2-05-24851/2 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Narva Linnakohtule 16.06.2005 esitatud avalduse kohaselt Lääne-Viru Maakohtu 16.03.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2-681/03 määrati võlgniku likvideerijaks Janno Malm. OÜ-le Cannum Kaubandus tehti äriregistri kohtunikuabi poolt 25.03.2003 registrist kustutamise hoiatus, kuna äriühing ei ole esitanud nõutud tähtaja jooksul 2001.a majandusaasta aruannet. 10.04.2003 avaldati sundlõpetamisteade. Maksu- ja Tolliameti ning Radiolinja Eesti AS poolt teatati äriregistri pidajale nõudest äriühingu vastu ning Lääne-Viru Maakohtu otsusega otsustati lõpetada võlgnik ja määrata likvideerija. Likvideerija poolt oma ülesannete täitmise käigus on proovitud välja selgitada võlgniku varalist seisu. Võlgniku likvideerimismenetluse alustamise momendiks oli majandustegevus lõpetatud. Maksu-ja Tolliameti kogutud andmete kohaselt võlgniku tegevus lõppes jaanuaris 2003. Likvideerija ei ole suutnud välja selgitada võlgnikul vara olemasolu, v.a arveldusarvel olev 5 krooni. Likvideerija on suutnud välja selgitanud ainult 2 võlausaldajat, kelleks on Maksu-ja Tolliamet ning kelle maksude nõue on 01.06.2005 seisuga 271 000 krooni ning millele lisanduvad intressid, 01.06.2005 seisuga 176 000 krooni ja Radiolinja Eesti AS nõue 576 krooni ning viivised 576 krooni. Võlgniku majandustegevuse ja varalise seisundi väljaselgitamiseks pöördus likvideerija kirjalikult võlgniku viimase juhatuse liikme N B poole. Samuti likvideerija pöördus kirjalikult endiste juhatuse liikmete S S, L F ja A A poole. Ainult S S õnnestus üle anda kirjalik nõue allkirja vastu võlgniku majandustegevuse kohta selgituste saamiseks, kuid sellele ei ole reageeritud. Juhatuse liige on täielikult eiranud igasuguseid likvideerija nõudmisi. Teiste juhatuste liikmete asukohta ei ole õnnestunud kindlaks teha, registreeritud elukohtadest tulid teatised tagasi. Võlgniku varanimekirjaks oleks: Maksu-ja Tolliamet maksude põhisumma nõue 271 000 krooni, millele lisanduvad intressid 176 000 krooni, see on 01.06.2005 seisuga; Radiolinja Eesti AS nõue 576 krooni + leppetrahvid 576 krooni. Muude kohustuste osas andmed puuduvad. Ükski teine kreeditor ei teatanud oma nõudest sundlõpetamise teate avaldamisel, mistõttu on alust arvata, et teised kreeditorid puuduvad. Võlgniku juhatuse poolt puuduvad esitatud andmed. Kokku likvideerijale teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 448 152 krooni. Likvideerijale teadaolevalt võlgnikul varasid 5 krooni (AS Hansapank arvel). Võlgniku likvideerija ei ole suutnud kindlaks teha võlgniku maksejõuetuse põhjustamise asjaolusid, kuna puudub side võlgniku endise tegevjuhiga. Likvideerija on jõudnud ühesele järeldusele, et kuna võlgnikul puuduvad varad, millega oleks võimalik jätkata majandustegevust ning teenida kasumit, et täita oma kohustused võlausaldajatele, siis võib üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 2(4)

Ajutise pankrotihalduri Martin Krupp aruande kohaselt OÜ Cannum Kaubandus (likvideerimisel) on 24.09.1999.a registreeritud äriregistris. Võlgnik sundlõpetati kuna äriühing ei esitanud registripidajale majandusaasta aruandeid. Likvideerijal ega ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud ühendust saada võlgniku endise juhatuse liikme N B. N.B elab rahvastikuregistri andmetel XXX, Meeksi vallas, Tartu maakonnas, kuid nimetatud aadressile saadetud teabenõudele ei ole N. B vastanud. Kuna likvideerijale ega ajutisele haldurile ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, ei ole võimalik anda täpsemaid selgitusi maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Eeltoodud asjaolude tõttu on ajutine haldur lähtunud käesoleva aruande koostamisel registrites, pankades ja muul viisil teadaolevatest andmetest. Likvideerija selgituste kohaselt võlgnikul puudub igasugune vara. Võlgnik omab arvelduskontot nr XXX Hansapangas, mille