Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-31-05 Otsuse kuupäev Tartu, 2. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed J. Luik ja H. Jõks Kohtuasi ERGO Kindlustuse AS-i hagi ELKE Auto AS-i vastu 790 000 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1165 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ELKE Auto AS-i kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. aprill 2005. a Istungil osalenud isikud ELKE Auto AS-i esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma ja ERGO Kindlustuse AS-i esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu. Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2004. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS-le Alvigo kuuluv sõiduauto Toyota Land Cruiser 100 ärandati 21. mail 2002. a ELKE Auto AS töökoja juurest, mis asub Tallinnas Mustamäe tee 22. AS-i Alvigo töötaja parkis sõiduki töökoja ees asuvasse parklasse, andis auto võtmed ELKE Auto AS-i töötaja kätte ja lülitas viimase palvel välja sõiduki signalisatsiooni. Politsei on sõiduki ärandamisega seoses algatanud kriminaalmenetluse. Kriminaalasi peatati, kuna ei ole kindlaks tehtud isikut, keda võiks kriminaalvastutusele võtta.
2.Sõiduauto Toyota Land Cruiser 100 oli kindlustatud ERGO Kindlustuse AS-is. Vastavalt kindlustuslepingu tüüptingimuste p-le 5.6 oli kindlustatavaks riskiks ka sõiduki ärandamine. ERGO Kindlustuse AS maksis 2. augustil 2002 AS-le Alvigo välja kindlustushüvitise summas 671 500 krooni. AS Alvigo ja ERGO Kindlustuse AS sõlmisid 10. veebruaril 2003 nõude loovutamise lepingu, millega AS Alvigo andis ERGO Kindlustuse AS-le üle tööettevõtulepingu rikkumisest tuleneva nõude ELKE Auto AS-i vastu suurusega 790 000 krooni.
3.Hageja palus ELKE Auto AS-lt välja mõista 790 000 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid AS Alvigo ja ELKE Auto AS tööettevõtulepingu. Kostja rikkus tsiviilkoodeksi (TsK) § 360, kui ta ei võtnud tarvitusele kõiki abinõusid, et tagada AS-i Alvigo poolt temale usaldatud vara säilimist. Kostja palus auto kasutajal enne sõiduki valduse üleandmist signalisatsioon välja lülitada. Kostjalt nõutav hoolsus eeldas, et ta hoiab 790 000 krooni suuruse turuhinnaga sõidukit oma suletud territooriumil. Kostja möönis, et tema valdusesse usaldatud sõidukite hoolas hoidmine eeldab sõidukite parkimist kostja kinnisel territooriumil. Ta on Zürich Kindlustuse Eesti AS-ga sõlminud kindlustuslepingu, mis kehtib ainult nende autoremonditöökoja juures paiknevate ja remonditööde tegemise järjekorras olevate sõidukite suhtes, mis on pargitud kostja kinnisele territooriumile.
4.Hageja maksis AS-le Alvigo välja kindlustushüvitise summas 671 500 krooni. Selle tagajärjel on hagejale läinud üle AS-i Alvigo TsK §-le 360 tuginev nõue kostja vastu 671 500 krooni ulatuses. Samuti on AS Alvigo loovutanud hagejale nõude kostja vastu summas 790 000 krooni, mis tuleneb kostja poolt TsK § 360 ja tööettevõtulepingu rikkumisest.
5.Kostja ELKE Auto AS hagi ei tunnistanud. Hagejal puudub nii regressi kui ka nõude loovutamise teel saadud nõue kostja vastu. Hageja saab esitada regressinõude ainult kuriteo toimepannud isikute
vastu. AS Alvigo sai loovutada hagejale nõude kahju tekitanu vastu üksnes omavastutuse summa, s.o 118 500 krooni ulatuses. Kostja ei ole tekitanud AS-le Alvigo kahju. Sõiduki kaotsiminek ei olnud põhjustatud kostja hooletusest. Sõiduk oli ELKE Auto AS-i töökoja ukse taga turvakaamera vaateväljas, sisse olid lülitatud ka sõiduki immobilaiser ja kesklukustussüsteem ning sõiduauto võti oli kostja valduses.
