Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
Osaühingu Nordland Ehitus hagi Osaühingu Viker vastu võla ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. jaanuari 2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Viker apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
1 548 103,38 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing Nordland Ehitus (registrikood esindajad ringkonnakohtus 11381703), seaduslik esindaja PK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink Kostja Osaühing Viker (registrikood 10993806), lepingulised esindajad vandeadvokaat Heidi RajamäeParik, advokaat Hannes Olli Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Osaühing Milestone (registrikood 10673817), seaduslik esindaja PK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Fink Menetluse liik
12.02.2024, kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. jaanuari 2022 otsus osas, milles maakohus mõistis Osaühingult Viker Osaühingu Nordland Ehitus kasuks välja viivise alates 13.06.2020.a kuni põhivõlgnevuse (s.o 1 447 705,04 eurot) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Osaühingult Viker Osaühingu Nordland Ehitus kasuks välja viivis põhivõlalt (s.o 1 447 705,04 eurot) 0,019 % päevas alates 14.06.2020.a kuni põhivõlgnevuse (s.o 1 447 705,04 eurot) tasumiseni.
2.Tühistada Harju Maakohtu 18. jaanuari 2022 otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 262 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni menetluskulude osa p 4 esimene lause). Teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 262 eurot.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 18. jaanuari 2022 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Hagi rahuldada osaliselt. 4.2 Mõista kostjalt Osaühingult Viker hageja Osaühing Nordland Ehitus kasuks välja põhivõlgnevus 1 447 705,04 eurot ja viivis põhivõlalt (s.o 1 447 705,04 eurot) 0,019 % päevas alates 14.06.2020.a kuni põhivõlgnevuse (s.o 1 447 705,04 eurot) tasumiseni. 4.3 Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 13.01.2020.a kuni 18.02.2020.a eest summas 10 381,10 eurot. 4.4 Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista lisanduva viivise alates 19.02.2020.a kuni 13.06.2020.a. 4.5 Jätta käesolevas asjas 14.01.2020.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 4.6 Jätta läbi vaatamata jäetud hagi osas menetluskulud hageja Osaühing Nordland Ehitus kanda ning mõista hagejalt kostja Osaühingu Viker kasuks menetluskuludena välja 109,20 eurot. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.7 Osaliselt rahuldatud hagi osas jätta hageja menetluskulud 97% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 3% ulatuses hageja kanda. 4.8 Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 13 518,40 eurot. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.9 Mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 262 eurot. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda kostjale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4.10 Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded (käesoleva lahendi resolutsiooni p-d 4.6, 4.8 ja 4.9) ning mõista selle tulemusena kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 13 147,20 eurot. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta Osaühingu Nordland Ehitus ja Osaühingu Viker menetluskulud ringkonnakohtus Osaühingu Viker kanda. Osaühingu Milestone menetluskulud jätta tema enda kanda.
7.Välja mõista Osaühingult Viker Osaühingu Nordland Ehitus kasuks ringkonnakohtu menetluskulude katteks 4125 eurot ja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Jätta rahuldamata Osaühingu Nordland Ehitus ja Osaühingu Milestone taotlus 15.01.2024 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Nordland Ehitus (hageja) esitas 13.01.2020.a Harju Maakohtule hagi Osaühingu Viker (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõla 1 517 705,04 eurot ja viivise põhivõla jäägilt 0,019 % päevas alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
2.Hagiavalduses kohaselt on hageja omandanud nõude Osaühingult Milestone (varasemalt AS Milestone) kostja vastu. Osaühing Milestone ja kostja sõlmisid 31. detsembril 2007.a laenulepingu summas 1 212 842,14 eurot. Laenulepingu sõlmimise järgselt on pooled korduvalt sõlminud laenulepingu lisasid, kus on fikseeritud kokkulepped nii laenu summa kui intressi osas.
3.Laenulepingu p-s 2.3 lepiti kokku, et arvestatud intress kuulub tasumisele hiljemalt iga kalendriaasta lõpuks või laenu lõplikul tagastamisel koos laenu põhiosa maksega. Praktikas fikseerisid pooled iga aasta lõpus eelneva aasta intressi summa ja leppisid kokku selle tasumises nii, et intressisumma tasumiseks andis Osaühing Milestone kostjale täiendavat laenu, mille viimane luges kätte saaduks. Viimati allkirjastasid pooled sellise kokkuleppe dateeringuga 31. detsember 2018.a (pealkirjastatud kui 31. detsembri 2007.a laenulepingu lisa 11, allkirjastatud digitaalselt 01. juuli 2019. a), mille p 2 leppisid pooled kokku, et laenusumma suurus on vastava lisa sõlmimise seisuga 1 589 556,43 eurot.
4.2019.a otsustas võlausaldaja laenulepingu korraliselt üles öelda. Osaühing Milestone saatis
08.detsembril 2019.a kostjale kirja, milles märkis, et on otsustanud kostjaga sõlmitud laenulepingu lõpetada vastavalt laenulepingu p-le 3.1, mis sätestas võimaluse laen tagasi nõuda 6 kuu jooksul vastava taotluse saamisest. Osaühing Milestone teatas kostjale, et ütleb kostjaga sõlmitud laenulepingu üles alates 12. juunist 2020.a (või ajast, kui möödub kuus kuud avalduse kättesaamisest). Märgitud tähtaega arvestades palus OÜ Milestone tagastada saadud laenu summas 1 589 556,43 eurot ning intressid.
