Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmargil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel T S, K E, K E ja T E oli kinnitatud broneering nr xxxx SmartLynx Airlines Estonia OÜ (kostja) lennule xxxx 13.09.2017 lähtepunktiga Kreeka (Korfu) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 17.01.2019 loovutasid T S, K E, K E ja T E oma nõuded hagejale. 21.01.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele T S, K E, K E ja T E kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 (Määrus) alusel hüvitist summas 1 600 eurot. Reisijatel N N ja I K oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 30.11.2017 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm El Sheikh), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 19.01.2019 loovutas N N ja 21.01.2019 loovutas I K oma nõuded hagejale. 21.01.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele N N ja I K kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 1 200 eurot. Reisijatel M S, H N, A S, T S, L-M N, A S S ja M N oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 27.06.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeka (Korfu), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 22.01.2019 loovutasid M S, A S, T S, L-M N, A S S ja 28.01.2019 loovutasid H N ja M N oma nõuded hagejale. 29.01.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele M S, H N, A S, T S, L-M N, A S S ja M N kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 2 800 eurot. Reisijatel A S, R M, J S, E M, K J P ja R A P oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 26.06.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeka (Korfu), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 23.01.2019 loovutasid A S, R M, J S, E M, K J P ja R A P oma nõuded hagejale. 28.01.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele A S, R M, J S, E M, K J P ja R A P kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 2 400 eurot. Reisijatel R V ja J V oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 30.11.2017 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm El Sheikh), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 21.01.2019 loovutasid R V ja J V oma nõuded hagejale. 21.01.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele R V ja J V kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 1 200 eurot. Reisijatel A R ja R K oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 10.01.2019 lähtepunktiga Araabia Ühendemiraadid (Dubai) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 10.02.2019 loovutasid A R ja R K oma nõuded hagejale. 11.02.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele A R ja R K kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 1 200 eurot.

Reisijatel R L, P L, K L ja M L oli kinnitatud broneeringud nr-d xxxx, xxxx kostja lennule xxxx 22.12.2018 lähtepunktiga Hispaania (Arrecife, Lanzarote) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 03.01.2019 loovutasid R L ja M L, 04.01.2019 loovutas K L ja 29.01.2019 loovutas P L oma nõuded hagejale. 2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele R L, P L, K L ja M L Määruse alusel hüvitist summas 1 600 eurot. Reisijatel A L ja U L oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 25.09.2017 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Türgi (Antalya), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 04.03.2019 loovutasid A L ja U L oma nõuded hagejale. 27.03.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele A L ja U L kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 800 eurot. Reisijatel A P ja G T oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule Xxxx 12.06.2016 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Türgi (Antalya), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 28.01.2019 loovutas A P ja 29.01.2019 loovutas G T oma nõuded hagejale. 17.03.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele A P ja G T kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 800 eurot. Reisijatel R V, M M, B E V ja L V oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 30.06.2018 lähtepunktiga Türgi (Antalya) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 12.03.2019 loovutasid R V, M M, B E V ja L V oma nõuded hagejale. 