lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-104-04

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.10.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-104-04
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.10.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-104-04 Otsuse kuupäev Tartu, 8. oktoober 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed P. Jerofejev ja T. Tampuu Kohtuasi Eha Suija kaebus Tartumaa kohtutäitur Oleg Sirotini otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2004. a määrus tsiviilasjas nr 2-2242/2004 Neeme Neevitsa erikaebuse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Neeme Neevitsa erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 20. september 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. juuni 2004. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.E. Suija esitas 4. augustil 2003. a maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartumaa kohtutäitur O. Sirotini 10. juuli 2003. a otsuse täitemenetluse peatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 29. novembri 2002. a otsusega N. Neevitsalt välja 60 000 krooni E. Suija kasuks. E. Suija esitas kohtutäitur O. Sirotinile avalduse kohtuotsuse täitmiseks. 10. juuli 2003. a otsusega peatas kohtutäitur osaliselt täitemenetluse TMS § 34 lg 2 p 5 alusel, kuna N. Neevits leidis, et kohtutäituril tuleb kohaldada tasaarvestust. Kaebuse kohaselt ei olnud täituril põhjust täitemenetlust peatada, kuna TMS § 1 lg 1 p 1 kohaselt täidab kohtutäitur jõustunud kohtuotsuseid ega saa N. Neevitsa kaebust rahuldada ja tasaarvestust kohaldada.
2.Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määrusega kaebus rahuldati. Maakohus leidis, et täitemenetluse peatamine polnud seaduslik. Kohtutäitur ei saa ilma võlgniku kasuks tehtud täitedokumendita omal äranägemisel tasaarvestuse üle otsustada. Kuna N. Neevits ei esitanud kohtutäiturile täitedokumenti ega ka võlaõiguslikku tehingut kinnitavat dokumenti, pidi juba kaebuse esitamisel olema selge, et kaebust ei saa rahuldada ning seetõttu ei ole täitemenetluse peatamine otstarbekas.
3.N. Neevits esitas Tartu Maakohtu määruse peale kohtuvea parandamise avalduse, sest ta jäeti asjast huvitatud isikuna menetlusse kaasamata. Riigikohus rahuldas kohtuvea parandamise avalduse, tühistas Tartu Maakohtu 26. septembri 2003. a määruse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Tartu Maakohtu 7. mai 2004. a määrusega E. Suija kaebus rahuldati ning tühistati kohtutäitur O. Sirotini 10. juuli 2003. a otsus, millega peatati Tartu Maakohtu 29. novembri 2002. a otsuse täitemenetlus. Määruse põhjenduste kohaselt loetleb TMS § 34 lg 1 ammendavalt alused, millal kohtutäituril on õigus peatada täitemenetlus. Sama paragrahvi lõige 2 loetleb alused, millal täituril on õigus otsustada, kas menetluse peatamine on vajalik või mitte. Asjas ei olnud täitemenetluse peatamine põhjendatud ja seaduslik, sest kohtutäitur ei saa otsustada tasaarvestuse üle, kui talle ei ole esitatud TMS § 1 lõikes 1 loetletud täitedokumenti.
5.N. Neevits esitas Tartu Maakohtu 7. mai 2004. a määruse peale erikaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta E. Suija kaebus rahuldamata. Erikaebuse kohaselt esitas N. Neevits kohtutäitur O. Sirotini tegevuse peale kaebuse, millest nähtub, et