5.08. detsembri 2019.a kirjas palus Osaühing Milestone tasuda intressi 2019. a eest summas 31 791,13 eurot hiljemalt 02. jaanuariks 2020. a. Osaühing Milestone juhtis samas kirjas
kostja tähelepanu sellele, et VÕS § 399 lg 1 p 2 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi.
02.jaanuariks 2020. a ei täitnud kostja oma kohustust ega tasunud nõutavas summas intressi. Märgitut arvestades edastas Osaühing Milestone 03. jaanuaril 2020. a kostjale erakorralise laenulepingu ülesütlemise avalduse, kus teatas, et ütleb laenulepingu erakorraliselt üles alates 03. jaanuarist 2020.a. Osaühing Milestone palus tagastada saadud laenu summas 1 589 556,43 eurot ning tasuda 2019.a intressid summas 31 791,13 eurot.
6.03.01.2020 seisuga olid Osaühingul Milestone kostja vastu järgmised nõuded: laenusumma 1 589 556,43 eurot, 2019.a intress 31 791,13 eurot, intress 01-02.01.2020 eest summas 174,20 eurot. Osaühingul Milestone ja kostja olid 31.07.2018 sõlminud arvelduskrediidilepingu. 03.01.2020 seisuga oli kostjal Osaühingu Milestone vastu järgmised nõuded: krediidi põhisumma jääk 100 000 eurot, intressid 3773 eurot ja viivis 01-02.01.2020 eest summas 43,72 eurot. Osaühing Milestone tasaarvestas oma nõuded kostja nõuetega, mille tulemusena jäi Osaühingu Milestone nõude jäägiks kostja vastu 1 517 705,04 eurot (põhivõlg). Selle nõude loovutas Osaühing Milestone hagejale. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma võlgnevuselt viivist 0,019 % päevas.
7.Hageja ei nõustunud kostja väidetega, et kirjalike kokkulepete kõrval olid suulised kokkulepped kostja kirjeldatud tehingukogumi kohta.
8.Harju Maakohus tagas 14.01.2020 määrusega hagi ja arestis kostja väärtpaberikontol asuvad 100 000 RÄVALA BÜROOHOONE AKTSIASELTSI (RBH AS) aktsiat. Samuti arestis kohus kostja arvelduskontol nr EE192200221023614650 Swedbank AS-is olevad 10 000 eurot ületavad rahalised vahendid 622 957,88 euro ulatuses ja arveldusarved teistes krediidiasutustes 622 957,88 euro ulatuses.
9.19.02.2020 avalduses vähendas hageja põhinõuet 70 000 euro võrra põhjendusega, et loovutas selles osas nõude RBH AS-ile. Summa loovutati kõrvalnõueteta. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 1 447 705,04 eurot, viivise 10 381,10 eurot (põhivõla summalt 1 517 705,04 eurot perioodi 13.01.2020-18.02.2020 eest) ja viivise 0,019 % päevas põhivõla jäägilt alates 19.02.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
10.Harju Maakohus jättis 14.04.2021 määrusega hagi põhinõude 70 000 euro ning sellega seonduva lisanduva viivise osas läbi vaatamata seoses hagi osalise tagasivõtmisega.
Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu. RBH AS-i aktsionärid on kostja, Osaühing Linaleo ja Neticom OÜ. Viimane ei ole aktsiate omanikuna aktsiaraamatus alates 01.11.2019 enam märgitud ning selles osas lahendatakse vaidlust tsiviilasjas 2-19-19435. Aastatel 2005-2007 oli RBH AS-il likviidsed vahendid, mis otsustati välja laenata iga aktsionäri huvides võrdselt. Kuna aktsiaseltsil ei ole laenukeelu tõttu võimalik aktsionäridele otse laenata, siis vormistati laen läbi Osaühingu Milestone. RBH AS laenas aastatel 2005-2007 Osaühingule Milestone
kokku 3 555 700 eurot ning Osaühing Milestone kandis laenud võrdsetes osades RBH ASi aktsionäridele samadel päevadel ja tingimustel, kui oli saanud rahalised vahendid RBH AS-ilt.
12.Osapoolte suulise kokkuleppe kohaselt on Osaühingul Milestone keelatud laenu tagasi kutsuda enne seda, kui RBH AS otsustab välja maksta aktsionäridele dividendid. Lepiti kokku laenude pikendamises seni, kuni aktsionärid otsustavad dividendide jagamise. Kokkulepe oli, et laenu ei tagastata rahas, vaid RBH AS määrab aktsionäridele dividendid ja laenusummad tasaarvestatakse – aktsionärid teevad Osaühingu Milestone eest makse RBH AS-ile tasaarvestuse teel. Selline tegutsemisviis toimis 11 aastat. Laenulepingute seotust kinnitab see, et hiljem on RBH AS-i aktsionärid sõlminud käenduslepingu, millega käendavad Osaühingu Milestone laenukohustust RBH AS-i ees. Iga käendaja käenduse maksimaalne summa on võrdne tema kohustusega Osaühingu Milestone ees.
13.Kuna osapoolte kokkuleppe järgi ei saanud Osaühing Milestone eraldiseisvalt laenulepingut üles öelda, siis ei ole nõue sissenõutav. Nõue ei ole sissenõutav ka seetõttu, et kostjal on õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest kuni Osaühing Milestone täidab omapoolse kohustuse kostja ees. Kostja kui käendaja on nõudnud Osaühingult Milestone VÕS § 148 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel tagatist, kuid Osaühing Milestone ei ole seda andnud. Seetõttu on kostjal õigus hageja ees oma kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 110 alusel.