6.Kolmas isik Zürich Kindlustuse Eesti AS leidis, et hagejal ei ole nõuet kostja vastu, vaid kuriteoga kahju tekitanud isiku(te) vastu. AS Alvigo ei saanud loovutada suuremat nõuet, kui tal endal oli. Kuivõrd loovutamise ajaks oli hageja hüvitanud AS-le Alvigo sõiduki ärandamisega tekkinud kahju 671 500 krooni, siis sai AS Alvigo loovutada ainult kindlustusandja poolt hüvitamata 118 500 krooni nõude. Sõiduki kaotsiminekut ei põhjustanud kostja hooletus. Kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kindlustuslepingu kohaselt ei olnud kindlustusjuhtumiks igasugune autode remondi ja hoiustamisega seotud varakahju tekkimine.
7.Tallinna Linnakohus jättis 20. mail 2004. a hagi rahuldamata. Kohus leidis, et kindlustushüvitise tasumisel ei läinud AS-lt Alvigo hagejale üle nõudeõigus kostja vastu summas 671 500 krooni. Kindlustusseaduse (KindlS) §-s 18 sätestatud kohustatud subjektiks on isik, kes kahju tekitas. Hagejal on KindlS §-st 18 tulenev regressiõigus kuriteo toimepannud isiku või isikute, mitte kostja vastu. Kahju hüvitamine kindlustuslepingu alusel AS-le Alvigo ei vabasta kostjat vastutusest AS-i Alvigo ees tööettevõtulepingu võimalikust rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudes. Kuna nimetatud nõude on AS Alvigo loovutanud hagejale, on viimasel õigus kostja vastu nõude esitamiseks. AS-le Alvigo kuuluv sõiduk ei läinud kaotsi kostja süül. Hageja väide, nagu oleks kostja jätnud sõiduki avaliku valveta parklasse, ei ole õige. Sõiduki jättis tööettevõtulepingu sõlmimisel kostja töökoja juurde parklasse AS-i Alvigo esindaja. Tegemist ei olnud valveta parklaga. Turvakaamera videolindilt nähtub, et auto ärandati viisil, mis ei võimaldanud tuvastada, et tegemist on ärandamisega. Sõiduki parklasse jätmisel olid sõidukil töökorras tootja paigaldatud immobilaiser ja kesklukustussüsteem. Asjatundja arvamusest nähtub, et Toyota Land Cruiser 100 tehase turvaseadmed on piisavalt turvalised. Mitte ainult kostja ei pidanud tootja paigaldatud turvaseadmeid sõiduki hoidmisel kostja töökoja juures piisavalt ärandajakindlaks, vaid seda leidis ka sõiduki kasutaja, kui ta lülitas välja sõidukile täiendavalt paigaldatud turvaseadmed ja ei nõudnud sõiduki parkimist mujale. Kostja nõudis lisaturvaseadmete väljalülitamist õigustatult, sest muidu ei oleks saanud sõiduki juures hooldustöid teha. Kostja sellist käitumist ei saa käsitada tööettevõtulepingu süülise rikkumisena. Hageja leidis hagiavalduse esitamisel, et ta on riigilõivu tasumisest vabastatud, viidates RLS § 16 lg 1 p-le 4. Kuna tööettevõtulepingust tuleneva nõude lahendamisel hageja riigilõivust vabastatud ei ole, siis mõistis linnakohus TsMS § 50 lg 3 järgi hagejalt välja riigituludesse 38 000 krooni.
