X kaebus kohtutäitur Mati Roodes 24.08.2020 otsusele täiteasjas nr 007/2010/75613
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja/kaebuse esitaja X (isikukood xxxxxxxxxx, viibimiskoht XXX); avaldaja/kaebuse esitaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Sven Sillar (Advokaadibüroo Sven Sillar, Maakri 23, Tallinn. E-post: [email protected]); puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Mati Roodes, büroo asukoht Kentmanni 22-12 Tallinn (e-post: [email protected]); puudutatud isik Riigi Tugiteenuste Keskus (e-post: [email protected]).
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu määruse peale on pooltel õigus esitada Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.
määruskaebus
Tallinna
2-20-12743 I Kaebuse esitaja nõue ja seisukohad
1.Harju Maakohtu menetluses on X kaebus kohtutäitur Mati Roodes 24.08.2020 otsusele täiteasjas nr 007/2010/75613. Kaebuse kohaselt mõisteti X kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 otsusega süüdi erinevate karistusseadustiku sätete järgi ja teda karistati kokku 4 aastase vangistusega, mis jäeti vastavalt karistusseadustikule (KarS) § 73 tingimisi 5 aastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseaja alguseks loeti 11.11.2008. Selle kohtuotsesega mõisteti Xlt välja ka erinevaid rahasummasid Eesti Vabariigi kasuks (kohtukulud, kuriteoga saadud vara konfiskeerimine). Kohtutäitur Mati Roodes andmetel on seisuga 22.07.2020 Eesti Vabariigi põhinõudeks X vastu 9881.99 eurot. Kohtutäiturile esitatud kaebuses leidis X esindaja, et 06.11.2009 kohtuotsuse täitmiseks puudub alates 13.11.2018 seaduslik alus. KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt aegub kriminaalasjas tehtud kohtuotsus 5 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KarS § 82 lg 2 p 2 peatub aegumine KarS § 73 alusel määratud katseajaks ja seega algas X suhtes tehtud kohtuotsuse 5 aastane aegumistähtaeg kulgema katseaja lõppemisel, ehk siis alates 12.11.2013. Alates 13.11.2018 ei saanud seda kohtuotsust aegumise tõttu enam täita. Järelikult ei saanud sellest kuupäevast ka ühegi teise kohtutäituri poolt X vastu esitatud nõuet ühendada aegunud nõude täitemenetlusega. Kohtutäitur kaebuses esitatud käsitlusega ei nõustunud, vaid väitis, et Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt tuleb lugeda KarS § 82 lõike 5 ja KrMS § 423 alusel Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsuse nr XXX täitmise aegumine peatatuks alates 19.05.2018 kuni 19.04.2019, kuna Harju Maakohus rahuldas 19.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-8472 X taotluse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 007/2010/75613 temalt 06.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr XXX välja mõistetud võlgnevuse koos täitekuludega kogusummas 7700.55 eurot tasumisega igakuiste osamaksetega summas 283.73 eurot alates 26.11.2018. Seega oli karistuse täitmise tähtaega võlgniku taotlusel alates 26.11.2018 pikendatud 2 aasta ja 5 kuu võrra ehk kuni märtsini 2021. a. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtutäituri otsuse täies ulatuses. Kaebuse esitaja leiab, et 06.11.2009 X suhtes kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmine on KarS § 82 kohaselt tänaseks aegunud, mistõttu täitur ei saa seda nõuet täita. Kui täituri poolt viidatud Harju Maakohtu 19.05.2018 määrus peatas kohtuotsuse täitmise 11 kuuks, siis aegus vaidlusaluse kohtuotsuse täitmine 13.10.2019. Ning seega ikkagi ei saa kriminaalasjas tehtud kohtuotsust aegumise põhjusel täita. Täituri poolt viidatud Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusel tsiviilasjas 2-18-8472 ei ole kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise pikendamise tähendust. Kriminaalasjas mõistetakse õigust kriminaalmenetluses (mitte tsiviilkohtumenetluses nagu seda arvab kohtutäitur). Üksnes kriminaalmenetluses saab otsustada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmise peatamise küsimust, nagu täituri väidetel tehtigi kriminaalmenetluses 19.05.2018 lahendiga. Tsiviilkohtumenetlusel tehtaval lahendil ei saa olla tähendust kriminaalmenetluses. Küll võidakse tsiviilkohtumenetluses lahendada täituri ja võlgniku vahelisi arusaamatusi, mis on tekkinud jõustunud kohtuotsuse täitmisel. Seega ei saa tsiviilkohtumenetluses pikendada või peatada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmist KarS § 82 mõttes. Järelikult on täitur jätnud põhjendamatult kohaldamata täidetava kohtuotsuse aegumist. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtutäitur Mati Roodese 24.08.2020 otsus täiteasjas 007/2010/75613 ja seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega lõpetada 06.11.2009 kohtuotsuse alusel toimunud kriminaalasja XXX täitemenetlus nr 007/2010/75613.