14.Hageja ei ole nõuet kostja vastu omandanud. Loovutamine on keelatud seetõttu, et kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamise korral eelnevad täitmiskokkulepped ei toimiks. Samuti on nõude loovutamine vastuolus heade kommete ja avaliku korraga, kuna tehingu tegelik eesmärk on lahutada laenukohustus tegelikust tehingukogumist. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohus rahuldas 18.01.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1 447 705,04 eurot ja viivise alates 13.06.2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 13.01.2020 kuni 18.02.2020 eest summas 10 381,10 eurot. Samuti jättis maakohus rahuldamata hagi osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista lisanduva viivise alates 19.02.2020 kuni 13.06.2020. Kohus jättis 14.01.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
16.Maakohus jättis läbi vaatamata jäetud hagi osas menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 109,20 eurot ja viivise. Osaliselt rahuldatud hagi osas jättis maakohus hageja menetluskulud 97 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 3 % ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 13 518,40 eurot ja viivise. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 262 eurot ja viivise. Kohus tasaarvestas vastastikused
menetluskulude nõuded ja mõistis tasaarvestuse tulemusena välja kostjalt hageja kasuks 13 147,20 eurot ja viivise.
17.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas – kostja ja esialgne võlausaldaja Osaühing Milestone (varasemalt AS Milestone) sõlmisid 31.12.2007.a laenulepingu summas 1 212 842,14 eurot. Asjaoludest ja 31.12.2007.a laenulepingu p-st 1 nähtub, et kõnesoleva laenulepingu eesmärgiks oli osaliselt refinantseerida Osaühingu Milestone ning kostja vahel varasemalt sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Laenulepingu sõlmimise järgselt on pooled korduvalt sõlminud laenulepingu lisasid, kus on fikseeritud kokkulepped nii laenu summa kui intressi osas.
18.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas Osaühing Milestone on 31.12.2007.a laenulepingust tulenevad nõuded kehtivalt loovutanud käesoleva tsiviilasja hagejale. VÕS § 164 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.
19.Osaühing Milestone on 13.01.2020.a edastanud kostjale teate nõude loovutamisest hagejale. Kohtule ei nähtu, et Osaühing Milestone ja kostja oleksid 31.12.2007.a laenulepingus ning selle lisades Osaühingu Milestone õigust nõude loovutamiseks piiranud. Samuti ei näe nõude loovutamise keeldu ette ka RBH AS-i ja Osaühingu Milestone 31.12.2007.a vaheline laenuleping. Kostja on seisukohal, et suulise kokkuleppe alusel on Osaühingul Milestone keelatud laenu tagasi kutsuda enne seda, kui RBH AS otsustab välja maksta kõigile aktsionäridele dividendid. Kohus on seisukohal, et see ei välista Osaühingu Milestone õigust loovutada hagejale 31.12.2007.a laenulepingust tulenevaid nõudeid.
20.Riigikohus on märkinud, et rahaliste kohustuste täitmisele suunatud nõuded on oma olemuse poolest üldjuhul üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt nt Riigikohtu 02.05.2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-05, p 19). 31.12.2007.a laenulepingust tulenev kohustus ei ole selline, mis loovutamisel välistaks seda täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Tegemist on kahe juriidilise isiku vahelise lepinguga, mis on suunatud rahalise kohustuse täitmisele ja millise nõude loovutamine on tsiviilkäibes tavapärane.
21.Kostja on leidnud, et nõude loovutamine tegi käendatava Osaühingu Milestone varatuks. Kohus asus seisukohale, et loovutamistehingu mõju tehingupoolte finantsvõimekusele ei muuda loovutamistehingut automaatselt hea usu põhimõtte vastaseks ega tühiseks. Võlgniku majandusliku võimekuse kaitseks on seadus sellistel juhtudel ette näinud muud õiguskaitsevahendid ning loovutamise võimaliku negatiivse mõju hindamine kostjale väljub käesoleva tsiviilasja raamidest.
22.Kohus nõustus hagejaga, et kostja poolt viidatud käendusleping (s.o milles kostja käendab Osaühingu Milestone kohustust RBH AS-i ees võrdses summas sellega, milline oli/on Osaühingu Milestone poolt kostjale antud laenulepingu järgsete kohustuste summa) on
seotud RBH AS-i ja Osaühingu Milestone vahelise laenulepinguga, mitte aga OÜ Milestone ja kostja vahelise laenulepinguga. Kostja käenduslepingust tulenevad vastuväited hagile ei seondu käesoleva hagi nõude ja hagi aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Seega ei saa kostja selles asjas VÕS § 148 tulenevalt tugineda käendaja õiguste teostamisele Osaühingu Milestone suhtes, sest see käendusleping ei ole seotud Osaühingu Milestone ja kostja vahelise laenulepinguga.
23.Eeltoodust tulenevalt oli Osaühingu Milestone poolt laenulepingust tulenevate nõuete loovutamine hagejale lubatav ning kehtiv.