27.03.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele R V, M M, B E V ja L V kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 1 600 eurot. Reisijatel V M ja S K oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 24.01.2019 lähtepunktiga Araabia Ühendemiraadid (Dubai) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), missugune lend hilines rohkem kui 3 tundi. 16.03.2019 loovutasid V M ja S K oma nõuded hagejale. 19.03.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele V M ja S K kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 300 eurot. Reisijatel M N, M N, M N ja M N oli kinnitatud broneeringud nr-d xxxx ja xxxx kostja lennule xxxx 26.02.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm El Sheikh), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 04.04.2019 loovutasid M N, M N, M N ja 08.04.2019 loovutas M N oma nõuded hagejale. 09.04.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele M N, M N, M N ja M N kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 2 400 eurot. Reisijatel J S ja V S oli kinnitatud broneering nr xxxx SmartLynx Estonia OÜ lennule xxxx 02.06.2018 lähtepunktiga Kreeka (Irakleio) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 28.01.2019 loovutas J S ja 31.01.2019 loovutas V S oma nõuded hagejale. 04.05.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele J S ja V S kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 800 eurot. Reisijatel H V ja M H oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 21.09.2017 lähtepunktiga Bulgaaria (Varna) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. 30.04.2019 loovutasid H V ja M H oma nõuded hagejale. 04.05.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele H V ja M H kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 800 eurot. Kostja hageja kohtuvälist nõuet ei ole tunnistanud ega näidanud valmisolekut kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks, siis on kostja tegevus põhjustanud hagejale kahju. Kuna kostja on viivitanud hüvitise tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist alates kostjale nõudekirjade esitamisest. Hageja on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna kostja ei ole tasunud hageja nõuet ja hagejal tekkis õigus nõuda viivist. Kostjal oli võimalus

maksta hüvitis hagejale ka kohtuväliselt, kohe peale hageja poolt nõude ja vajalike dokumentide kostjale esitamist, samuti andis hageja kostjale kaks täiendavat tähtaega hüvitise maksmiseks. Hageja palub välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks välja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel hüvitis kogusummas 19 800 eurot, viivis 371,56 eurot, viivis põhivõlgnevuselt summas 19 800 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.05.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni ja sissenõudmiskulud summas 1 800 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul ei või reisijad loovutada enda Määrusest tulenevat hüvitisnõuet kolmandale isikule, mistõttu ei ole reisijate nõuete loovutus hagejale kehtiv ning hageja ei ole nõuete omanik. Lend xxxx, 22.12.2018 lähtepunktiga Hispaania, sihtpunktiga Eesti hilines erakorralistel asjaoludel. Kostja ei nõustu, et lend xxxx, 26.06.2018 lähtepunktiga Tallinn, sihtpunktiga Korfu, hilines rohkem kui 4 tundi. Sissenõudmiskulud 1 800 eurot ei ole põhjendatud. Seadusjärgne sissenõudmiskulu võib olla 40 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad on esitanud kostjale reisijate digitaalselt allkirjastatud nõude loovutamise lepingud, millega hagejale on loovutatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 261/2004 alusel, millega on kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, kostjate hüvitisenõuded. Kuid pooled vaidlevad selle üle kas Määruse alusel võib hüvitise, viivise ja sissenõudmiskulude nõuet üleüldse loovutada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumente nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Riigikohus on selgitanud, et üldpõhimõtte kohaselt on kõik rahalise kohustuse täitmisele suunatud nõuded oma olemuse poolest üleantavad ja seetõttu ka loovutatavad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (Riigikohtu 18. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-21132-04 p 14; Riigikohtu 2. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-05 p 19). VÕS § 166 lg 1 sätestab loovutamise piirangud, mille kohaselt loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest ülenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kuna ei võlaõigusseadusest ega Määrusest ei tulene, et nõuete loovutamine oleks keelatud või et vaidlusalust rahalist kohustust ei saa täita kellelegi teisele kui ainult reisijatele, siis on ka määrusest nr 261/2004 tulenev hüvitise nõue kui rahaline nõue, mida on võimalik loovutada. Kohus nõustub hagejaga, et kostja viited Euroopa Kohtu lahenditele (C-601/17 p 29, C-204/08) on asjakohatud,

kuna ei käsitle Määruse alusel reisijate esitatud nõuete isiklikku laadi või nende üleandmist reisijalt kolmandale isikule. Seega on reisijate Määrusest tulenevad hüvitise nõudeid lubatud loovutada. Pooled vaidlevad kas reisijad K E, K E ja T E on oma nõude broneeringust nr xxxx lennule xxxx 13.09.2017 lähtekohaga Kreeka (Korfu) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) loovutanud hagejale, sest nad on kostja sõnul on sama nõue omandatud varasemalt FlightClaims LLC poolt. Kohus leiab, et kostja oma väiteid tõendanud ei ole, sest tuvastatud on, et FlightClaims LLC on varasemalt vaid olnud volitatud kostjalt võlga välja nõudma (II kd t.l. 114-120). Seega kuni nõude loovutamiseni hagejale ja sellest teatamiseni kostjale 21.10.2019 ei pidanudki kostja teadma nõude loovutamisest, aga sellest ei saa kuidagi järeldada nagu nõude loovutamine hagejale poleks kehtiv (I kd t.l. 35-37). Vaidlust ei ole, et hageja on esitanud kohtule nõude loovutamise lepingud, millega reisijad K E, K E ja T E on oma nõuded broneeringust nr xxxx lennule xxxx 13.09.2017 lähtekohaga Kreeka (Korfu) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) loovutanud hagejale (I kd t.l. 26-34, II kd t.l. 130-135). Seega on hageja tõendanud, et talle on loovutatud reisijate reisijad K E, K E ja T E nõuded broneeringust nr xxxx lennule MYX550 13.09.2017 lähtekohaga Kreeka (Korfu) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) loovutanud hagejale. Pooled vaidlevad kas reisijad A L ja U L on loovutanud kostja vastu nõude seoses 25.09.2017 toimunud lennuga xxxx lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Türgi (Antalya), sest nõue on varasemalt omandatud HelpFlight poolt (II kd t.l. 119-122). Hageja on tõendanud, et HelpFlight on eeltoodud nõude loovutanud tagasi reisijatele, seega on tõendatud, et hagejale on kehtivalt loovutatud A L ja U L nõude seoses 25.09.2017 lennuga xxxx (I kd t.l. 160-169, II kd t.l. 136137). Pooled ei vaidle, et reisijatel T S, K E, K E ja T E oli kinnitatud broneering nr xxxx SmartLynx Airlines Estonia OÜ (edaspidi kostja) lennule xxxx 13.09.2017 lähtepunktiga Kreeka (Korfu) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi (I kd t.l. 13-14). Tuvastatud on, et 17.01.2019 on T S loovutanud oma nõude hagejale (I kd t.l. 23-25, II kd t.l. 130-135) ja eelnevalt on kohus tuvastanud, et 17.01.2019 on K E, K E ja T E loovutanud oma nõuded hagejale. Vaidlust ei ole, et 21.01.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele T S, K E, K E ja T E kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 1 600 eurot (I kd t.l. 35-37). Vaidlust ei ole, et reisijatel N N ja I K oli kinnitatud broneering nr xxxx (I kd t.l. 38) kostja lennule xxxx 30.11.2017 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm El Sheikh), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 19.01.2019 loovutas N N ja 21.01.2019 loovutas I K oma nõuded hagejale (I kd t.l. 39-48). Pooled ei vaidle, et 21.01.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele N N ja I K kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 1 200 eurot (I kd t.l. 4951). Pooled ei vaidle, et reisijatel M S, H N, A S, T S, L-M N, A S S ja M N oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 27.06.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeka (Korfu) (I kd t.l. 52), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 22.01.2019 loovutasid M S, A S, T S, L-M N, A S S ja 28.01.2019 loovutasid H N ja M N oma nõuded hagejale (I kd t.l. 53-79). Vaidlust ei ole, et 29.01.