lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-29486/4

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.11.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-29486/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1247
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Tiiu Hiiuväin

Määruse tegemise aeg ja koht

12.november 2007, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-29486

Tsiviilasi

M-IL ́i kaebus kohtutäitur RS 30.07.2007 otsusele täiteasjas nr 027/2007/984

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: M-IL(isikukood XXX; elukoht XXX) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Raul Talts (Advokaadibüroo XXX) Puudutatud isikud: Harju tööpiirkonna kohtutäitur RS(XXX) Sissenõudja OÜ H (reg kood XXX; XXX) Sissenõudja esindaja: vandeadvokaat Aldo Kaljurand (Advokaadibüroo XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Kohtumääruse resolutsioon

Jätta rahuldamata M-IL ́i kaebus kohtutäitur RS 30.07.2007 otsusele täiteasjas nr 027/2007/984. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue M-IL esitas kohtule kaebuse kohtutäitur RS30.07.2007 otsusele täiteasjas nr 027/2007/984. Kaebuse kohaselt sõlmis 03.12.2004 avaldaja OÜ-ga H kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, avalduse eelmärke kinnistamiseks, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Hüpoteek seati OÜ H kasuks summas 7 000 000 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Lepingu p 4.2 kohaselt tagas hüpoteek kõiki lepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevaid sissenõudja nõudeid võlgniku vastu. 14.06.2007 taganes OÜ H avaldajaga sõlmitud lepingust ja esitas avaldajale nõude 25 096 845 krooni tasumiseks. Kuna avaldaja nõuet ei täitnud, esitas sissenõudja OÜ H 09.07.2007

kohtutäiturile täitmisavalduse 7 500 000 kroonise nõude täitmiseks koos taotlusega pöörata sissenõue avaldaja kinnisasjale XXX. 12.07.2007 sai avaldaja kätte täitmisteate, mille järgi vabatahtliku täitmise aeg oli 10 päeva. 23.07.2007 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele. Sissenõudja esitas kohtutäiturile valeandmeid, hüpoteek on osaliselt tühi ning sissenõudja puudub avaldaja vastu 7 500 000 kroonine nõue. 30.07.2007 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur viitas täitemenetluses kehtivale formaliseerituse printsiibile. Kohtutäitur ei olevat pädev lahendama võlgniku ja sissenõudja vahelist vaidlust ja andma hinnangut hüpoteegiga tagatud nõude olemasolule või tühisusele. Kohtutäitur on kohaldanud formaliseerituse põhimõtet liiga laialt. Kui kohtutäituril on andmeid, et täitemenetluse aluseks olevat nõuet ei eksisteeri või see on väiksem sissenõudja poolt näidatust, on kohtutäitur kohustatud neid asjaolusid kontrollima. Kohtutäitur ei saa formaliseerituse printsiipi ettekäändeks tuues asuda seisukohale, et tema pädevuses on üksnes nõude rahuldamine ja võlgniku vastuväidete aluseks olevad asjaolud on võimalik jätta kontrollimata. Avaldaja taotleb kohtutäituri 30.07.2007 otsuse tühistamist täiteajas nr 027/2007/984. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata ning rahuldamata. Täitemenetluses eeldab kohtutäitur, et sissenõudja on esitanud õiged andmed ning lähtub seadusandja määratlustest täitedokumendi täitmisele võtmisel ja nende täitmisel. Kohtutäituri jaoks on täitemenetluse algatamisel oluline eelkõige täitedokumendi seaduspärasuse kontrollimine. Kohtutäitur täidab ka TMS § 2 lg 1 p 19 märgitud ning vaidlusaluseks esemeks olev täitedokument- notariaalselt tõestatud kokkulepe, kohustusega allude sundtäitmisele tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäituri õiguse kontrollida täitedokumendi sisu, välistab ka Riigikohus oma 08. 10. 2005.a. otsuses nr 3-2-1-104-04, märkides lahendi 12.punktis, et kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi õiguspärasust. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, milline välistab üheselt kohtutäituri õiguse kaasa rääkida menetlusosaliste materiaalõiguslikele vaietele. Märgitud seisukohta kinnitab ka Riigikohus mitmes lahendis. Kohtutäitur ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Võlgnik on kaebust esitades eiranud seadusandja kaebe tähtaegasid, millised tulenevad TMS § 217 ning millest on kohtutäitur teavitanud menetlusosalisi 30. 07. 2007.a. otsuses nr 027/2007/984 punktis 3. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile hilinenult. Täitmisteate sai võlgnik kätte 12.07.2007, kaebuse esitas 25.07.2007. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kaebuse kohtutäituri tegevuse peale 10 päeva jooksul teadasaamisest. Taotlust tähtaja ennistamiseks võlgnik ei esitanud. Väide, et hüpoteek on „osaliselt tühine“ on paljasõnaline, väär ja asjassepuutumatu. Täitemenetluse algatamise aluseks oli mitte hüpoteegiga tagatud nõude täitmata jätmine, vaid võlgniku poolt rahaliste nõuete täitmata jätmine, mille täitmiseks võlgnik nõustus notariaalse kokkuleppe kohaselt kohese sundtäitmisega. 03.12.2004 lepingu p-s 5.5 leppisid pooled kokku, et lepingust taganemisel p 5.2 alusel on võlgnik kohustatud sissenõudjale tagastama kõik lepingu kohaselt võlgnikule või võlgniku