24.Järgmisena on poolte vahel vaidlus, kas esialgne võlausaldaja on kostjaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Osaühing Milestone saatis 08.12.2019.a kostjale kirja, milles palus kostjal tasuda intressi summas 31 791,13 eurot hiljemalt 02.01.2020.a. Ühtlasi teatas, et on otsustanud kostjaga sõlmitud laenulepingu lõpetada. Laenulepingu p 3.1 nähtub, et laenusaaja kohustub tagastama laenu 6 kuu jooksul vastavasisulise kirjaliku taotluse saamise päevast. Osaühing Milestone teatas, et ta ütleb kostjaga sõlmitud laenulepingu üles alates 12.06.2020.a (või ajast, kui möödub kuus kuud avalduse kättesaamisest). Samas on Osaühing Milestone edastanud 03.01.2020.a kostjale erakorralise laenu ülesütlemise avalduse, kus teatas, et ütleb VÕS § 399 lg 1 p 2 alusel erakorraliselt üles kostjaga sõlmitud laenulepingu alates 03.01.2020.a.
25.Maakohus märkis, et VÕS § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Seega, kui Osaühing Milestone oli laenulepingu 08.12.2019.a kirjaga kehtivalt üles öelnud, siis ei saanud lepingut hiljem (s.o 03.01.2020.a erakorralise ülesütlemise teatisega) teistkordselt lõpetada.
26.Maakohus asus seisukohale, et Osaühingu Milestone 08.12.2019 ülesütlemisteade tuleb lugeda kostja poolt kättesaaduks, mistõttu on ülesütlemise formaalne eeldus täidetud.
27.Laenulepingu materiaalse ülesütlemise alusena on Osaühing Milestone tuginenud laenulepingu p-le 3.1, mille kohaselt laenusaaja kohustub tagastama laenu kuue kuu jooksul vastavasisulise kirjaliku taotluse saamise päevast. Kostja on seisukohal, et pooled on laenulepingu lõpetamise võimaluses kokku leppinud teisiti, kui seda nägi ette 31.12.2007.a laenulepingu p 3.1. Kohus märgib, et laenulepingu teistsuguse lõpetamise korra sõlmituks lugemiseks pidid pooled selles kokkuleppele jõudma. Kostja poolt esile toodud lõpetamise aluse sisu ja olemus (s.o, et Osaühingu Milestone õigus laenu RBH AS-i aktsionäridelt tagasi kutsuda enne seda, kui RBH AS otsustab välja maksta kõigile aktsionäridele dividendid, on vastavalt aktsionäride vahelisele suulisele kokkuleppele keelatud) on niivõrd spetsiifiline, et see oleks tehingu pooltelt lepingu koostamisel ning sõlmimisel eeldanud erilist tähelepanu. Asjaolu, et laenulepingu p-s 3.1 on kokku lepitud praegusel viisil, annab kohtule aluse leida, et pooltel pole olnud tahet siduda laenulepingu lõpetamise võimalusena alternatiivset alust.
28.Kohus leiab, et kostja poolt viidatud pooltevaheline 11 aasta kestel toiminud tegutsemisviis - et Osaühingu Milestone laene pikendatakse RBH AS-i aktsionäridele vastavalt sellele,
kuidas RBH AS pikendab laenu Osaühingule Milestone - ei ole piisav ka poolte kaudse tahteavalduse tõendamiseks.
29.31.12.2007.a laenulepingu p-s 9.1 on sätestatud, et lepingut võib muuta ja täiendada ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. VÕS § 13 lg 3 näeb ette, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohus nõustub hagejaga selles, et laenulepingu p-s 9.1 on välistatud lepingu muutmine suulise kokkuleppega. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud ega asjaoludest tuvastatav, et hageja käitumisest võis aru saada, et ta oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
30.Kostja on leidnud, et pooltel oli kokkulepe, et laene ei tagastata rahas, vaid selle asemel RBH AS määrab dividendid aktsionäridele ja laenusummad tasaarvestatakse, st aktsionärid ei tasu laene Osaühingule Milestone, vaid peale dividendide määramist aktsionäridele tasaarvestavad viimased need, tehes Osaühingu Milestone eest makse RBH AS-ile (mitte rahas, vaid tasaarvestuse avaldusega).
31.Kohtu hinnangul on hageja viidatud kostja seisukoha ümber lükanud 10.05.2021.a ning 25.10.2021.a menetlusdokumentides esitatud tõenditega. 10.05.2021.a arvamuses hagi vastusele on hageja tõendina esitanud Neticom OÜ ja OÜ Toomaru Invest laenulepingu, mille kohaselt pantis Neticom OÜ kohustuste tagatiseks RBH AS-i aktsiad vabana igasugustest kolmandate isikute õigsustest ja kohustustest. 25.10.2021.a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendist, s.o 01.11.2019.a käsunduslepingust Osaühingu Viker ja Advokaadibüroo Heringson OÜ vahel 100 000 RBH AS-i aktsia müügiks nähtub, et kostja kohustus täita laenulepingust tulenevaid kohustusi ei ole seotud RBH AS-i aktsiate poolt antavate õigustega, sh õigusega saada dividende. Hageja on õigesti märkinud, et käsundusleping ei käsitle seda, et müüdavate aktsiate eest saadavate dividendidega tuleks tasuda võlgniku muid laene või et aktsiaid omandav isik astuks kostja poolt nimetatud tehingu kogumisse.
32.Kohus leidis, et antud juhul saab täidetuks lugeda laenulepingu korralise ülesütlemise eeldused. Võttes arvesse laenulepingu ülesütlemise aega ning kostjale antud tähtaega võlgnevuse tasumiseks, siis muutusid laenulepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks 13.06.2020.a.