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele M S, H N, A S, T S, L M N, A S S ja M N kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 2 800 eurot (I kd t.l. 80-83). Pooled ei vaidle, et reisijatel A S, R M, J S, E M, K J P ja R A P oli kinnitatud broneering nr xxxx (I kd t.l. 84) kostja lennule xxxx 26.06.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeka (Korfu). Pooled vaidlevad kas eeltoodud lend hilines vähem kui kolm tundi või rohkem kui 4 tundi või tühistati. Pooled ei vaidle, et lend xxxx, 26.06.2018 esialgne lennuaeg oli kell 18.00. Vaidlust ei ole, et lennuaegades oli muudatusi ja lend pidi väljuma ka 20.15 (II kd t.l. 138-141). Vaidlust ei ole, et broneeringu kohaselt oli lennu kavandatud saabumisaeg ikkagi kell 21.30. Kohus ei nõustu hagejaga, et kui reisijaid ei ole teavitatud lennuaja muudatusest ette vähem kui 7 päeva ning kostja

ei võimaldanud muuta teekonda, mis võimaldanuks reisijatel välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega, siis oleks automaatselt tegemist lennu tühistamisega. Lennu tühistamisena ei saa kindlasti käsitleda ka olukorda, kus lennuaega muudetakse või korduvalt muudetakse. Kohus leiab, et Määruse kohaselt saab lennu tühistamisena käsitleda siiski vaid olukorda, kus varem kavandatud lend jääb ära. Kuna vaidlust ei ole, et xxxx lend oleks ära jäänud, siis ei ole tõendatud hageja väide nagu saaks lennu xxxx hilinemist käsitleda lennu tühistamisena. Tuvastatud on, et kui lend xxxx, mille väljumisaeg oli 18.00 ja saabumisaeg 21.20, saabus tegelikkuses 23.33, siis lend hilines 2 tundi ja 3 minutit, mis on vähem kui 3 tundi. Seega ei ole hageja tõendanud oma väidet, et eeltoodud lend oleks hilinenud rohkem kui 3 tundi. Vaidlust ei ole, et 23.01.2019 loovutasid A S, R M, J S, E M, K J P ja R A P oma nõuded hagejale (I kd t.l. 85-106). 28.01.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele A S, R M, J S, E M, K J P ja R A P kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 2 400 eurot (I kd t.l. 107-109). Pooled ei vaidle, et reisijatel R V ja J V oli kinnitatud broneering nr xxxx (I kd t.l. 110) kostja lennule xxxx 30.11.2017 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm El Sheikh), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 21.01.2019 loovutasid R V ja J V oma nõuded hagejale (I kd t.l. 111-121). Vaidlust ei ole, et 21.01.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele R V ja J V kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 1 200 eurot (I kd t.l. 122-123). Pooled ei vaidle, et reisijatel A R ja R K oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 10.01.2019 lähtepunktiga Araabia Ühendemiraadid (Dubai) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (I kd t.l. 124), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 10.02.2019 loovutasid A R ja R K oma nõuded hagejale (I kd t.l. 125-135). Vaidlust ei ole, et 11.02.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele A R ja R K kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 1200 eurot (I kd t.l. 136-137). Pooled ei vaidle, et reisijatel R L, P L, K L ja M L oli kinnitatud broneeringud nr-d xxxx, xxxx kostja lennule xxxx 22.12.2018 lähtepunktiga Hispaania (Arrecife, Lanzarote) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (I kd t.l. 138), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 03.01.2019 loovutasid R L ja M L, 04.01.2019 loovutas K L ja 29.01.2019 loovutas P L oma nõuded hagejale (I kd t.l. 139-154). Vaidlust ei ole, et 2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele R L, P L, K L ja M L Määruse alusel hüvitist summas 1 600 eurot (I kd t.l. 155-158). Pooled ei vaidle, et reisijatel A L ja U L oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 25.09.2017 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Türgi (Antalya) (I kd t.l. 159), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 04.03.2019 loovutasid A L ja U L oma nõuded hagejale (I kd t.l. 160-169). Vaidlust ei ole, et 27.03.