2-20-12743 04.10.2020 täiendavas vastuses avaldab kaebuse esitaja, et jääb kaebuses esitatu juurde ja leiab jätkuvalt, et kohtuotsuse täitmine on aegunud. Tutvudes kohtutäituri vastusega, tõdeb ta, et kohtutäitur ei ole kursis kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmise õigusliku regulatsiooniga. Nimelt unustatakse kriminaalmenetlusseadustiku regulatsioon. Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmist reguleerib KrMS § 423, mille kohaselt kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Seega kehtib nende rahasummade sissenõudmiseks KarS §-s 82 lg 5 sätestatud tähtaeg, mille jooksul on rahasummasid võlgnikult õigus sisse nõuda. KarS § 82 lg 5 sätestab järgmist: täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. X suhtes tehtud kohtuotsus XXX jõustus riigiteataja.ee andmetel 20.11.2009. Kriminaalasjas xxx tehtud kohtuotsusest nähtuvalt viibis X eelvangistuses 01.12.2011-25.05.2012 s.o 5 kuud ja 25 päeva. Seega, sel ajal oli aegumine vastavalt KarS §-le 82 lg 5 peatunud, mistõttu 7 aastane aegumistähtaeg sai läbi 15.05.2017. Igal juhul on kohtutäituri nõue X vastu aegunud, seda siis kas alates 13.10.2019 (nagu osundati kaebuses) või juba alates 15.05.2017, mistõttu ei ole X suhtes kriminaalasjas XXX tehtud kohtuotsuse täitmine seaduslik. Kaebuse esitaja on tuginenud oma täitemenetluse lõpetamise nõudes TMS § 207 lg 1. II Puudutatud isiku (kohtutäitur) vastuväited
2.Kohtutäitur leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele ning palub jätta X kaebus tervikuna rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud X kanda. Kaevatav kohtutäituri 24.08.2020 otsus on tehtud võlgniku 03.08.2020 kaebuse kohta. Kaebaja vaidlustas kohtutäituri 22.07.2020 otsuse, millega lubas sissenõude pööramisel Xle kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr xxxxxxxx) ühineda sundtäitmisega Eesti Vabariigil Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu (täiteasi nr 195/2014/4313 kohtutäitur Kaja Lilloja kaudu ja täiteasi nr 022/2019/6694 kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu) ja Aktiva Finants OÜ-l (täiteasi nr 022/2019/7962, kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu). Kaebaja taotles 03.08.2020 kohtutäiturile esitatud kaebuses seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega, lõpetada 06.11.2009 kohtuotsuse alusel toimunud kriminaalasja XXX täitemenetlus nr 007/2010/75613; tühistada pärast 13.11.2018 kriminaalasja XXX täitemenetlusega 007/2010/75613 ühendatud teiste X vastu algatatud täitemenetluste ühendamised. Kaevatava 24.08.2020 otsusega otsustas kohtutäitur: jätta rahuldamata võlgniku 03.08.2020 kaebus täituri 22.07.2020 otsusele teiste X vastu algatatud täitemenetluste ühendamise kohta täitemenetlusega 007/2010/75613; jätta rahuldamata võlgniku X 03.08.2020 taotlus lõpetada seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega 06.11.2009 kohtuotsuse alusel toimunud kriminaalasja XXX täitemenetlus nr 007/2010/75613. Vaidlust ei saa olla ega ole järgmiste asjaolude suhtes: täitemenetluses täiteasjas nr 007/2010/75613 on sissenõudjaks Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse (varem Kohtute Raamatupidamiskeskus) kaudu. Täitedokumendiks täitemenetluse alustamisel oli Harju Maakohtu 06.11.2009 otsus kriminaalasjas XXX (täiendatud 25.06.2010 määrusega samas kriminaalasjas) ja sissenõude sisuks sundraha (jääk), kaitsjatasu ja kahjuhüvitis süüteoga saadud
2-20-12743 vara eest (14 4501.20 krooni), kokku rahaline nõue 9881.99 eurot. Põhinõudele lisanduvad täitemenetluse kulud (1145.98 eurot). Harju Maakohus nõustus 19.05.2018 kohtumäärusega kriminaalasjas nr XXX X taotlusel 06.11.2009 kohtuotsusega samas kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude võla, summas 742.55 eurot, ositi tasumisega 9 kuu jooksul alates 19.08.2018 kuni 19.04.2019. Kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt tuleb lugeda KarS § 82 lõike 5 ja KrMS § 423 alusel Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsuse nr XXX täitmise aegumine peatatuks alates 19.05.2018 kuni 19.04.2019. Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-8472 rahuldas kohus X 01.06.2018 taotluse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 007/2010/75613 temalt 06.11.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX välja mõistetud võlgnevuse koos täitekuludega, kogusummas 7700.55 eurot, tasumisega igakuiste osamaksetega summas 283.73 eurot alates 26.11.2018 (27 kuud x 283.73=7660.71 eurot, pluss 39.84 eurot). Võlgnik 19.05.2018 kohtumäärust kriminaalasjas nr XXX ega Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-18-8472 nõuetekohaselt ei täitnud. Kohtutäitur jätkas täitemenetlust täiteasjas 007/2010/75613 sissenõude pööramisega kinnisvarale. Vaidlus on selle üle: kas kohtutäituril tuleb rahaliste nõuete täitmine täiteasjas nr 007/2010/75613 (tervikuna või osaliselt) lõpetada 06.11.2009 kriminaalasja nr XXX kohtuotsuse aegumise tõttu; kas tuleb tühistada pärast 13.11.2018 täitemenetlusega 007/2010/75613 ühendatud teiste X vastu algatatud täitemenetluste ühendamised. Kohtutäitur leiab, et mõlemad taotlused on alusetud ning jääb oma 24.08.2020 otsuse juurde ja leiab, et kaebaja seisukohad on ekslikud ja kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kriminaalasjas nr XXX tehtud 06.11.2009 kohtuotsuse aegumine ei ole antud juhul täiteasja nr 007/2010/75613 rahaliste sissenõuete lõppemise aluseks. Riigikohus on mitmes tsiviilasjas (näiteks 3-2-1-104-04 p 12 ja 3-2-1-119-02 märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip ning kohtutäitur peab kontrollima vaid seda, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele. Sõltumata sellest, kas täitmisele esitatud Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsusest kriminaalasjas nr XXX tulenevad avalik-õiguslikud rahalised nõuded eraldi võetuna oleksid aegunud või mitte, on samas täiteasjas jätkuvalt täitmisel Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-8472, mille kohaselt tuleb Xl tasuda täiteasjas 007/2010/75613 võlgnevus, mis on välja mõistetud 06.11.