2-17-2781/2 - Täitmine - Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

4.Kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub viivitamatule täitmisele alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Asjaolud Kohtutäitur Elin Vilippus esitas Harju Maakohtule 21.02.2017.a avalduse kohtu loa saamiseks Xxxxvalduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks ja seal viibimiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäitur Elin Vilippuse menetluses on võlgnik Xxxxvastu algatatud täiteasi võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 23.09.2013.a lahend tsiviilasjas nr 2-13-11532 ja sissenõudja Swedbank AS täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks. Kohtutäitur on üritanud täitmisteate võlgnikule isiklikult kätte toimetada, kuid see pole õnnestunud. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud juhindudes TsMS §-st 326, kuna menetlusdokumenti ei olnud võimalik võlgnikule elukohas isiklikult kätte toimetada. Kohtutäituri büroo töötaja käis võlgniku elukohas aadressil Xxxx, Tallinn 23.11.2013.a kell 11:40 ja 27.11.2013.a kell 18:00, kuid võlgnikule ei õnnestunud täitmisteadet isiklikult üle anda. 23.11.2013.a õnnestus kohtutäituri büroo kulleril kohtuda võlgniku abikaasaga, kuid abikaasa keeldus dokumente vastu võtmast. Kuna täitmisteadet ei õnnestunud võlgnikule isiklikult üle anda, telefonile võlgnik enam ei vastanud, jättis kuller täitmisteate võlgniku elukoha postkasti, millega luges täitmisteate võlgnikule kättetoimetatuks. Asjaolu, et võlgnik on täitmisteate kätte saanud, kinnitavad võlgniku poolt e-posti teel ja kohtutäituri büroos esitatud avaldused. Täitedokumendis märgitud nõude vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid rahasummasid vabatahtlikult tasunud. Kuna nõuet mitme aasta jooksul ei tasutud, koostas kohtutäitur 02.09.2016.a võlgnikule kuuluva korteriomandi registriosa numbriga xxxx (Xxxx, Tallinn) arestimise akti. 07.09.2016.a edastati võlgnikule esimese enampakkumise kuultus ning teatis, millega teavitati võlgnikku enampakkumisest ning paluti võimaldada varaga tutvumine kuulutuses märgitud ajal. Teade edastati võlgniku poolt avaldatud e-posti aadressile ja elukoha aadressile. 04.10.2016.a algas võlgnikule kuuluva korteriomandi asukohaga Xxxx Tallinn elektrooniline enampakkumine alghinnaga 30 000 eurot, mis nurjus. 06.12.2016.a ja 17.01.2017.a algasid elektroonilised enampakkumised, mis samuti nurjusid. Kohtutäituri poolt määratud aegadel ei ole võlgnik võimaldanud huvilistele varaga tutvumist, korteri uks on jäänud kohtutäituri ja huviliste ees suletuks, telefonile võlgnik ei reageeri. 28.02.2017.a on välja kuulutatud kordusenampakkumine alghinnaga 13 850 eurot. Alates enampakkumise väljakuulutamisest on kohtutäitur korduvalt püüdnud võlgnikuga rääkida telefoni teel ja saada temaga ühendust, kuid võlgnik telefonile ei vasta ja tagasi ei helista, seega puudub igasugune alus eeldada, et ta tagab juurdepääsu 21.02.2017.a.

Oma tegevuse ning tegevusetusega on võlgnik takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et potentsiaalsed huvilised saaksid varaga tutvuda. Kui võlgnik oleks sisenemisega nõus või oleks muu võimalus kinnisasja ülevaatamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Varaga tutvumise mittevõimaldamise läbi vähendab võlgnik vara reaalseid müügivõimalusi ja seeläbi on kohtutäitur sunnitud vara ümberhindama. Samuti rikub võlgnik oma tegevusega sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada. Varaga tutvumise mittevõimaldamisega tekitab võlgnik ka olukorra, kus vara hind pidevalt langeb ning pärast reaalset müüki jäävad võlgnikul sissenõudja ees järjest suuremad kohustused. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku valduses olevasse ruumi, et võimaldada potentsiaalsetel huvilistele varaga tutvumine kohtutäituri poolt kindlaks määratud aegadel. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 2 alusel vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus, kontrollinud kohtutäituri avaldust ja selle lisasid, asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda ja seda läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks üksnes kohtumääruse alusel, kusjuures läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. TMS § 85 lg 1 järgi on soovijatel õigus müüdavate asjadega tutvuda alates kuulutuse ilmumisest kuni enampakkumise alguseni ja lõike 2 kohaselt määrab kohtutäitur asjadega tutvumiseks kindla aja arvestades omanike huve. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud TsMS § 326 alusel postikasti panekuga. Kohus leiab, et kohtule esitatud materjalidega on tõendatud võlgniku nõusoleku puudumine varale juurdepääsu tagamiseks. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu ning kohtutäituril ei ole olnud võimalik tutvustada ostuhuvilistele vara. Juhinduvalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-140-10 p-is 10, on sissenõudja õiguste ning tõhusa täitemenetluse huvides võimalik võlgniku vastuseisu järeldada ka tema käitumisest. Käesolevas asjas võlgniku vastuseisu tõttu ei ole võlgniku kinnistul täitetoimingute tegemine osutunud võimalikuks. Seega on tuvastatud võlgniku nõusoleku puudumine TMS § 28 lg 2 tähenduses. Juhinduvalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-15 p-st 12 võib loa kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Riigikohus on 29.12.2010.a määruse nr 3-2-1-140-10 p- s 12 leidnud, et ruumidesse sisenemise aeg võib olla määratud ka teatava ajavahemiku täpsusega.