saldo seisuga 20.09.2005.a on 3,97 krooni. Panga väljavõttest on näha, et viimane toiming pangakontol on tehtud 29.01.2002.a N. B poolt. Ühtlasi on pangakonto väljavõttest näha, et N. B on ajavahemikul 27.03.2000.a kuni 29.01.2002.a sularahas pangakontolt välja võtnud ca 1 100 000 krooni. Võlgnik omas ka arvelduskontot nr XXX AS-is SEB Eesti Ühispank, mis suleti 05.06.2001.a. Arvelduskonto väljavõttest on näha, et ajavahemikus 03.03.2000.a kuni 24.07.2000.a on sularaha automaadist välja võetud 400 000 krooni. SBM Pangas, Nordea Pangas, Sampo Pangas, Äripangas ega Krediidipangas võlgnik arvelduskontosid ei oma ega ole omanud. Kinnistusregistri andmebaasis võlgniku kinnisvara registreeritud ei ole. Riikliku ehitisregistri andmebaasis võlgniku omandeid registreeritud ei ole. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Ühisliisingu, Sampo Liisingu, ALG Liisingu ega Hansa Liisinguga võlgnikul liisinglepinguid sõlmitud ei ole ja ei ole olnud. Käesoleva seisuga ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Võlgniku teadaolev kohustus on Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele seisuga 03.10.2005.a - 466 471 krooni, millest 271 311 krooni on põhivõlgnevus ja 195 160 krooni intressid. Võlgnevus koosneb tulu-, sotsiaal-ja käibemaksu võlast ja intressidest. Maksu- ja Tolliamet on teatanud ajutisele pankrotihaldurile, et maksuhaldur ei ole nõus tasuma kohtu poolt nimetatud summat kohtu deposiiti OÜ Cannum Kaubandus (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks. Likvideerija poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul lisaks võlgnevus AS Radiolinja ees summas 1152 krooni, millest põhivõlg on 576 krooni ja viivised 576 krooni. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 467 623 krooni. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul võib olla maksejõuetuse põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga, kuna on teada, et võlgniku pangakontodelt on sularahas N. Bakaljase poolt välja võetud kokku ca 1 500 000 krooni, kuid kuludokumente nimetatud summade kulutamise kohta ei ole esitatud. Juhatuse liikme tegevusega on põhjustatud kahju äriühingule ja tema võlausaldajatele ning antud juhul võib olla võimalik juhatuse liikme vastu hagi esitamine kahju hüvitamiseks. Täp s em a h in n an gu an dm is eks o l ek s v aja t u tv ud a v õl gn ik u raamatupidamisdokumentidega. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub teadaolev vara ja võlgniku tegevus on lõppenud. Teada on kohustusi vähemalt summas 467 623 krooni. Ajutise pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt piisav sissetulek ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused selguvad edasise pankrotimenetluse käigus.

Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tõendamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud võlgniku avaldusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja ütlustega. Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu on ennatlik. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõutu. Pankrotiseaduse § 31 lg 5 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Oma nõusoleku pankrotihaldurina jätkamiseks OÜ Cannum Kaubandus (likvideerimisel) pankrotimenetluses on andnud seni ajutise haldurina tegutsenud Martin Krupp. Kohus leiab, et Martin Krupp on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu ja võlausaldajate usaldus. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutine pankrotihaldur on esitanud arvestuse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste osas, millest nähtub, et 17 töötunni eest palub ajutine pankrotihaldur määrata tasuks 10 200 krooni ja vajalike kulutuste katteks 2 680 krooni, kokku 12 880 krooni. Arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu kokku 12 880 krooni. Kohus teeb otsuse lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 224, 230 lg 1, 244 lg 1 p 7.