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX, koos täitekuludega kogusummas 7700.55 eurot igakuiste osamaksetega summas 283.73 eurot alates 26.11.2018. Kohtutäituril ei ole kahtlust, et Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-188472 vastab formaalselt seaduse nõuetele ja kuulub jätkuvalt täitmisele. Kuna täitemenetlus täiteasjas nr 007/2010/75613 jätkub õiguspäraselt, on ka pärast 13.11.2018 tehtud teiste täitemenetluste ühendamised kinnisasja müügil õiguspärased. TMS § 2 lõike 1 punkti 16 kohaselt on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta iseseisev täitedokument, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lõike 1 kohaselt 10 aastat. Kohtutäituri 04.08.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ei ole aegunud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11 (p 11) märkinud, et täitekulude kohta tehtud
2-20-12743 kohtutäituri otsus on TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat). Tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 (p 11) osundab Riigikohus, et tõlgendades TsÜS (2002) § 157 lõikeid 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lõikega 4 hakkas enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt põhjenduste kohta Riigikohtu 17. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11– 13). Kuivõrd 2011. aasta 1. märtsi seisuga ei olnud vaidlusalune nõue aegunud, hakkas sellele
1.märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mis lõppeks 1. märtsil 2021. Kohtutäitur leiab, et isegi juhul kui Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsusest kriminaalasjas nr XXX tulenevad avalik-õiguslikud rahalised nõuded oleksid aegunud ja Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-8472 ei oleks täiteasjas nr 007/2010/75613 täitedokumendiks, (kohtutäitur selle seisukohaga ei nõustu), jätkuks täitemenetlus täiteasjas nr 007/2010/75613 vähemalt 04.08.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse osas. Kuna sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud nõude rahuldamisele, oli kohtutäituri 08.07.2019 avalduse esitamine kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx keelumärke kandmiseks võlgnikule kuuluva kinnisasja (korteriomand XXX, Tallinn) käsutamise keelamiseks igati põhjendatud. TMS § 149 lõike 1 kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Seega on õiguspärased kohtutäituri 22.07.2020 otsused, millega lubas sissenõude pööramisel Xle kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr xxxxxxxx) sundtäitmisega täiteasjas nr 007/2010/75613 ühineda Eesti Vabariigil Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu (täiteasjas nr 195/2014/4313 kohtutäitur Kaja Lilloja kaudu ja täiteasjas nr 022/2019/6694 kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu) ning Aktiva Finants OÜ-l (täiteasjas nr 022/2019/7962, kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu). 10.02.2021 on kohtutäitur kohtu nõudmisel esitanud kohtule täiteasja nr 007/2010/75613 materjalid. 22.02.2021 on kohus teinud päringu karistusregistrisse X vangistuses viibimine andmete kohta. 01.03.2021 on kohtutäitur Mati Roodes esitanud kohtule andmed täiteasjas nr 007/2010/75613 X suhtes täitmisel oleva võlanõude jäägi kohta, mis käesoleval ajal on kokku 7137.55 eurot, millest 6395.85 eurot on põhinõue ja 741.70 eurot kohtutäituri tasu nõue. Kohtutäitur M. Roodese 01.03.2021 seisukoha kohaselt sisaldas Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-18-8472 kajastatud võlg, mille suhtes kohus tegi määruse ajati tasumise kohta (kokku 7700.55 eurot) põhivõlga 6900.34 eurot ja kohtutäituri tasu nõuet 800.21 eurot. Põhivõla summa 6900.34 eurot sisaldas (742.55 euro ulatuses) ka Harju Maakohtu 19.05.2018 kohtumäärusega kriminaalasjas nr XXX ajatatud võlga (742.55), mille suhtes kohus lubas ositi tasumist alates 19.08.2018 kuni 19.04.2019. Võlgnik X poolt Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-18-8472 kajastatud võlast (7700.55 eurot) on käesolevaks ajaks tasutud põhivõlga 504.49 eurot ja kohtutäituri tasu 58.51 eurot (kokku tasutud 563 eurot) 06.11.2009 kohtuotsusest kriminaalasjas nr XXX tulenevalt on kohtutäituri poolt kõik põhivõla tasumise ülekanded Rahandusministeeriumi kontole tehtud viitenumbriga 2800049777. Vastuse küsimusele, kas põhivõla tasumise maksed (summas 504.49 eurot) tuleb lugeda süüteoga saadud vara katteks või kriminaalmenetluse kulude katteks, saab anda vaid sissenõudja.
2-20-12743
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjaks kaebused kohtutäituri otsuste peale. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 sätestab, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
4.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et X kaebus kohtutäitur Mati Roodese 24.08.2020 otsusele tuleb jätta rahuldamata.