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele A L ja U L kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 800 eurot (I kd t.l. 170-173). Vaidlust ei ole, et reisijatel A P ja G T oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 12.06.2016 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Türgi (Antalya) (I kd t.l. 173-174), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 28.01.2019 loovutas A P ja 29.01.2019 loovutas G T oma nõuded hagejale (I kd t.l. 175-184). Vaidlust ei ole, et 17.03.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele A P ja G T kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 800 eurot (I kd t.l. 185-187). Vaidlust ei ole, et reisijatel R V, M M, B E V ja L V oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 30.06.2018 lähtepunktiga Türgi (Antalya) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (I kd t.l. 188193), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 12.03.2019 loovutasid R V, M M, B E V ja L V oma nõuded hagejale (I kd t.l. 194-202, II kd t.l. 1-3). Vaidlust ei ole, et

27.03.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele R V, M M, B E V ja L V kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 1 600 eurot (II kd t.l. 4-6). Vaidlust ei ole, et reisijatel V M ja S K oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 24.01.2019 lähtepunktiga Araabia Ühendemiraadid (Dubai) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (II kd t.l. 7), missugune lend hilines rohkem kui 3 tundi. Tuvastatud on, et 16.03.2019 loovutasid V M ja S K oma nõuded hagejale (II kd t.l. 8-17). Pooled ei vaidle, et 19.03.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele V M ja S K kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 300 eurot (II kd t.l. 1820). Pooled ei vaidle, et reisijatel M N, M N, M N ja M N oli kinnitatud broneeringud nr-d xxxx ja xxxx kostja lennule xxxx 26.02.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm El Sheikh) (II kd t.l. 21-22), missgune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 04.04.2019 loovutasid M N, M N, M N ja 08.04.2019 loovutas M N oma nõuded hagejale (II kd t.l. 23-38). Vaidlust ei ole, et 09.04.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele M N, M N, M N ja M N kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 2400 eurot (II kd t.l. 39-43). Vaidlust ei ole, et reisijatel J S ja V S oli kinnitatud broneering nr xxxx SmartLynx Estonia OÜ lennule xxxx 02.06.2018 lähtepunktiga Kreeka (Irakleio) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (II kd t.l. 44), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 28.01.2019 loovutas J S ja 31.01.2019 loovutas V S oma nõuded hagejale (II kd t.l. 45-52). Vaidlust ei ole, et 04.05.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele J S ja V S kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 800 eurot (II kd t.l. 53-55). Vaidlust ei ole, et reisijatel H V ja M H oli kinnitatud broneering nr xxxx kostja lennule xxxx 21.09.2017 lähtepunktiga Bulgaaria (Varna) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) (II kd t.l. 56), missugune lend hilines rohkem kui 4 tundi. Tuvastatud on, et 30.04.2019 loovutasid H V ja M H oma nõuded hagejale (II kd t.l. 57-119). Vaidlust ei ole, et 04.05.2019 esitas hageja kostja vastu nõudekirja, milles nõudis reisijatele H V ja M H kompensatsiooni Määruse alusel hüvitist summas 800 eurot (II kd t.l. 65-67). Vaidlust ei ole, et Euroopa Kohus on korduvalt oma lahendites leidnud, et Määruse artikleid 5, 6 ja 7 tuleb tõlgendada nii, et hüvitise saamise õiguse kohaldamise eesmärki arvestades võib hilinenud lendude reisijaid võrdsustada tühistatud lendude reisijatega (nt liidetud kohtuasjades C402/07 ja C-432/07; CC-549/07 ning C-257/14). Seega võivad reisijad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud Määruse artiklis 7, kui hilinenud lennu tõttu reisijad kaotavad kolm tundi või rohkem. Määruse artikli 7 lg 1 punkt b kohaselt on kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500 – 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 400 euro ulatuses. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul õigus hüvitisele 600 euro ulatuses. Määruse artikli 7 lg 1 punkt c ja artikli 7 lõike 2 punkt c kohaselt on kõikide üle 3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul, mis hilinevad alla nelja tunni lennuettevõtjal õigus vähendada hüvitist 50%. Eeltoodud artikli lg 4 kohaselt vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil. Määruse artikkel 5 lõige 3 näeb ette õiguse lennuettevõttel keelduda hüvitise maksmisest, kui on üheaegselt täidetud järgmised kaks eeldust: hilinemise põhjustasid erakorralised asjaolud ja lennuettevõtja võttis kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida hilinemist. Pooled ei vaidle, selle üle, et kostja on ülaltoodud lendude lennuettevõtjaks, kel on kohustus tasuda reisijatele hüvitist lendude hilinemise tõttu. Kuna hageja ei tõendanud, et lend xxxx (lähtepunktiga Eesti, Tallinn, sihtpunktiga Kreeka, Korfu, mille vahemaaks on 2231 km) oleks hilinenud rohkem kui kolm tundi, siis ei ole tõendatud hageja

