Tsiviilasi nr 2/28 – 4996
Eesti Vabariigi nimel 15.detsembril 2005.a.
Tallinna Linnakohtu kohtunik Küllike Johannson, avaldaja HP ja huvitatud isikute HJ, Tallinna Linna esindaja Terje Läätsi ja JJ esindaja, vandeadvokaat Andres Lusmägi osavõtul, arutas 15.detsembril 2005 avalikul kohtuistungil Tallinnas, 17.11.2005 surnud EJ (isikukood XXX) avaldust JJ(isikukood XXX, elukoht: XXX) teovõime piiramiseks ja eestkoste seadmiseks. Asjaolud EJ poeg JJ põeb rasket vaimuhaigust ja on alates 1970 aastast arvel ning viibib sageli statsionaarsel ravil Tallinna Psühhiaatriahaiglas. Alates 16-st eluaastast on JJ invaliid ja tema igakuine sissetulek on invaliidsuspension. Arstliku ekspertiisi 06.03.2004 otsuse kohaselt on JJ raske puue ja ta vajab kõrvalabi ja juhendamist igal ööpäeval kuna ei tule iseseisvalt toime. Põhja-Tallinna Valitsuse vanema 23.03.2004 korraldusega nr 2-1/218 on määratud JJ hooldajaks HJ. Avalduse kohaselt JJ on isik, kellel puudub võime oma tegude tähendust mõista ja tagajärgi ette näha. JJ on väga tasakaalutu ning kahjustab oma käitumise ja tegudega oma huve ja õigusi. Nii kinkis EJ 1995 aastal korteri Tallinnas XXX pojale, kes müüs selle 2005 aasta talvel RL. Viimane müüs korteri paari nädala jooksul OÜ-le T ning praeguseks kuulub korter OÜ-le E . Raha pole JJ tehingu eest saanud ja praeguseks ähvardab JJ eluruumist väljatõstmine. EJ on esitanud käesoleva avalduse eesmärgiga määrata JJ eestkostja. Huvitatud isikute seisukoht Lisaks surnud EJ avalduses märgitud huvitatud isikutele, kaasas kohus huvitatud isikuna ka EJ tütre teisest abielust HP, kes on JJ poolõde. Kohtuistungil asus HP avaldajana oma surnud ema asemele. JJ eestkostjaks hakkamisega nõustus oma surnud abikaasa EJ abikaasa ja JJ senine hooldaja HJ (isikukood XXX, elukoht: XXX). Uuritud tõendid ja kohaldatavad seadused Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi 31.10.2005 aktist nr 53/05 nähtub, et JJ esineb epilepsiast tingitud sügav nõdrameelsus kaasasündinud vaimse alaarengu foonil, mistõttu ta ei ole suuteline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning vajab teovõime piiramist ning eestkoste seadmist. JJ ei ole oma psüühilise seisundi poolest võimeline kohtus esinema. Vastavalt HJ seletusele abiellus ta EJ 1964 aastal, JJ läks siis esimesse klassi ning lõpetas ainult 4 klassi. Töötegemisest ei tulnud ka midagi välja. XXX aastal JJ abiellus ja abielust sündisid XXX aastal tütar J ja XXX tütar H . Pärast laste sündi abielu purunes. XXX aastatel jäi JJ invaliidsuspensionile. Korteritehingust JJ kellelegi midagi ei rääkinud. See selgus alles siis kui EJ ja JJ läksid korterit kinnistama. JJ üle kantava pension kulutamist korraldab HJ.
Huvitatud isiku JJ esindaja leiab, et kuna HJ sobis hooldajaks, sobib ta ka eestkostjaks. Selleks et eestkostetava huvid saaksid tagatud, tuleb silmas pidada, et ka JJ tütardel on kohustus oma isa ülal pidada. Praeguseks on selge, et JJ vajab teovõime piiramist ja eestkoste seadmist. Esindaja teeb ettepaneku jätta JJ valimisõigus ja 1000.- krooni ulatuses pisitehingute tegemise õigus. Tallinna Linna esindaja seletuse kohaselt ta on kursis JJ probleemiga ning on külastanud ka JJ kodu, kus kõik on korras ning on ilmne, et koduhooldust JJ ei vaja. Ka Tallinna Linna esindaja leiab, et valimisõigus ja pisitehingute tegemise õigus tuleks JJ jätta. Perekonnaseaduse (PkS § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste õiguste ja huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkostet seatakse. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsMS § 260 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja kohtuotsusega. Hinnates JJ ja HJ pikaaegseid perekondlikke suhteid, leiab kohus, et HJ on eestkostjaks sobiv isik. Arvestades asjaoluga, et JJ elab üksi ja käib iseseisvalt poes, on põhjendatud talle valimisõiguse ja 1000.- krooni ulatuses pisitehingute tegemise õiguse jätmine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PkS § 92 lg 4, § 95 lg 3, TsÜS § 8 lg 3, TsMS § 260 lg 1 kohus Otsustas: Rahuldada HP avaldus ja määrata JJ eestkostja. Määrata JJ eestkostjaks HJ. Jätta JJ valimisõigus ja õigus pisitehingute tegemiseks summas 1000.- krooni kuus. Kohtuotsus jõustub 17.01.2006, kui kohtuotsuse kuulutamise (15.12.2005) järgnevast päevast 30 päeva jooksul ei esitata apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Linnakohtu kaudu.
Küllike Johannson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.