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

eest lepingu parendamiseks tasutud summad ja tasuma sissenõudjale leppetrahvi 10% ostuhinnast. Lepingu p-s 5.6 lepiti kokku, et pooled alluvad kohesele sundtäitmisele p-st 5 tulenevate vastastikuste rahaliste nõuete täitmiseks. Sissenõudjal oli õigus esitada 09.07.2007 kohtutäiturile avaldus kokkuleppe p 5.6 sundtäitmiseks, kuna võlgnik jättis täitmata lepingust tulenevad nõuded tagastada sissenõudjale tasutud 6 000 000 krooni ja tasuda leppetrahvi 1 500 000 krooni. Lepingus lepiti kokku ka kinnistu koormamises hüpoteegiga, kuid see kokkulepe ei ole täitedokumendiks ega oma asjas mingit seost täitedokumendiga. TMS § 217 ei võimalda kohtutäiturile esitatavas kaebuses tõstatada asjaolusid, mida tuleb hinnata hagimenetluses vastavalt TMS §-le 221. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäitur RS30.07.2007 otsusele täiteasjas nr 027/2007/984 tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15. TMS § 218 alusel võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäiturile esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks OÜ H koos Tallinna notar Robert Kimmeli poolt 03.12.2004 koostatud ja tõestatud lepinguga. Kohtutäitur saatis avaldajale täitmisteate, mille avaldaja sai kätte 12.07.2007. Avaldaja esitas kohtutäituri tegevusele kaebuse. Kaebuse kohaselt esitas sissenõudja kohtutäiturile valeandmeid võla suuruse kohta. 30.07.2007 otsusega jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata. Täitedokumendiks, mille sissenõudja kohtutäiturile täitmiseks esitas, oli Tallinna notar Robert Kimmeli poolt koostatud ja tõestatud kinnistu võlaõiguslik müügileping, avaldus eelmärke kinnistamiseks, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, mille 03.12.2004 sõlmisid avaldaja ja sissenõudja. Lepingu p-s 5.5 leppisid pooled kokku, et lepingust taganemisel lepingu p 5.2 alusel on müüja kohustatud ostjale tagastama kõik lepingu kohaselt müüjale või müüja eest lepingu eseme parendamiseks tasutud summad ning tasuma ostjale leppetrahvi 10% ostuhinnast. Ostja taganes lepingust 14.06.2007 avaldusega lepingu p 5.2.1 alusel. 03.12.2004 sõlmitud lepingu p 5.6 kohaselt alluvad pooled kohesele sundtäitmisele lepingu pst 5 tulenevate vastastikuste rahaliste nõuete täitmiseks. Kooskõlas TMS § 2 lg 1 p 18, 19 ja 191 täidetakse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad täitedokumentidest: rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele; notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga või laevahüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks; notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette ehitise või selle osa kui vallasasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele ehitise või selle osa pandilepinguga tagatud nõude rahuldamiseks.

Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid. Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses väljendab eelkõige TMS § 2 lg 1 ja § 23 lg 1. TMS § 2 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu e õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 2 järgi võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS 172 lg 1 tuleb menetluskulud, ka puudutatud isikute menetluskulud, jätta avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium