Muud › Muud hagiasjad

2/ 1 – 1867/ 05/ 05 2800049777, selgituseks märkida kostja nimi, käesoleva tsiviilasja number ja sõna „postikulud“. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 20 päeva jooksul, teatades apellatsioonkaebuse esitamisest kümne päeva jooksul kohtuotsuse Harju Maakohtu kantselei kaudu arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kostjal on õigus 10 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisele järgnevast päevast taotleda kajas Harju Maakohtult menetluse taastamist, makstes koos kaja esitamisega menetluse taastamise kulud 39,60 (kolmkümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (kood 401), viitenumber 2800049777 ja esitades koos kajaga kõik tõendid, mida peetakse vajalikuks asja lõplikuks arutamiseks.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale xxxxxx asuv eluruum. Elamus korteriühistut moodustatud ei ole. Harju Maakohtu 30.09.2002.a otsusega seni elamute haldamisega tegelenud AS-i Vasur VR pankroti väljakuulutamise ning uue haldaja leidmiseks korraldatud konkursi nurjumise tõttu asus elamuid, sh. elamut, kus elas kostja, Vasalemma Vallavolikogu 12.11.2002.a otsuse nr 96 alusel haldama ja neile kommunaalteenuseid osutama hageja kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Haldamine hõlmab elamu kütmist, kapitaalremondi fondi kogumist, elamu avariilist teenindamist ning hooldamist ja raamatupidamist. Hageja on osutanud kostjale haldusteenuseid, haldusleping sõlmiti poolte vahel 07.01.2003.a. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, kuid ei ole selle eest esitatud arvetele kuni 01.08.2005.a tasunud. Seetõttu on tal tekkinud hageja ees võlgnevus 8906,80 krooni. Samuti on hageja kandnud 332 krooni ulatuses kulutusi korteriomandi seadmisel kostjale kuuluva korteri osas. 01.08.2005.a seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 9228,80 krooni, millest 8906,80 krooni on hooldustasu- ning kommunaalteenuste võlgnevus ja 322 krooni korteriomandi seadmise kulud. Vaatamata hageja nõudmisele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seetõttu palub hageja 9228,80 krooni võlgnevuse ja 700 krooni riigilõivu kostjalt välja mõista.

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 07. 09.2005.a kätte toimetatud ja teda kohustati kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 26.09.2005.a Kohtu poolt antud tähtajaks kostja ei vastanud. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

2/ 1 – 1867/ 05/ 05

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud tsiviilasjaga, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Asjaõigusseaduse § 75 lg 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 kinnitatud eluruumide erastamise korra p 11 sätestab: „Kohustatud subjekt jääb elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu registrisse kandmiseni. Eluruumi omanik tasub kohustatud subjektile haldamisja majandamiskulud kuni korteriühistu moodustamiseni või haldamise üleandmiseni valla- või linnavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule vastavalt sõlmitud eluruumi hoolduslepingule.“ Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

Hageja on osutanud kostjale haldus- ja kommunaalteenuseid, kuid kostja ei ole kuni 01.08.2005.a hageja poolt väljastatud arveid kokku 8906,80 krooni tasunud. Samuti on hageja kandnud 322 krooni ulatuses kulutusi seoses kostjale kuuluva eluruumi korteriomandi seadmisega. Vaatamata hageja meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja 9228,80 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuludeks on vastavalt TsMS § 46 p-dele 1 ja 2 riigilõiv ning asja läbivaatamiskulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700 krooni ja esitanud taotluse kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et nimetatud kulud on vajalikud ja põhjendatud. Kuna kohus on asunud seisukohale, et hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 700 krooni riigilõiv kostjalt hageja kasuks välja mõista Asja läbivaatamiskulud – postikulud kuuluvad samuti kostjalt väljamõistmisele riigituludesse. /allkiri/ Katrin Saar kohtunik Ärakiri õige. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.