8.Hageja esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus linnakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistada ja uue otsusega mõista kostjalt hageja kasuks välja 790 000 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. juuni 2004. a otsusega linnakohtu otsuse ja rahuldas ERGO Kindlustuse AS-i hagi.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et AS Alvigo oli sõlminud kaks erinevat lepingut: sõidukikindlustuse lepingu ERGO Kindlustuse AS-ga sõiduauto kindlustamiseks ja tööettevõtulepingu ELKE Auto ASga samale sõidukile tehniliste hooldustööde tegemiseks. Kindlustuslepingu järgi oli kindlustatavaks riskiks muu hulgas ka sõiduki ärandamine. Vaidlust ei ole ka selle üle, et sõiduauto ärandati kostja valduse ajal tema parklast. AS-l Alvigo tekkisid nõuded kindlustuslepingu alusel hageja vastu ja tööettevõtulepingu võimalikust rikkumisest kostja vastu. AS-l Alvigo oli õigus esitada nõue hageja vastu kindlustushüvitise saamiseks ja kostja vastu TsK §-s 360 sätestatud tööettevõtja kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Üks nõue ei välista teist. Sõiduki maksumus oli 790 000 krooni. AS Alvigo esitas kindlustuslepingu alusel nõude hageja vastu, kes rahuldas selle summas 671 500 krooni. Hüvitamata jäeti kahju 118 500 krooni ulatuses, mis oli kindlustuslepingu järgi kindlustusvõtja omavastutus.
11.AS Alvigo loovutas tööettevõtulepingu rikkumisest tuleneva nõude summas 790 000 krooni hagejale ja linnakohus leidis õigesti, et sellest tulenevalt on hagejal õiguslik alus kostja vastu nõude esitamiseks. Kindlustuslepingu alusel hüvitas kindlustusandja kahju AS-le Alvigo, kuid see ei vabasta kostjat vastutusest AS-i Alvigo ees tööettevõtulepingu rikkumisest tuleneva kahju nõudes.
12.Tsiviilkoodeksi § 360 järgi on tööettevõtja kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud tellija poolt temale usaldatud vara säilimise tagamiseks ja ta kannab vastutust igasuguse hooletuse eest, mis tõi kaasa selle vara kaotsimineku või kahjustamise. Vara säilimise tagamine on tööettevõtja kõrvalkohustus. Selle rikkumine on positiivne lepingurikkumine ja sellega kaasneb kahju hüvitamise kohustus. Linnakohus leidis, et kostja ei rikkunud süüliselt tööettevõtulepingut ja ta ei ole kohustatud kahju hüvitama. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei võtnud tarvitusele kõiki abinõusid temale usaldatud vara säilimise tagamiseks. Vaidlust ei ole selle üle, et sõiduki kasutaja lülitas alarmsüsteemi Clifford välja kostja nõudmisel. Linnakohtu arvates piisas ärandamise kaitseks tootja paigaldatud immobilaiserist ja kesklukustussüsteemist. Apellatsioonikohtu arvates on linnakohtu selline seisukoht vastuolus asjas tõendina esitatud CarSec Teenindus AS-i kui asjatundja arvamusega. Arvamusest nähtus, et arvestades Toyota Land Cruiser 100 hinda ja varguste arvu, on igati mõistlik nõuda sellele automargile lisaimmobilaiserit. Kesklukustussüsteem on mugavustoiming, mis ei suurenda auto turvalisust. Cliffordi alarmsüsteem (sisaldab endas alarmsüsteemi ja eraldi korpuses olevat PINkoodiga immobilaiserit BlackJax) raskendab auto ärandamist samal viisil kui iga teine alarmsüsteem. Autosse sisenemisel rakendub häälalarm, vilguvad ohutuled ja rakendunud on ka käivitustakistused. Alarmsüsteemi esmane eesmärk ei ole takistada mitte auto ärandamist, vaid eelkõige anda märku auto suhtes rakendatud vandalismiaktist. Ärandamise vastu kaitseb komplekti kuuluv PIN-koodiga immobilaiser BlackJax. Tähtsust omab ka nimetatud arvamuses toodu, et sõidukile tehases paigaldatud immobilaiserit ja Clifford alarmsüsteemi ei saa kahjutuks teha samade vahendite ja võtetega. Ühega ei ole võimalik teist asendada.