5.X esitas kaebuse kohtutäitur Mati Roodes 24.08.2020 otsusele täiteasjas nr 007/2010/75613. Kohtutäitur vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna kohtutäitur Mati Roodes on 24.08.2020 teinud täiteasjas nr 007/2010/75613 otsuse, millega: 1. jättis rahuldamata võlgnik X 03.08.2020 kaebuse kohtutäituri 22.07.2020 otsusele teiste X vastu algatatud täitemenetluste ühendamise kohta täitemenetlusega nr 007/2010/75613;
2.jättis rahuldamata võlgniku X 03.08.2020 taotluse lõpetada seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega 06.11.2009 kohtuotsuse alusel toimunud kriminaalasja XXX täitemenetlus nr 007/2010/75613. X on Harju Maakohtule esitatud kaebuses vaidlustanud kohtutäituri otsuse täies ulatuses. X palub kaebuses tühistada kohtutäitur Mati Roodese 24.08.2020 otsus täiteasjas 007/2010/75613 ja seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega lõpetada 06.11.2009 kohtuotsuse alusel toimunud kriminaalasja XXX täitemenetlus nr 007/2010/75613. X leidis oma kaebuses, et 06.11.2009 kohtuotsuse täitmiseks puudub alates 13.11.2018 seaduslik alus, kuna see on aegunud. X on seisukohal, et alates 13.11.2018 ei saanud 06.11.2009 kohtuotsust aegumise tõttu enam täita. Järelikult ei saanud sellest kuupäevast ka ühegi teise kohtutäituri poolt X vastu esitatud nõuet ühendada aegunud nõude täitemenetlusega.
6.Pooled ei ole vaidlustanud järgmisi asjaolusid:
7.1.X on kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 otsusega süüdi mõistetud;
7.2.06.11.2009 kohtuotsusega mõisteti X süüdi erinevate süütegude eest ja karistati kokku 4. aastase vabaduskaotusega, mis jäeti KarS § 73 alusel tingimisi 5. aastase katseajaga täitmisele pööramata. Katseaja alguseks loeti 11.11.2008;
2-20-12743
7.3.sama kohtuotsusega mõisteti Xlt välja sundraha 10 875 krooni (695.04 eurot) ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 743.40 krooni (47.51 eurot) riigituludesse;
7.4.Harju Maakohtu 25.06.2010 kohtumäärusega kriminaalasjas nr XXX täiendati Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsust ja mõisteti Xlt välja riigi omandisse süüteoga saadud vara 144 501.20 krooni (9235.31 eurot).
7.5.täitemenetlus on algatatud Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu (endine Kohtute Raamatupidamiskeskus) 22.03.2009 täitmisavalduse alusel;
7.6.täitemenetluse algatas kohtutäitur Veiko Kaasik, kelle surma järgselt on X suhtes alustatud toimik (täiteasi) antud justiitsministri 15.05.2012 käskkirjaga nr 54 üle kohtutäitur Mati Roodese menetlusse.
7.Kohtutäiturile esitatud kaebuses leidis X esindaja, et 06.11.2009 kohtuotsuse täitmiseks puudub alates 13.11.2018 seaduslik alus. KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt aegub kriminaalasjas tehtud kohtuotsus 5 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KarS § 82 lg 2 p 2 peatub aegumine KarS § 73 alusel määratud katseajaks ja seega algas X suhtes tehtud kohtuotsuse 5 aastane aegumistähtaeg kulgema katseaja lõppemisel, ehk siis alates 12.11.2013. Alates 13.11.2018 ei saanud seda kohtuotsust aegumise tõttu enam täita. Järelikult ei saanud sellest kuupäevast ka ühegi teise kohtutäituri poolt X vastu esitatud nõuet ühendada aegunud nõude täitemenetlusega.
8.Kohtutäitur kaebuses esitatud käsitlusega ei nõustunud, vaid väitis, et Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt tuleb lugeda KarS § 82 lõike 5 ja KrMS § 423 alusel Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsuse nr XXX täitmise aegumine peatatuks alates 19.05.2018 kuni 19.04.2019, kuna Harju Maakohus rahuldas 19.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-8472 X taotluse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 007/2010/75613 temalt 06.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr XXX välja mõistetud võlgnevuse koos täitekuludega kogusummas 7700.55 eurot tasumisega igakuiste osamaksetega summas 283.73 eurot alates 26.11.2018. Seega oli karistuse täitmise tähtaega võlgniku taotlusel alates 26.11.2018 pikendatud 2 aasta ja 5 kuu võrra ehk kuni märtsini 2021. a.
9.Kohus leiab, et kohtutäituri 24.08.2020 täiteasjas nr 007/2010/75613 tehtud otsuse resolutsioon aegumise mittekohaldamise kohta on põhjendatud ja seetõttu puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks.
10.Kohus lahendab kaebuse järgmiselt: esmalt kaardistab kohus täiteasjas sissenõutavad nõuded ehk määrab kindlaks täitedokumendid (I), seejärel analüüsib eraldi põhinõude (II) ja täitemenetluse kulude aegumise asjaolusid (III) ning viimasena lahendab kaebuses esitatud nõuded täitemenetluse ühendamiste põhjendatuse (IV) ja täitemenetluse lõpetamise lubatavuse üle (V).
I Täiteasjas sissenõutavad nõuded (täitedokumendid)
11.Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsusega on Xlt välja mõistetud sundraha 10 875 krooni (695.04 eurot) ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 743.40 krooni (47.51 eurot) riigituludesse. Harju Maakohtu 25.06.2010 kohtumäärusega kriminaalasjas nr XXX täiendati Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsust ja mõisteti Xlt välja riigi omandisse süüteoga saadud vara 144 501.20 krooni (9235.31 eurot).