33.Hageja on põhinõude summa kujunemist selgitanud hagiavalduses järgnevalt - kostja ja esialgne võlausaldaja sõlmisid 31.12.2007.a laenulepingu summas 1 212 842,14 eurot. Laenulepingu sõlmimise järgselt on pooled korduvalt sõlminud laenulepingu lisasid, kus on fikseeritud kokkulepped nii laenu summa kui intressi osas. Poolte praktika oli selline, et pooled fikseerisid iga aasta lõpus eelneva aasta intressi summa ja leppisid kokku selle tasumises nii, et intressisumma tasumiseks andis OÜ Milestone kostjale täiendavat laenu, mille viimane luges kättesaaduks. Hageja on 19.02.2020.a menetlusdokumendis enda nõuet täpsustanud ning palunud kostjalt põhivõlgnevusena välja mõista 1 447 705,04 eurot.
34.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1 447 705,04 eurot.
35.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise ajavahemiku 13.01.2020.a kuni 18.02.2020.a eest summas 10 381,10 eurot (s.o alates hagi esitamisest kuni põhinõude osa 70 000 eurot loovutamiseni esialgselt põhinõude summalt, s.o 1 517 705,04 eurolt). Antud juhul on kohus otsuse käigus tuvastanud, et laenulepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks 13.06.2020.a. Seega puudub hagejal õigus ajavahemiku 13.01.2020.a kuni 18.02.2020.a eest viivist nõuda. Kohus jätab hagi viivisenõude 10 381,10 euro osas rahuldamata.
36.Hageja palus kostjalt välja mõista viivise põhisumma jäägilt määraga 0,019% päevas, alates 19.02.2020.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue kuulub rahuldamise osaliselt – hagejal on õigus viivist nõuda alates 13.06.2020.a. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis alates 13.06.2020.a kuni põhivõlgnevuse (s.o 1 447 705,04 euro) tasumiseni, määraga 0,019 % põhivõlgnevuse jäägilt päevas. Apellatsioonkaebus
37.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks või jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes palub kostja jätta hageja kanda.
38.Maakohus leidis ebaõigesti, et tehingukogumit ei eksisteeri. Maakohus ei kohaldanud VÕS §-s 29 sätestatud lepingute tõlgendamise reegleid. Maakohus eelistas kirjalikku kokkulepet ja jättis põhjendamatult arvestamata, et suulised lisakokkulepped olid sihilikult suulised, eesmärgil, et tehingute vormistus RBH AS-i raamatupidamises oleks kooskõlas aktsionäridele laenamise keeluga. Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks ta on jätnud arvestamata lepingupoolte pikaaegse praktikaga. Suulised kokkulepped toimisid 11 aastat. Osaühing Milestone ei teeninud 11 aasta jooksul sellest laenu vahendamisest midagi. Ilma äriseadustikus sätestatud aktsionäridele laenamise keeluta oleks RBH AS laenanud summad aktsionäridele otse.
39.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja on nõude omanik. Nõue ei olnud loovutatav seetõttu, et selle täitmine uuele võlausaldajale ilma sisu muutmata ei ole võimalik. Osaühingu Milestone nõue kostja vastu on lahutamatu osa spetsiifilisest terviktehingust. Kokkuleppe kohaselt pidi laenukohustuse täitmine toimuma RBH AS-i poolt makstavate dividendide tasaarvestamise teel (vähendades Osaühingu Milestone kohustust RBH AS-i ees). Samuti on nõude loovutamine tühine vastuolu tõttu heade kommete ja avaliku korraga. Loovutamise ainus põhjendus on kostja kahjustamine läbi selle, et kostja peab tasuma oma kohustuse rahas hagejale ja ei saaks seda teha tasumisega RBH AS-ile tulevikus dividendide
arvelt. Lisaks jääb kostja vastutama RBH AS-i ees Osaühingu Milestone käendajana, kusjuures viimasel puudub maksevõime.
40.Maakohus leidis ebaõigesti, et nõue on sissenõutav. Tehingukogumi raames oli lepitud kokku, et Osaühingul Milestone pole õigust RBH AS-i aktsionäridega sõlmitud laenulepingute iseseisvalt korraliselt ülesütlemiseks. Isegi kui Osaühingul Milestone see oleks olnud, oli selle õiguse kasutamine vastuolus hea usu põhimõttega, kuna selle eesmärgiks oli kahjustada kostjat. Kostja oli ühtlasi Osaühingu Milestone kohustuse käendaja. Kostja jääks Osaühingu Milestone käendajaks ilma lisagarantiita.
41.Maakohus jättis hindamata, kas kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 110 lg 1 järgi. Kostja on 03.01.2020 avaldusega keeldunud omapoolse kohustuse täitmisest kuniks Osaühing Milestone annab kostjale kui käendajale likviidse tagatise. Sellist tagatist nõudis kostja VÕS § 148 lg 1 p 2 ja 3 alusel. Osaühing Milestone ei ole nõutud tagatist andnud. Vastus apellatsioonkaebusele
42.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Menetluse käik
43.Ringkonnakohus kaasas kostja taotlusel menetlusse Osaühingu Milestone iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Osaühing Milestone avaldas, et ta ühineb menetluses esitatud hageja väidetega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
44.Maakohtu otsust on vaidlustatud osas, milles hagi osaliselt rahuldati, samuti menetluskulude osas. Muus osas ei ole maakohtu otsusele apellatsioonkaebust esitatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
45.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates 13.06.2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhivõlalt 0,019 % päevas alates 14.06.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 262 eurot. Kohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 262 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
46.Vaidlus puudub, et RBH AS andis 25.11.2005, 11.10.2006, 11.05.2007, 16.10.2007, 07.11.2007 tehtud ülekannetega Osaühingule Milestone laenu, ning et Osaühing Milestone
andis samadel päevadel tehtud ülekannetega laenu RBH AS-i aktsionäridele (sh kostjale), kusjuures Osaühingu Milestone poolt igale RBH AS-i aktsionärile tehtud ülekande suuruseks oli 1/3 summast, mis oli RBH AS-i poolt eelnevalt kantud Osaühingu Milestone arveldusarvele.