13.Ringkonnakohus leidis, et kostja nõudel alarmsüsteemi Clifford väljalülitamisega vähenes sõiduki
turvalisus, sõiduk muutus kergemini ärandatavaks ja kostja oleks pidanud olema sõiduki hoidmisel eriti hoolas. Kostja seda ei olnud, kuigi võimalused selleks olid olemas. Kostja ei ole väitnud, et tal puudus mingil põhjusel võimalus sõiduki paigutamiseks oma kinnisele territooriumile. Asjaoluga, et ta kasutab seda laoplatsina ja ainult pikaajalises remondis olevate autode hoidmiseks, ei saa õigustada vara säilimise tagamise kohustuse rikkumist. Kostjat ei vabasta vastutusest ka asjaolu, et turvakaamera lindistas parklas toimuvat. Turvakaamera olemasolu ei taga iseenesest vara säilimist. Kostja rakendatud meetmed vara säilimiseks ei olnud piisavad ja ta ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja arvates kohaldas ringkonnakohus TsMS § 231 lg-s 4 ja TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõuete järgimata jätmise tõttu vääralt TsK § 360. Ringkonnakohus ei põhjendanud, miks ta ei analüüsinud otsuse tegemisel linnakohtus antud tunnistajate ütlusi ja turvakaamera videosalvestusega tuvastatud asjaolusid ning miks ta otsuse tegemisel neid tõendeid ei arvestanud. Linnakohtus uuritud videolindi salvestusega on tõendatud, et sõiduk ärandati paarikümne sekundiga ning ärandaja käitumine ei olnud eristatav õiguspärase valdaja käitumisest. Tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et sõiduki immobilaiser oli töökorras ja sisse lülitatud ning sõiduki uksed olid lukustatud, mistõttu ei olnud sõiduki võtmeteta varastamine võimalik. Neist tõenditest tegi linnakohus õige järelduse, et kostja ei ole hoolsuskohustust rikkunud ja tööettevõtja vastutust sätestav TsK § 360 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Ringkonnakohus ei ole vastanud apellatsioonkaebuse põhjendusele KindlS § 18 kohaldamise kohta.
15.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus ei ole otsuse tegemisel vääralt kohaldanud TsK § 360. Samuti ei ole ringkonnakohus oluliselt rikkunud TsMS § 231 lg-t 4 ega § 330 lg-t 4. Ringkonnakohus on igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud kõiki käesoleva kohtuasja materjalide juures olevaid tõendeid. Samuti on ringkonnakohus õigesti jõudnud järeldusele, et kostja rakendatud meetmed sõiduki säilimise tagamiseks ei olnud piisavad, kostja ei täitnud vajalikku hoolsuskohustust ning seetõttu vastutab kostja sõiduki kaotsiminekuga tekitatud kahju eest. Kostja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses linnakohtu poolt KindlS §-le 18 antud tõlgendust. Samuti leidis hageja, et linnakohtu poolt KindlS §-le 18 antud tõlgendus oli kostja jaoks soodne, kuna linnakohus jättis hagi kostja vastu rahuldamata muu hulgas põhjusel, et KindlS § 18 alusel ei saanud hagejale üle minna nõue kostja vastu.
16.Kolmas isik Zürich Kindlustuse Eesti AS toetab kostja kassatsioonkaebust. Täiendava alarmsüsteemi väljalülitamine ja sõiduki parkimine töökoja esises parklas olid töö tellija ja sõiduki vastu võtnud kostja töötaja vahel kokkulepitud tingimused, millistel kostja pidi sõidukit enda juures hoidma. Ainuüksi selle põhjal, et täiendava alarmsüsteemi väljalülitamisega vähenes sõiduki turvalisus, ei saa asuda seisukohale, et kostja ei ole üles näidanud nõutavat hoolsust temale usaldatud sõiduki säilimise tagamiseks. Oma käitumisega võttis sõiduki kasutaja osaliselt kanda sõiduki
juhusliku kaotsimineku riski.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
18.Pooled ei vaidle selle üle, et AS-le Alvigo kuuluv sõiduk ärandati kostja töökoja juurest. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tööettevõtjana rikkunud TsK §-s 360 sätestatud tööettevõtja kohustust säilitada talle usaldatud vara.