2-20-12743
Eeltoodust järeldub, et kriminaalasjas XXX oli algselt põhinõude (sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara) suuruseks kokku (695.04 + 47.51 + 9235.31) 9977.86 eurot. Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu on esitanud 22.03.2010 X suhtes avalduse täitemenetluse alustamiseks Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsusega riigi kasuks välja mõistetud sundraha, kahju ja kaitsjatasu nõudes, mida täitemenetluses käsitletakse põhinõudena. Kohtutäitur Mati Roodese 01.03.2021 kohtule esitanud andmete kohaselt on täiteasjas nr 007/2010/75613 X suhtes täitmisel oleva võlanõude jääk kokku 7137.55 eurot, millest 6395.85 eurot on põhinõue ja 741.70 eurot kohtutäituri tasu nõue. Kohtutäituri tasu nõuet analüüsib kohus kohtumääruse III osas. Kohtutäituri 01.03.2021 selgituse kohaselt on 06.11.2009 kohtuotsusest kriminaalasjas nr XXX tulenevalt on kohtutäituri poolt kõik põhivõla tasumise ülekanded Rahandusministeeriumi kontole tehtud viitenumbriga 2800049777. Kohtutäitur on avaldanud, et vastuse küsimusele, kas põhivõla tasumise maksed (summas 504.49 eurot) tuleb lugeda süüteoga saadud vara katteks või kriminaalmenetluse kulude katteks, saab anda vaid sissenõudja. Eeltoodust tuleneb, et kohtutäituril ei erista täiteasjas sisse nõutavate nõuete suurust eri nõuete (sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara) osas.
II
12.Kuna kaebuse esitaja X on kaebuses kohtutäituri otsusele tuginenud asjaolule, et tema suhtes täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel olev nõue, mis tuleneb 06.11.2009 kriminaalasjas nr XXX tehtud otsusest, on aegunud ja kohtutäituri 24.08.2020 otsuse järeldused põhinevad asjaolul, et nõue X vastu ei ole aegunud, siis lahendab kohus esmalt küsimuse X suhtes täitmisel olevate nõuete aegumise osas.
13.Harju Maakohtu 06.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr XXX mõisteti Xlt välja sunniraha 10 875 krooni (695.04 eurot) ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 743.40 krooni (47.51 eurot). Harju Maakohtu 25.06.2010 kohtumäärusega kriminaalasjas nr XXX täiendati Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsust ja mõisteti Xlt välja riigi omandisse süüteoga saadud vara 144 501.20 krooni (9235.31 eurot). Täitemenetluses nr 007/2010/75613 on erinevate kohtutäituri otsustega välja mõistetud kohtutäituri tasu. Kohtutäitur Mati Roodese 01.03.2021 kohtule esitanud andmete kohaselt on täiteasjas nr 007/2010/75613 X suhtes täitmisel oleva võlanõude jääk kokku 7137.55 eurot, millest 6395.85 eurot on põhinõue ja 741.70 eurot kohtutäituri tasu nõue.
14.Tulenevalt asjaolust, et eeltoodud põhinõude (sunniraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara), mille jääk on 6395.85 eurot ja kohtutäituri tasu summas 741.70 eurot aegumisele kohalduvad erinevad seadusest tulenevad alused, lahendab kohus nimetatud nõuete aegumise alljärgnevalt eraldi osades.
1.Põhinõude aegumine
15.Kohtutäitur Mati Roodese 01.03.2021 kohtule esitanud andmete kohaselt on täiteasjas nr 007/2010/75613 X suhtes täitmisel olev põhinõude jääk kokku 6395.85 eurot. Põhinõue tuleneb
2-20-12743 Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsusega Xlt riigituludesse välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest nõudest ja Harju Maakohtu 25.06.2010 kohtumäärusega täiendatud Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsusega Xlt riigi omandisse välja mõistetud süüteoga saadud vara nõudest. X kaebuse kohaselt on põhinõue aegunud. Kohtutäitur on kaebusele vastu vaielnud.
16.Tulenevalt asjaolust, et põhinõude aegumise puhul esineb kolm erinevat alust aegumise peatumiseks (peatumine katseajaks, kohustuse täitmise ajatamise ajaks ja vangistuse ajaks), lahendab kohus põhinõude aegumise hindamiseks alljärgnevalt eraldi igat alust hinnates.
2.Põhinõude aegumise peatumine katseajaks ja aegumistähtaja algus
17.Kaebuse esitaja ja kohtutäitur on tuginenud asjaolule, et Harju Maakohtu 06.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr XXX Xlt välja mõistetud põhinõude täitmise aegumise tähtaeg peatus sama kohtuotsusega määratud katseajaks. Nimetatud põhimõtte järgimine järeldub ka Harju Maakohtu 19.05.2018 kohtumäärusest kriminaalasjas nr XXX, millega Xl võimaldati tema taotluse alusel ositi tasuda 06.11.2009 kohtuotsusega samas kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude võlg summas 742.55 eurot. Kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt tuleb lugeda KarS § 82 lõike 5 ja KrMS § 423 alusel Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsuse nr XXX täitmise aegumine peatatuks alates 19.05.2018 kuni 19.04.2019. Eelnimetatud Harju Maakohtu 19.05.2018 kohtumäärus on jõustunud.
18.X mõisteti 06.11.2009 otsusega kriminaalasjas nr XXX süüdi ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust, lisaks määrati karistusseadustiku (KarS) § 73 lg 1 ja 2 järgi, et karistust ei pöörata täitmisele, kui X ei pane viieaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Xle määratud katseaja alguseks on loeti kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 otsuse kohaselt 11.11.2008 (kohtuotsuse lk 15).
19.KarS § 82 lg 2 p 2 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine KarS § 73 sätestatud alusel määratud katseajaks. Kriminaalasja nr XXX 06.11.2009 otsuse kohaselt algab X katseaeg 11.11.2008 (kohtuotsuse lk 15). KarS § 78 p 1 sätestab, et katseaeg hakkab kulgema Kars § 73 sätestatud juhul alates kohtulahendi kuulutamisest, millest järeldub, et kriminaalasja nr XXX 06.11.2009 otsuses on ekslikult märgitud X katseaja alguseks 11.11.2008, sest katseaja kulgemise algus hakkab KarS § 73 p 1 kohaselt kuuluma lahendi kuulutamisest ehk siis X puhul kriminaalasjas XXX tehtud lahendi kuulutamise kuupäeval 06.11.2009. Eeltoodust tuleneb, et kuna Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsuse kohaselt jäeti X karistus tingimisi kohaldamata viie aastase katseajaga, siis hakkas katseaeg kulgema 06.11.2009 ja sellest tulenevalt oli katseaja viimaseks päevaks 06.11.2014.