47.31.12.2007 on RBH AS ja Osaühing Milestone sõlminud laenulepingu, milles muuhulgas fikseerisid Osaühingu Milestone kasutuses oleva laenusumma. Samuti leppisid lepingupooled kokku, et laenusaaja kohustub tagastama laenu 6 kuu jooksul laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku taotluse saamisest (p 3.1). Samuti on Osaühing Milestone ja kostja sõlminud 31.12.2007 laenulepingu, milles muuhulgas fikseerisid kostja kasutuses oleva laenusumma. Ka selle laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenu 6 kuu jooksul laenuandjalt vastavasisulise kirjaliku taotluse saamisest (p 3.1). Pooled on sõlminud laenulepingule korduvalt lisasid.
48.Ringkonnakohtu hinnangul järeldub ülaltoodud rahaülekannetest, et Osaühing Milestone laenas RBH AS-i aktsionäridele edasi raha, mille ta oli ise eelnevalt laenanud RBH AS-ilt. Hageja seaduslik esindaja PK seletas ringkonnakohtu 12.02.2024 kohtuistungil, et selleks, et laenu anda, pidi Osaühing Milestone kuskilt laenu võtma. Laenulepingute seotust kinnitab ka see, et RBH AS-i aktsionärid on sõlminud käenduslepingud, millega käendasid Osaühingu Milestone kohustusi RBH AS-i ees, kusjuures iga käendaja kohustus on piiratud tema kohustuse suurusega Osaühingu Milestone ees. Osaühingu Milestone seaduslik esindaja PK on käenduslepingute sõlmimise eelselt 04.06.2019 e-kirjas RBH AS-i aktsionäridele selgitanud, et käenduskohustuse alusel tasumise korral väheneb vastavalt kohustus Osaühingu Milestone ees.
49.Riigikohus on 17.05.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-45-17 (p 11.2) selgitanud, et saab
eeldada, et äriühing dokumenteerib kõiki oma majandustehinguid ja säilitab tehingute tõendamiseks vajalikke algdokumente. Seda, et majandustehing, vaatamata selle dokumenteerimata jätmisele tehti, peab tõendama pool, kes sellisele väitele tugineb. Ringkonnakohtu arvates ei saa lugeda tõendatuks kostja väiteid, et osapoolte vahel olid kokkulepped, et laenu tagastamine pidi toimuma RBH AS-i poolt määratavate dividendide kaudu, ning et Osaühing Milestone ei saa laenu tagasi nõuda enne, kui RBH AS aktsionärid on otsustanud dividendide maksmise. RBH AS-i ja Osaühingu Milestone ning Osaühingu Milestone ja kostja vahelistest kirjalikest laenulepingutest sellised kokkulepped ei nähtu. Lisaks on mõlemas lepingus lepitud kokku, et lepingut võib muuta või täiendada ainult poolte kirjalikul kokkuleppel (p 9.1). Eeltoodu ei välista siiski võimalust muuta lepingut teistsuguses vormis (VÕS § 13 lg 3). Kostja taotles oma väidete tõendamiseks Neticom OÜ juhatuse liikme JR tunnistajana ülekuulamist. Tunnistaja JR andis ringkonnakohtu 12.02.2024 istungil ütlusi, et plaan oli RBH AS-i hoone või aktsiad maha müüa ja siis laenud tasuda, teine variant oli tasuda dividendide kaudu. Konkreetselt ei lepitud kokku, millal ja kui palju dividende makstakse. Tunnistaja JR ütluste kohaselt lepiti kokku, et RBH AS-i ja Osaühingu Milestone ning Osaühingu Milestone ja RBH AS-i aktsionäride vahel sõlmitud laenulepinguid ei saa eraldiseisvalt üles öelda. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda tunnistaja JR ütlused kostja väiteid piisavalt. Tunnistaja JR ütlustest ei tulene, et osapoolte
vahel oli selge kokkulepe laenu tagastamiseks dividendide kaudu. Tunnistaja JR ütluste kohaselt pidi laen tagastamata RBH AS-i hoone või aktsiate müügi kaudu või teise variandina dividendide kaudu, kusjuures dividendide täpsema maksmise kohta kokkulepet ei olnud. Tsiviilasjast nähtub, et Toomaru Invest OÜ ja kostja laenuandjatena ning Neticom OÜ laenusaajana on sõlminud 28.09.2017 lepingu, millega Neticom OÜ pantis laenuandjate kasuks RBH AS-i aktsiad. Lepingus ei ole viidet, et aktsiatest saadavate dividendide suhtes on tehtud kostja väidetud kokkulepe laenu tasumise kohta. Ka kostja poolt 08.02.2024 ringkonnakohtule esitatud tõenditest ei järeldu, et laenu tagastamine lepiti kokku läbi dividendide määramise, või et lepiti kokku laenulepingute eraldiseisvalt ülesütlemise keelus. Kolleegium märgib, et vaidlusaluses laenulepingus oli kokkulepitud erakorralise ülesütlemise võimalus muuhulgas juhuks, kui lepingu järgsete maksetega viivitatakse (p 7.1.1). Kui algusest peale oli lepitud kokku laenude tagastamises dividendide tasaarvestuse kaudu, siis jääb selgusetuks, miks oli vajalik leppida kokku sellises ülesütlemise aluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka asjaoludest, et Osaühing Milestone laenas RBH ASilt saadud raha RBH AS-i aktsionäridele edasi, et laenusuhted kestis pikka aega, ning et RBH AS aktsionärid käendasid Osaühingu Milestone laenu RBH AS-i ees, teha järeldust, et osapoolte vahel oli kokkulepe, et Osaühingu Milestone ja kostja vahelist laenulepingut ei saanud eraldiseisvalt üles öelda, ning et laenu tagastamine toimub läbi RBH AS-i määratavate dividendide. Osaühingu Milestone ja kostja vahel kirjalikus laenulepingus sätestatut toetab ka hageja juhatuse liikme PK vande all antud seletus, mille kohaselt oli laenude tagastamiseks lepitud kokku 6 kuuline etteteatamistähtaeg ning puudus kokkulepe, et RBH AS-i ja Osaühingu Milestone ning Osaühingu Milestone ja RBH AS-i aktsionäride vahelisi laenulepingud ei saa eraldiseisvalt üles öelda.