N. Neevits on teinud E. Suija nõude osas tema vastu summas 60 000 krooni tasaarvestuse oma nõudega summas 50 000 krooni, mistõttu N. Neevits palus asjaolude selgitamiseni täitemenetluse peatada. Kohtutäituril on õigus otsustada, kas tema tegevuse peale kaebuse esitamisel peatada menetlus või mitte. Põhjendamatu on maakohtu väide, et kohtutäitur ei saa ilma täitedokumendita otsustada tasaarvestuse üle. TMS § 34 lg 2 p 5 ei nõua, et kaebusega koos tuleb kaebajal esitada TMS § l lg-s l sätestatud dokument. Täitemenetluses peab olema tagatud ka võlgniku huvidega arvestamine. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6.Tartu Ringkonnakohus jättis 7. juuni 2004. a määrusega Tartu Maakohtu 7. mai 2004. a määruse muutmata ja erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on tulenevalt TMS § 34 lg 2 p-st 5 kohtutäituril tema tegevuse peale kaebuse esitamisel õigus, aga mitte kohustus täitemenetlus peatada. Tasaarvestamine täitemenetluses on võimalik vaid siis, kui pooled on kohtutäiturile esitanud vastastikuseid kohustusi kajastavad TMS § 1 lg-s 1 loetletud täitedokumendid. N. Neevits ei ole esitanud täitedokumenti, mis võimaldaks kohtutäituril tasaarvestust teha. N. Neevits on esitanud avalduse 50 000 krooni tasaarvestamiseks, lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 26. märtsi 2003. a otsuses väljendatud seisukohtadest. Selle otsusega ei ole aga E. Suijale mingeid varalisi kohustusi N. Neevitsa kasuks pandud. Nimetatud võlasuhe on vaieldav. Seega ei olnud kohtutäituril võimalik tasaarvestust teha ja E. Suija esitatud täitedokument tulnuks täita menetlust peatamata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Erikaebuses Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2004. a määruse peale palub N. Neevits ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu 26. märtsi 2003. a otsusega tuvastatud, et N. Neevits on tasunud E. Suijale 50 000 krooni. 21. aprillil 2003. a tegi N. Neevits E. Suijale avalduse nõuete tasaarvestamiseks vastavalt VÕS §-le 198. E. Suija tasaarvestust vaidlustanud ei ole. Seega on VÕS § 186 p 2 kohaselt pooltevaheline võlasuhe tasaarvestatud osas lõppenud. Ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt kohtutäituril oleks olnud võimalik teha tasaarvetust juhul, kui N. Neevits oleks esitanud TMS § 1 lg-s 1 loetletud täitedokumendi, on põhjendamatu ja vastuolus VÕS §-dega 186, 197 ja 198. Tasaarvestuse tegi N. Neevits tasaarvestusavalduse esitamisega E. Suijale. Täitemenetluses tuleb lisaks võlausaldaja huvidele arvestada ka võlgniku huve.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtutäituri 10. juuli 2003. a otsus, millega peatati osaliselt Tartu Maakohtu 29. novembri 2002. a otsuse täitemenetlus, on ebaõige.
9.TsMS § 242 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik asjast osa võtnud pooltele ning täitmiseks kohustuslik kõigile riigiasutustele ja nende ametitele. Vastavalt TsMS § 243 lõigetele 1 ja 3 täidetakse kohtuotsus pärast selle jõustumist sissenõudja avalduse alusel. Sama paragrahvi lõike 4 järgi täidetakse kohtuotsus täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Tartu Maakohtu 29. novembri 2002. a otsusega mõisteti N. Neevitsalt välja 60 000 krooni

E. Suija kasuks ning E. Suija esitas kohtutäiturile avalduse Tartu Maakohtu jõustunud otsuse täitmiseks. Tulenevalt TMS § 34 lg 2 p-st 5 võib kohtutäitur menetluse peatada, kui tema tegevuse peale on esitatud kaebus. Kohtutäitur peatas 10. juuli 2003. a otsusega osaliselt täitemenetluse. Kohtutäituri otsusest nähtub, et täitemenetlus peatati N. Neevitsa esitatud kaebuse alusel, mille kohaselt on võlgnik esitanud sissenõudjale tasaarvestamise avalduse 50 000 krooni suuruses summas.

11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et TsMS § 34 lg 2 p-st 5 tuleneb kohtutäituri õigus, mitte aga kohustus täitemenetlus peatada. Nimetatud õiguse realiseerimisel peab kohtutäitur kaaluma, kas esitatud kaebus takistab kohtuotsuse täitmist või mitte. Seejuures peab kohtutäitur lähtuma formaliseerituse põhimõttest.
12.Riigikohus on oma 16. oktoobri 2002. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 (RT III 2002, 27, 304) asunud seisukohale, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. TMS § 1 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Nimetatud põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur otsustada ka selle üle, kas võlgniku ja sissenõudja vastastikused nõuded on VÕS §-de 197 ja 198 kohaselt tasaarvestatud või mitte. Kohtutäitur on tulenevalt TsMS § 242 lg-st 1 ja TMS § 1 lg 1 p-st 1 kohustatud täitma jõustunud kohtuotsust ning mitte peatama selle täitmist põhjendamatult. Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et kohtutäituril puudus formaalne õigustus täitemenetluse peatamiseks.
13.Kolleegium ei nõustu erikaebuse väitega, et ringkonnakohtu määrus on vastuolus VÕS §-dega 186, 197 ja 198. Nende sätete kohaselt on võimalik poolte vastastikused samaliigilised kohustused tasaarvestada teisele poolele vastava tahteavalduse tegemisega, kui nõuded on täidetavaks muutunud. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad poolte kohustused kattuvas osas. Nimetatud sätted ei reguleeri kohtuotsuste täitmist. TsMS § 243 lg 4 kohaselt täidetakse kohtuotsus täitemenetluse seaduses sätestatud korras. A. Kull, P. Jerofejev , T. Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.