väide, et seoses lennu xxxx hilinemisega oleks reisijatel A S, R, M, J S, E M, K J P ja R A P õigus Määruse alusel hüvitisele 400 eurot reisija kohta, s.o. kokku 2 400 eurot. Vaidlust ei ole, et lennu xxxx (lähtepunktiga Kreeka (Korfu) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) vahemaa on 2331 km, lennu xxxx (lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus Sharm El Sheikh) vahemaa on 3569 km, lennu xxxx (lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Kreeka (Korfu) vahemaa on 2231 km, lennu xxxx (lähtepunktiga Araabia Ühendemiraadid (Dubai) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) vahemaa on 4471 km, lennu xxxx (lähtepunktiga Hispaania (Lanzarote, Arrecife) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) vahemaa on 4457 km, lennu xxxx (lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Türgi (Antalya) vahemaa on 2540 km, lennu xxxx (lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Türgi (Antalya) vahemaa on 2540 km, lennu xxxx (lähtepunktiga Türgi (Antalya) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) vahemaa on 2540 km, lennu xxxx (lähtepunktiga Kreeka (Irakleio) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) vahemaa on 2667 km, lennu xxxx (lähtepunktiga Bulgaaria (Varna) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) vahemaa on 1812 km. Vaidlust ei ole, et seoses eeltoodud lendude hilinemise tõttu on reisijatel õigus saada hüvitist kokku 17 400 (300 eurot x 2 reisijat, 400 eurot x 33 reisijat, 600 eurot x 4 reisijat) eurot, kui ei esine Määruse artikli 5 lõikes 3 sätestatud aluseid. Pooled vaidlevad selle üle kas lennu xxxx 22.122018 lähtepunktiga Hispaania (Arrecife, Lanzarote) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) hilinemise rohkem kui 4 tundi põhjustasid erakorralised asjaolud ja kas erakorraliste asjaolude ilmnemisel võttis lennuettevõtja kasutusele kõik vajalikud meetmed, et vältida lennu hilinemist. Vaidlust ei ole, et kostja on kohtuväliselt teavitanud hagejale 06.03.2019 e-kirjaga, et lend hilines ettenägematute ilmastikuolude tõttu (II kd t.l. 142-143). Kostja vastuse kohaselt hilines lend aga erakorraliselt tuenevalt Lanzarote lennujaama poolsetest piirangutest, mistõttu ei võimaldatud SmartLynxile soodsat lennurada ning SmartLynx oli sunnitud väljuma rajalt, kuhu rakenduvad õhkutõusmise kaalu piirangud (II kd t.l. 112-113). Seoses eeltoodud asjaoluga, et väljalend ei olnud tagatud soodsalt lennurajalt ei saanud lennuk kostja sõnul väljuda piisava koguse kütusega, et oleks olnud tagatud plaanikohane otselend Tallinnasse ning eesmärgiga kaitsta kogu lasti, oldi sunnitud tegema tehniline tankimispeatus Kopenhaagenis. Kuigi pooled vaidlevad selel üle kas Kopenhaagenisse suundus lennuk kütust võtma või meeskonda vahetama, siis ei vaidle pooled selle üle, et Kopenhaagenist omakorda lend viibis seetõttu, et lennumeeskonnale rakendusid puhke- ja teenistusaja piirangud ja oli vajadus oodata teise meeskonna saabumist (II kd t.l. 114, 144). Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt viidatud asjaoludega lennu hilinemisel ei ole tegemist Määruse mõistes erakorralise asjaoluga. Väljakujunenud Euroopa kohtupraktika kohaselt võib Määruse artikli 5 lõike 3 tähenduses erakorraliste asjaoludena kvalifitseerida sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Seega tihe liiklus lennunduses ning kõrvalekalded lennugraafikust on omane nähtus kostjale, kes vastavas valdkonnas tegutseb ning veenev on hageja väide, et lennujaama piirang pidi olema kostjale ettenähtav, kuivõrd vaidlust ei ole, et vastav lennujaama piirang kehtib igal laupäeval, kuid teine lennurada oli vaba ehk õhkutõusmiseks sobilik ning kostjal oli võimalik vastavat lennurada kasutada (II kd t.l. 112-113). Kostja ei ole ei veenvalt põhistanud ega tõendanud, mispärast pidi kostja lend igal juhul startima lennurajalt, mis on igal laupäeval üle koormatud, kui oleks saanud ära hoida lennu hilinemise. Kostja ei ole ka tõendanud, et väidetav erakorralise asjaoluna käsitletav lennujaama piirang põhjustas lennu xxxx hilinemise rohkem kui 3 tundi. Euroopa Kohus on praktikas asunud seisukohale, et Määruse art 5 lg 3, koostoimes sama Määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui lennu kolm või rohkem tundi hilisem saabumine on tingitud mitte üksnes niisugusest erakorralisest asjaolust, mida ei oleks saanud vältida olukorrale vastavate meetmete võtmisega ning millega seoses võttis lennuettevõtja kõik vajalikud meetmed, et selle tagajärgi ära hoida, vaid ka ühest teisest asjaolust (nt lennumeeskonna vahetus), mis ei kuulu erakorralised asjaolud kategooriasse, siis tuleb esimesest asjaolust tingitud hilinemine maha arvata asjaomase lennu saabumise hilinemise kogupikkusest, et saaks hinnata, kas selle lennu hilinenud saabumise eest tuleb Määruse artikli 7 alusel hüvitist maksta (vt 4. mai 2017. aasta kohtuotsus Pešková ja Peška, C-315/15, EU:C:2017:342, punkt 54). Seega kui lend xxxx pidi broneeringu kohaselt pidi Tallinna saabuma kell 20.30, siis tegelikkuses saabus lennuk

Tallinna kell 01.54 (23.12.2018) (I kd t.l. 138, II kd t.l. 145). Seega kui isegi asuda seisukohale, et lennujaama piirang kestis 1 tund ning lend xxxx hilines kokku 5 tundi ja 24 minutit, siis lend hilines siiski kokku üle 3 tunni (5h ja 24 minutit – 1h = 4h ja 24 minutit). Veenev on hageja väide, et kui lennujaama piirang põhjustas 1 tunni hilinemise ning ülejäänud lennu hilinemise tõi kaasa meeskonna vahetamine, siis pidi see olema kahtlemata kostjale ette nähtav, kuna kostjale on teada tema töötajate töötunnid ning vastav regulatsioon (meeskond võib töötada ainult teatud arv tunde, misjärel tuleb meeskond välja vahetada), siis ei saa nimetatud asjaolu pidada asjaomase lennuettevõtja tavapärase lennutegevuse juurde mittekuuluvaks asjaoluks ega ka tema tegeliku kontrolli alt väljuvaks asjaoluks. Seega ei ole kostja tõendanud, et xxxx lennu hilinemise tingis erakorraline asjaolu ning kostja oleks võtnud kasutusele sobivad meetmed vältimaks lennu hilinemist. Lähtudes eeltoodust ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid kostjal keelduda hüvitise maksmisest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ei ole hagejale kohtuväliselt tasunud seoses lendude hilinemisega ettenähtud hüvitist kokku 17 400 eurot (II kt t.l. 68-71). VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis kogusummas 17 400 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 järgi kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus nõuda kostjalt hüvitist 2 400 eurot seoses xxxx lennu hilinemisega, siis ei saa olla kostja viivituses eeltoodud hüvitise maksmisega hagejale, mistõttu hageja viivise nõue 58,92 eurot ei ole tõendatud. Pooled ei vaidle, et hageja teavitas kostjat hagiavalduses toodud lendude xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx hilinemisest tulenevatest nõuetest: summas 4000 eurot 21.01.2019, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 4000 euro suuruselt kahjusummalt alates 22.01.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 104,33 eurot; summas 2800 eurot 29.01.2019, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 2800 euro suuruselt kahjusummalt alates 30.01.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 68,12 eurot; summas 1600 eurot 03.02.2019, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1600 euro suuruselt kahjusummalt alates 04.02.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 37,17 eurot; summas 1200 eurot 11.02.2019, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 1200 euro suuruselt kahjusummalt alates 12.02.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 25,78 eurot; summas 800 eurot 17.03.2019, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 18.03.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 11,22 eurot; summas 600 eurot 19.03.2019, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 600 euro suuruselt kahjusummalt alates 20.03.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 8,15 eurot; summas 2400 eurot 27.03.2019, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 2400 euro suuruselt kahjusummalt alates 28.03.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 28,41 eurot; summas 2400 eurot 09.04.2019, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 2400 euro suuruselt kahjusummalt alates 10.04.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 21,57 eurot; summas 800