50.13.01.2020 edastas Osaühing Mileston kostjale nõude loovutamise teate. Kostja on seisukohal, et osapoolte kokkuleppega oli nõude loovutamine keelatud. Ringkonnakohtu hinnangul on see väide tõendamata. Tunnistaja JR ütlused ja hageja seadusliku esindaja PK seletus on omavahel vastuolus. JR ütluste kohaselt lepiti kokku, et Osaühing Milestone ei tohi nõuet loovutada. PK seletuse kohaselt selles kokku ei lepitud. Osaühingu Milestone ja kostja vahelises kirjalikus lepingus ei olnud lepitud kokku nõude loovutamise keelus. Eeltoodule tuginedes ei loe kohus tõendatuks, et Osaühing Milestone ja kostja vahel oli kokkulepe, et Osaühing Milestone ei tohi nõuet loovutada. Samas ei oma see asja lahendamisel määravat tähendust, kuna VÕS § 166 lg 2 kohaselt võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud kokkulepe, millega nõude loovutamine välistatakse või nõude loovutamise õigust piiratakse, ei kehti kolmandate isikute suhtes.
51.Kostja on samuti seisukohal, et nõude loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud (s.o vastuolus heade kommete ja avaliku korraga) ning kõnealust kohustust ei saa täita selle sisu muutmata kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 1 teine lause sätestab, et nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kostja leidis, et kuna laenukohustuse täitmine pidi toimuma dividendide kaudu, siis ei ole kohustuse täitmine kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale ilma kohustuse sisu muutmata võimalik. Ringkonnakohus märgib, et kuna kokkuleppe laenukohustuse
täitmisest RBH AS-i poolt määratavate dividendide kaudu on tõendamata, siis juba ainuüksi seetõttu on põhjendamatu kostja väide, et kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Heade kommete ja avaliku korra vastasust on kostja samuti põhjendanud sellega, et nõude loovutamise korral ei ole tal võimalust laenukohustust täita dividendide kaudu tasaarvestamise teel, lisaks väitega, et ta jääb vastutama RBH AS-i ees Osaühingu Milestone käendajana. Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et kokkuleppe laenukohustuse täitmisest dividendide kaudu on tõendamata. Käenduskohustuse säilimine ei muuda kolleegiumi hinnangul nõude loovutust vastuolus olevaks heade kommete ja avaliku korraga.
52.Kostja leiab, et tal on õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. RBH AS-i aktsionärid (sh kostja) on sõlminud käenduslepingud, millega käendasid Osaühingu Milestone kohustust RBH AS-i ees, kusjuures iga käendaja kohustus on piiratud tema kohustuse suurusega Osaühingu Milestone ees. 03.01.2020 esitas kostja Osaühingule Milestone VÕS § 148 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel nõude tagatise saamiseks, kuna kostja riisiko on Osaühingu Milestone majandusliku seisundi halvenemise tõttu suurenenud ning Osaühing Milestone on rikkunud kostjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Kuna tagatist ei antud, siis on kostja hinnangul tal õigus VÕS § 110 alusel hageja ees oma kohustuse täitmisest keelduda.
53.Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 148 lg 1 p 2 kohaselt võib käendaja põhivõlgnikult nõuda tagatist, kui käendaja riisiko on oluliselt suurenenud põhivõlgniku majandusliku seisundi halvenemise, tagatiste väärtuse vähenemise või põhivõlgniku tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kostja on 03.01.2020 avalduses tuginenud Osaühingu Milestone 2018.a majandusaasta aruandele ning sellele, et Neticom OÜ-l on tekkinud Osaühingu Milestone vastu kahjunõue. Kolleegium märgib, et VÕS § 148 lg 1 p 2 rakendamise eelduseks on käendaja riisiko suurenemine põhivõlgniku majandusliku seisundi halvenemise tõttu. Seega oli kostjal vaja tõendada Osaühingu Milestone majandusliku seisundi halvenemist. Asja materjalidest nähtuvalt on viimane käendusleping sõlmitud 31.12.2013. Kostja ei ole tõendanud, milline oli Osaühingu Milestone majanduslik seisund viimase käenduslepingu sõlmimise ajal, ega seda, et Osaühingu Milestone majanduslik seis käenduse andmise ajal oli oluliselt parem kui tagatise nõudmise ajal. Menetluses on esile toodud, et käenduslepingud sõlmitigi sellepärast, et audiitor nõudis Osaühingult Milestone laenu tagamist. Osaühingu Milestone 2013.a majandusaasta aruannet ei ole kostja esitanud. Samuti ei ole käesolevas asjas esile toodud asjaolusid, mis võimaldaksid sisuliselt hinnata kostja väidetud Neticom OÜ kahjunõude perspektiivikust Osaühingu Milestone vastu. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud VÕS § 148 lg 1 p 2 sätestatud tingimuse esinemist. VÕS § 148 lg 1 p 3 kohaselt võib käendaja põhivõlgnikult nõuda tagatist, kui põhivõlgnik rikub käendajaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Käesolevas asjas ei ole sellise kohustuse rikkumine tõendamist leidnud.