19.Esmalt käsitleb kolleegium seda, kas hagejale on üle läinud nõudeõigus kostja vastu. Ringkonnakohus leidis, et hageja nõue kostja vastu tuleneb nõude loovutamise lepingust. AS Alvigo ja ERGO Kindlustuse AS sõlmisid 10. veebruaril 2003 nõude loovutamise lepingu, mille alusel andis AS Alvigo hagejale üle tööettevõtulepingust tuleneva nõude kostja vastu suurusega 790 000 krooni. See nõue oli loovutatav ja on täidetav ERGO Kindlustuse AS-le. Seetõttu nõustub kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga, et töövõtulepingu rikkumine andis hagejale aluse esitada TsK §-le 360 põhinev nõue kostja vastu. Võlaõigusseaduse § 164 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Nõude loovutamise piirangud on sätestatud VÕS §-s 166 ja vaidlusaluses asjas neid ei esine.
20.Teiseks käsitleb kolleegium seda, kas kostja on rikkunud TsK §-s 360 sätestatud töövõtja vara säilitamise kohustust. Pooled ei vaidle selle üle, et AS Alvigo andis sõiduki kostja valdusse tööettevõtulepingu alusel. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja töötaja korraldusel lülitas sõiduki kasutaja välja täiendavalt paigaldatud turvaseadme. Sõiduk ärandati parkimiskohalt, kuhu selle pärast kontrollsõidu tegemist oli parkinud kostja töötaja. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et täiendavalt paigaldatud turvaseadme väljalülitamise tõttu sõiduki turvalisus vähenes ja see muutus kergemini ärandatavaks. Ainuüksi turvakaamerate olemasolu parkla jälgimiseks ei ole sellises olukorras sellise sõiduki säilimise tagamiseks piisav abinõu. Kostjal oli võimalik paigaldada kallis sõiduk suletud territooriumile, kuid seda ta ei teinud. Ringkonnakohus on seega hagi õigesti rahuldanud, sest kostja ei võtnud tarvitusele kõiki abinõusid AS Alvigo sõiduki säilimise tagamiseks.
21.Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et ringkonnakohus jättis vastamata ERGO Kindlustuse AS apellatsioonkaebuse põhjendustele KindlS § 18 kohaldamise osas, märgib kolleegium, et iseenesest on õige, et ringkonnakohus ei ole hageja apellatsioonkaebuse sellele väitele vastanud, kuid kostjal puudub alus vaidlustada ringkonnakohtu otsust hageja väidetele vastamata jätmise tõttu. Kostja ei ole vaidlustanud ringkonnakohtu otsust tema väitele, et KindlS §-st 18 tulenevalt saab hageja esitada regressinõude ainult kuriteo toimepannud isikute vastu, vastamata jätmise tõttu. Ringkonnakohus pidanuks otsuses märkima, et KindlS § 18 kohaldamist kohus ei analüüsi, kuna on tuvastatud nõude üleminek 10. veebruari 2003. a lepingu alusel.
22.Riigikohtu istungil esitas hageja ERGO Kindlustuse AS-i esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks summas 11 505 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab
kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Ringkonnakohus on ERGO kindlustuse AS kasuks välja mõistnud 39 500 krooni õigusabikulusid, mis vastab 5%-le hagisummast. Seega on ringkonnakohus välja mõistnud õigusabikulud suuruses, mida on võimalik TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Seetõttu jätab kolleegium ERGO Kindlustuse AS-i taotluse rahuldamata. V. Kõve, J. Luik, H. Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.