eurot 21.04.2019, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 22.04.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 5,08 eurot; summas 800 eurot 04.05.2019, millest tulenevalt on hageja viivisenõue 800 euro suuruselt kahjusummalt alates 05.05.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 2,81 eurot. Kostja hageja viivise aarvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on tõendatud, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viiviseid seoses hüvitise nõuete esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. kuni 20.05.2019 on 312,64 eurot ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised 312,64 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu arvates on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt summas 17 400 eurot viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest s.o. 21.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni, sest hageja ei ole välja arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole seega tegelik kahju tekkimine. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus nõuda xxxx lennu kuuele reisijale hüvitist ja sellega seoses viivist, siis ei ole hageja ka tõendanud, et tal oleks õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 240 eurot seoses kuue reisija hüvitisnõuete esitamisega. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kokku sissenõudmiskulude hüvitamist iga üksiku rahalise kohustusega seoses, kokku summas 1 560 (39 x 40 eurot) eurot. Veenev on hageja väide, et sissenõudmiskulud on tekkinud iga üksiku rahalise kohustuse sissenõudmisega ja need on põhjustatud kostja käitumisest, kes ei ole tasunud kohseselt hüvitisnõuded, kuigi kostjal oli võimalus maksta hüvitis hagejale kohtuväliselt, kohe peale hageja poolt nõude ja vajalike dokumentide kostjale esitamist. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 1 560 eurot. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (II kd t.l. 73-91, 97-103), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et hageja esitas hagi hinnaga 23 558,23 eurot ning kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 19 272,64 eurot, siis jätab kohus menetluskulud 82 % osas kostja ja 19 % osas hageja kanda. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 20.06.2019, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule ja õigusabile. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 23 558,23 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 900 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldusest (II kd t.l. 93-94) on hagi esitamiselt õigesti tasutud 900 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: suhtlemine kliendiga ja materjalide kogumine (2,5 tundi); kliendi esitatud materjalide läbitöötamine, analüüsimine, seisukoha kujundamine (3 tundi); hagiavalduse koostamine (9 tundi), tõendite vormistamine ja tõlkimine (1 tund), kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha koostamine (2,5 tundi). Kohtu hinnangul on hageja poolt väljatoodud toimingud kokku 18 tundi kooskõlas menetluse käiguga, menetluses olnud vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja mahukuse ja keerukusega. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et õigusteenus tunnihinnaga 140 eurot ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 18 tundi ning lähtudes tunnihinnast 140 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 2 520 eurot ilma käibemaksuta. Võttes arvesse menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 2 804,40 eurot (82% x 3 420 (900 + 2 520)). Kuna kostja menetluskulude nimekirja ei ole esitanud, siis on kostja hüvitatavate menetluskulude suurus 0 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.