Kohtuasja number
2-3164/05
Määruse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2005 kell 15.00, Jõhvi
Kohus
Ida-Viru Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtuasi
OÜ MKMI (likvideerimisel) pankrotiavaldus.
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu.
Menetlusosalised
Võlgnik:
OÜ MKMI (likvideerimisel) (RK 10108566)
Võlgniku esindaja:
M K (likvideerija)
Ajutine pankrotihaldur:
OE
1(3)
Võlgnikul on õigus esitada määruse peale erikaebus Viru Ringkonnakohtule Ida-Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates. Ajutine haldur võib esitada erikaebuse määruse ajutise halduri tasu puudutavas osas. Võlausaldajal on õigus esitada määruse peale erikaebus Viru Ringkonnakohtule Ida-Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.
Ida-Viru Maakohus algatas 06. oktoobril 2005 võlgniku nõudel OÜ MKMI (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks O E-i. Kohtuistungil 06. detsembril 2005 esitas ajutine haldur kirjaliku aruande, mille kohaselt võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning puudub ka vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutine haldur palub esitatud aruandes lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Ajutine haldur esitas kohtule aruande tööst ajutise pankrotihaldurina, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 14 töötunni eest 8400 krooni ja vajalike kulutuste katteks 870 krooni, kokku 9270 krooni.
Kohus, tutvunud avaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku esindaja, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistuseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu suurus on põhjendatud 7000 krooni ulatuses. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste suurus on põhjendatud täies ulatuses s.o. 870 krooni. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks OÜ-l MKMI (likvideerimisel) rahalised vahendid puuduvad. Seega puuduvad hetkel võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt. 2(3)
Pankrotiseadus ei võimalda kohtul jätta ajutist pankrotihaldurit määramata, kui võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasustamiseks. PankrS § 17 lg 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23 lg 1 annab ajutisele haldurile õiguse saada tasu. Kohus leiab, et ajutise halduri tegevusega seotud kulud tuleb lugeda kohtukuludeks. PankrS § 22 lg 2 sätestab ajutise halduri kohustused, milleks on võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamine ja hinnangu andmine võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Seega on võimalik ajutist haldurit käsitleda eksperdina, kelle arvamus on kohtule oluline võlgniku maksevõimele hinnangu andmisel. Nii ekspert kui ka ajutine haldur tegutsevad kohtu määruse alusel. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 52 kohaselt on asja läbivaatamiskuludeks ka eksperditasu. TsMS § 55 lg 1 kohaselt maksab eksperdile pärast tema kohustuste täitmist tasu välja kohus sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas need on pooltelt sisse nõutud. Järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ja tagamaks PankrS §-s 23 sätestatud ajutise halduri tasu saamise õiguse realiseerimist, peab analoogselt eksperdiga ajutisele haldurile tasu välja maksma kohus, sõltumata sellest, kas seda tasu on võimalik võlgnikult sisse nõuda. Seega tuleb ajutise halduri tasu summas 7000 krooni (bruto) ja hüvitus kulutuste katteks summas 870 krooni välja mõista riigilt ja välja maksa Ida-Viru Maakohtu kaudu. /allkiri/ Peeter Pällin Kohtunik
Kohtunik /Allkiri/
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.