20.Tulenevalt poolte seisukohadest ja Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 määrustes toodud järeldustest tõlgendab kohus KarS § 82 lg 2 p 2 selliselt, et loeb X suhtes täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel oleva Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaja alguseks kriminaalasjas määratud katseaja lõppemise järgse päeva ehk 07.11.2014. Järelikult hakkas kohtuotsuse KarS § 82 lg 1 p 1 tulenev aegumise viie aastane tähtaeg kulgema alates 07.11.2014 ja oleks kehtinud kuni 07.11.2019.
3.Aegumise peatumine võla tasumise ajatamise tõttu
2-20-12743
21.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: KarS § 82 lg 2 p 3 sätestab, et otsuse täitmise aeg peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
22.Täiteasjas nr 007/2010/75613 on X palunud võimalust tekkinud võlgnevus tasuda osade kaupa. Täiteasja materjalidest, Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 29.05.2018 määruse asjaoludest ja Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-18-8472 19.11.2018 määruse asjaoludest nähtub, et X lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk esitas 10.05.2018 taotluse, kus teatas, et Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 otsuse alusel esineb Xl võlgnevus Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) ees. Nimetatud taotlusest nähtub, et X oli asunud võlgnevust kustutama, kuid sattus vanglasse ja täiteasjas nr 007/2010/75613 sisse nõutav võlgnevus jäi kustutamata summas 8 000 eurot. Taotlusest nähtub, et tulenevalt asjaolust, et X viibib alates 19.06.2017 vanglas, puudub tal eelnimetatud võlgnevust korraga tasuda, samas tunnistab X võlgnevust ja teavitab, et ei hoidu kohustuse täitmisest kõrvale. X teavitab taotluses, et vabaneb vangistusest 19.07.2018 ja asub koheselt peale seda tööle ning soovib koheselt asuda võlgnevust kustutama. X on taotluses avaldanud, et on suuteline tasuma kogu võlgnevuse 30 kuu jooksul alates 19.08.2018. Eeltoodust tulenevalt taotleb X lepinguline esindaja kohtult nõusolekut kriminaalasjas nr XXX tehtud otsuse alusel tekkinud võlgnevuse jäägi kustutamiseks igakuiste võrdsete osamaksetega 30 kuu jooksul alates 19.08.2018. 14.05.2018 on sissenõudja teavitanud oma nõusolekust võlgnevuse tasumiseks 30 kuu jooksul.
23.Harju Maakohus on kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 kohtumäärusega rahuldanud X taotluse ja lubanud samas kriminaalasjas 06.11.2009 kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude võla summas 742.55 eurot tasuda ositi 9 kuu jooksul alates 19.08.2018 kuni 19.04.2019. Sama kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt tuleb lugeda KarS § 82 lõike 5 ja KrMS § 423 alusel Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsuse nr XXX täitmise aegumine peatatuks alates 19.05.2018 kuni 19.04.2019. Nimetatud kriminaalasjas tehtud määruses selgitas kohus Xle, et täitemenetluse kulude ajatamist saab isik taotleda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
24.Eeltoodust tuleneb, et Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX on 19.05.2018 kohtumäärusega lubatud X ositi tasuda kriminaalasjas välja mõistetud sundraha ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 742.55 eurot.
25.Tulenevalt Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 kohtumääruses antud juhistest on X 01.06.2018 esitanud kohtule avalduse täitemenetluse kulude ajatamiseks.
26.Harju Maakohus rahuldas 19.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-8472 X 01.06.2018 avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 007/2010/75613 temalt 06.11.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX välja mõistetud võlgnevuse koos täitekuludega,
27.Tsiviilasjas nr 2-18-8472 materjalidest nähtub, et Harju Maakohus 19.11.2018 määrusega on lubatud X ositi tasuda süüteoga saadud vara riigi omandisse tasumise nõudest tulenev põhivõlg summas 6900.34 eurot, s.h dubleerivalt 19.05.2018 kriminaalasja ajatatud sundraha ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 742.55 eurot. Nimetatud asjaolule on tuginenud ka kohtutäitur.
28.X leiab kohtule esitatud kaebuses, et 06.11.2009 X suhtes kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmine on KarS § 82 kohaselt tänaseks aegunud, sest Harju Maakohtu 19.05.2018 määrus peatas kohtuotsuse täitmise 11 kuuks, millest tulenevalt aegus vaidlusaluse kohtuotsuse täitmine 13.10.2019. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusel tsiviilasjas 2-18-8472 ei ole kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise pikendamise tähendust, kuna üksnes kriminaalmenetluses saab otsustada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmise peatamise küsimust, tsiviilkohtumenetlusel tehtaval lahendil ei saa olla tähendust kriminaalmenetluses. Seega ei saa tsiviilkohtumenetluses pikendada või peatada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmist KarS § 82 mõttes.