54.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud tagatise nõude olemasolu. Lisaks ei ole VÕS § 110 lg 1 käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul kohaldatav. VÕS § 110 lg 1 sätestab,
et võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 110 lg 1 sätestatud eeldustel saab kohustuse täitmisest keelduda, kui võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mis ei ole piisavalt tagatud. VÕS § 148 lg 1 järgset nõuet ei saa käsitleda sissenõutavaks muutunud tagamata nõudena. VÕS § 148 lg 1 järgne nõue on tagatise nõue.
55.Maakohus asus seisukohale, et laenuleping tuleb lugeda ülesöelduks korraliselt, mitte erakorraliselt. Ringkonnakohtus ei ole esitatud väiteid, et leping tuleks lugeda üles öelduks erakorraliselt. Ka ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, mis annaksid ümber hinnata maakohtu seisukohta laenulepingu korralise ülesütlemise aja osas (alates 12.06.2020). Samuti ei ole kostja vaidlustanud põhivõla suurust. Küll aga on maakohus mõistnud ebaõigesti välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.06.2020. Lepingus on lepitud kokku viivises 0,019 % päevas tasumata summalt (p 4.2) ja sellises määras on viivist nõudnud hageja ka hagis. See on väiksem kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr. Lisaks on maakohus 13. juunit 2020 puudutavas osas viivise nõude ühtaegu nii rahuldanud (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) kui jätnud rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Kuna hagi rahuldamata jätmist ei ole vaidlustatud, siis tuleb viivis välja mõista alates 14. juunist 2020. Viivis tuleb mõista välja määras 0,019 % päevas põhivõlalt.
56.Hageja ja kolmas isik esitasid 23.01.2024 taotluse 15.01.2024 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidles taotlusele vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendamatu. TsMS § 50 lg 1 sätestab, et menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokoll vastab sellele nõudele. Protokoll ei ole stenogramm. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
57.Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, ei anna see alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt vaidlustanud temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg 1 sätestatut. Siiski on maakohus kohtuotsuse resolutsioonis ekslikult kostjalt hageja kasuks välja mõistnud menetluskuludena 262 eurot. Otsuse põhjendusest nähtuvalt on maakohus, lähtudes menetluskulude jaotusest, soovinud hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 262 eurot. Seega tuleb kohtuotsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 262 eurot, ja teha selles osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 262 eurot.
58.Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise väikest ulatust peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta hageja ja kostja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (TsMS § 167 lg 2).
59.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluse kulud summas 9735,30 eurot (käibemaksuga), millele lisandub ringkonnakohtu 12.02.2024 istungil osalemise kulu. Lisaks palus hageja menetluskuludelt välja mõista viivise. Esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot (lisandub käibemaks). Hageja on küll käibemaksukohustuslane, kuid tegemist on laenu sissenõudmisega, millega seotud esindajakuludelt ei saa hageja käibemaksu tagasi arvata.
60.Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt.
61.Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute ajakulu põhjendatuks 10 tunni ulatuses. Kostja 08.12.2021 määruskaebusele vastuse koostamise ja sellega seotud toimingute põhjendatud ajakuluks peab kohus 2 tundi. Ringkonnakohtu 15.01.2024 kohtuistungiks ettevalmistamise, kliendiga nõupidamise, istungil osalemise ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus kokku 5 tundi. 15.01.2024 istungi protokolliga tutvumise ja protokolli parandamise taotluse esitamise põhjendatud ajakuluks tuleb pidada 0,5 tundi. 12.02.2024 istungiks ettevalmistamise, kliendiga nõupidamise, kostja 08.02.2024 tõendite analüüsi, menetluskulude nimekirja koostamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus kokku 10 tundi. Kõik kokku 27,5 tundi. Tunnihind 150 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Hageja on nõudnud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga viitega Riigikohtu 31.01.2018 otsusele tsiviilasjas nr 2-14-21710 (p 55), kus Riigikohus märkis, et hageja (Danske Bank A/S) ei saa laenu sissenõudmisega seotud esindajakuludelt käibemaksu tulenevalt käibemaksuseaduse § 16 lg 21 p-st 2 tagasi arvestada. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul ei ole hagejaks laenuandja, vaid isik, kellele nõue loovutati. Hageja ei ole põhjendanud, miks temal, kui nõude omandanud isikul, ei ole võimalik esindajakuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja esindajakulud välja ilma käibemaksuta, s.o summas 4125 eurot (27,5 x 150). Samuti tuleb menetluskuludelt välja mõista viivis.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.