaatamiskulud, sh dokumentaalse tõendi saamise ja õigusabikulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 2800,00 krooni ja kandnud kulutusi dokumentaalse tõendi saamisele summas 25,00 krooni ning õigusabile summas ,1798,32 krooni. Hageja palub nimetatud summad kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud on vajalikud ja põhjendatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb hageja poolt kantud kohtukulud kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 54 lg-tega 1 ja 4 tuleb kohtukuluna kostjalt riigituludesse välja mõista postikulud 38,80 krooni.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.