29.Kohus märgib, et kuna nii kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 tehtud kohtumäärus kui tsiviilasjas nr 2-18-8472 19.11.2018 tehtud kohtumäärus, millega võimaldati Xl täiteasjas tekkinud võlgnevus ositi tasuda on käesolevaks ajaks jõustunud ja põhinevad X taotlustel täitemenetluses täitmisel oleva võlgnevuse ositi tasumiseks. Tulenevalt asjaolust, et eeltoodud kohtulahenditest tulenevalt esineb alus aegumistähtaja pikenemiseks, siis hindab kohus järgnevalt eraldi sundraha ja kaitsjatasu nõude aegumise tähtaja kujunemist ning seejärel süüteoga saadud vara riigi omandisse tasumise nõude aegumise asjaolusid.
Põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu) aegumise tähtaeg
30.Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsusega on Xlt välja mõistetud sundraha 10 875 krooni (695.04 eurot) ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 743.40 krooni (47.51 eurot) riigituludesse.
31.Harju Maakohus lahendas X lepingulise esindaja Vassili Kosteitšuki 10.05.2018 esitatud taotluse kriminaalasjas nr XXX 29.05.2018 määrusega. Nimetatud määrusega rahuldati X taotlus osaliselt 06.11.2009 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise osas (kohtumääruse resolutsiooni punkt 1). Sama kohtumääruse resolutsiooni punkti 2 kohaselt lükkas kohus 3-kuuks kuni 19.08.2018 edasi Xlt täiteasjas nr 007/2010/75613 Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsusega nr XXX välja mõistetud menetluskulude (sundraha ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest) summas 742.55 tasumise.
32.Harju Maakohtu kriminaalasja nr XXX 29.05.2018 määruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt on kohus KarS § 82 lg 5 ja KrMS § 423 alusel Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsuse kriminaalasjas nr XXX täitmise aegumise lugenud peatatuks alates 19.05.2018 kuni 19.04.2019. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Xlt kriminaalasjas 06.11.2009 otsusega välja menetluskulude aegumise tähtaeg peatati Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 29.05.2018 määrusega ajavahemikus 19.05.2018 kuni 19.04.2019, siis peatus X suhtes täiteasjas nr 007/2010/75613 kriminaalasja nr XXX 06.11.2009 otsuse täitmise viie aastane tähtaeg (mis oli alanud 07.11.2014) 19. mail 2018. a ja jätkus 20. aprillil 2019. a, millest tulenevalt lükkus edasi põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu) aegumise tähtaja algne aegumistähtaeg (07.11.2019 (v.t kohtumääruse punkti 20)) aja (335 kalendripäeva) võrra, mil kohtuotsuse täitmine oli peatatud kriminaalasjas nr XXX 29.05.2018 tehtud kohtumääruse alusel.
2-20-12743
33.Kuna ajavahemikku 19.05.2018 kuni 19.04.2019 jäi 335 kalendripäeva, siis lisandub Xlt menetluskulude algsele tähtajale 07.11.2019 335 kalendripäeva, millest tulenevalt oleks Xlt kriminaalasjas XXX 06.11.2009 kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude jäägi kokku summas 742.55 aegumise tähtaeg olnud 06.10.2020, mis tulenevalt asjaolust, et X vangistati, ei kuulu kohaldamisele. X vangistuses viibimisest tulenevat aegumistähtaja asjaolusid hindab kohus alljärgnevalt kohtumääruse II osa 6. alapeatüki punktides 40 - 45.
Põhinõude (süüteoga saadud vara) aegumise tähtaeg
34.Põhinõude osa süüteoga saadud vara on Xlt riigi tuludesse välja mõistetud Harju Maakohtu 25.06.2010 kohtumäärusega kriminaalasjas nr XXX, millega täiendati Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsust ja mõisteti Xlt välja riigi omandisse süüteoga saadud vara 144 501.20 krooni (9235.31 eurot).
35.Riigi tuludesse välja mõistetud süüteoga saadud vara nõue on osa põhinõudest (sunniraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara), mille jääk 01.03.2021 seisuga 6395.85 eurot. Kohtutäitur on avaldanud, et vastuse küsimusele, kas põhivõla tasumise maksed (summas 504.49 eurot) tuleb lugeda süüteoga saadud vara katteks või kriminaalmenetluse kulude katteks, saab anda vaid sissenõudja. Eeltoodust tuleneb, et kohtutäituril ei erista täiteasjas sisse nõutavate nõuete suurust eri nõuete (sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara) osas, samas on ilmselge, et X poolt varasemalt tehtud maksed kokku summas 504.49 eurot põhivõla kustutamiseks, ei ole katnud põhinõude süüteoga saadud vara nõuet, sest seisuga 01.03.2021 on põhivõla jääk kokku 6395.85 eurot, mis lisaks põhinõude (süüteoga saadud vara) nõuet sisaldab ka Xlt kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude hulka kuuluvad sundraha 695.04 eurot ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 47.51 eurot. Järelikult on põhivõla süüteoga saadud vara osa minimaalselt täitmata (6395.85 – 695.04 – 47.51 – 504.49) 5148.78 eurot.
36.Kohus on kohtumääruse II osa alapeatüki 2 punktis 20 jõudnud järeldusele, et tulenevalt poolte seisukohadest ja Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 määrustes toodud järeldustest tõlgendab kohus KarS § 82 lg 2 p 2 selliselt, et loeb X suhtes täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel oleva Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaja alguseks kriminaalasjas määratud katseaja lõppemise aja ehk 07.11.2014. Nimetatust tulenevalt hakkas põhinõude (süüteoga saadud vara) aegumise tähtaeg kulgema alates 07.11.2014 KarS § 82 lg 1 p 1 tulenev aegumise viie aastane tähtaeg oleks kehtinud kuni 07.11.2019.
37.X lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk esitas 10.05.2018 taotluse, milles palus kohtult nõusolekut kriminaalasjas nr XXX tehtud otsuse alusel tekkinud võlgnevuse jäägi kustutamiseks igakuiste võrdsete osamaksetega 30 kuu jooksul alates 19.08.2018. Harju Maakohus on kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 kohtumäärusega rahuldanud X taotluse osaliselt ja lubanud kriminaalasjas 06.11.2009 kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude (sundraha ja kaitsjatasu) võla summas 742.55 eurot tasuda ositi 9 kuu jooksul alates 19.08.2018 kuni 19.04.2019. Nimetatud määrusega ei ole kohus rahuldanud X taotlust tasuda ositi põhivõla süüteoga saadud vara nõuet, vaid on Xle selgitatud, et täitemenetluse kulude ajatamist saab ta taotleda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
38.Harju Maakohtu 19.05.2018 kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt luges kohus Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsuse nr XXX täitmise aegumise peatatuks alates 19.05.2018 kuni 19.04.2019, millest kohus järeldab, et kriminaalasjas nr 1-09-16676 19.05.2018 kohtumäärusega peatas kohus täiteasja nr 007/2010/75613 kogu põhinõude aegumise tähtaja.
2-20-12743
39.Tulenevalt Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 kohtumääruses antud juhistest on X 01.06.2018 esitanud kohtule avalduse täitemenetluse kulude ajatamiseks, mille Harju Maakohus rahuldas 19.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-8472 ja ajatas täitemenetluse täiteasjas nr 007/2010/75613 Xlt 06.11.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX välja mõistetud võlgnevuse koos täitekuludega, kogusummas 7700.55 eurot, tasumisega igakuiste osamaksetega summas 283.73 eurot alates 26.11.2018. Eelnimetatud ajatatud summa 7700.55 eurot sisaldas põhivõlga (sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara) ja täitemenetluse kulude (kohtutäituri tasu) nõuet.
40.X on kohtule esitatud kaebuses leidnud, et 06.11.2009 X suhtes aegus kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmine KarS § 82 kohaselt alates 13.11.2018. Kaebuse esitaja ei ole hinnanud kaebuses asjaolu, et kriminaalasjas nr XXX kohtuotsuse KarS § 82 lg 1 p 1 tulenev aegumise viie aastane tähtaeg kulgema alates 07.11.2014 ja oleks kehtinud kuni 07.11.2019 (kohtumääruse II osa 2. alapeatüki punkt 20). Kaebuse esitaja on seisukohal, et Harju Maakohtu 19.11.2018 määrusel tsiviilasjas 2-18-8472 ei ole kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise pikendamise tähendust, kuna üksnes kriminaalmenetluses saab otsustada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmise peatamise küsimust, tsiviilkohtumenetlusel tehtaval lahendil ei saa olla tähendust kriminaalmenetluses. Seega ei saa tsiviilkohtumenetluses pikendada või peatada kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse täitmist KarS § 82 mõttes.
41.Kohus leiab, et kuna kaebuse esitaja X ei vaidlusta asjaolu, et täiteasjas nr 007/2010/75613 Xlt sissenõutava põhivõla süüteoga saadud vara nõue ei olnud aegunud enne 13.11.2018, mille kestel tekkis KarS § 82 lg 5 tulenev kohtuotsuse aegumise alus, siis ei analüüsi kohus menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt põhivõla (süüteoga saadud vara) nõude aegumise alust KarS § 82 lg 2 p 3 alusel vaid hindab põhinõude (s.h süüteoga saadud vara) nõude aegumistähtaja peatumist vangistuse ajaks alljärgnevalt (kohtumääruse II osa 4. alapeatüki punktides 42 – 49).
4.Põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) aegumise peatumine vangistuse ajaks
42.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: KarS § 82 lg 1 p 1 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 82 lg 2 p 3 sätestab, et otsuse täitmise aeg peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. KarS § 82 lg 5 sätestab, et täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise ajaks. KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
43.Tulenevalt KarS § 82 lg 5 ja KrMS § 423 peatub kriminaalasjas nr XXX täitmisele pööratud põhinõude (sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara) täitmise aegumine võlgniku vangistuses viibimise ajaks.
2-20-12743
44.Karistusregistri andmetel on X suhtes peale kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsuse tegemist kohaldatud järgmisi vangistusi:
1.kriminaalasjas nr xxx tehtud kohtuotsusest nähtuvalt viibis X eelvangistuses 01.12.201125.05.2012 s.o 5 kuud ja 25 päeva;
2.kriminaalasjas nr xxx Harju Maakohtu 02.04.2018 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 189 lg 1 alusel karistatud vabaduskaotusliku karistusega, millest osaliselt on ajavahemikul 19.06.2017 kuni 19.07.2018 ära kantud vabaduskaotuslik karistus 1 aasta ja 1 kuud;
3.alates 29.03.2019 kuni käesoleva ajani viibib X vangistuses XXXs ja vangistuse aluseks on kriminaalasjas nr xxx Harju Maakohtu 19.12.2019 otsus, millega Xle määrati KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 189 lg 1 alusel liitkaristus 11 aastat vangistust.
45.Karistusregistri andmetest nähtuvalt on kriminaalasjas nr xxx Harju Maakohtu 02.04.2018 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 189 lg 1 alusel Xd karistatud vabaduskaotusliku karistusega, millest osaliselt on ajavahemikul 19.06.2017 kuni 19.07.2018 ära kantud vabaduskaotuslik karistus 1 aasta ja 1 kuud, millise aja võrra KarS § 82 lg 5 alusel esineb põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) aegumise tähtaja peatamiseks.
46.Alates 29.03.2019 kuni käesoleva ajani viibib X vangistuses XXXs. Vangistuse aluseks on kriminaalasjas nr xxx Harju Maakohtu 19.12.2019 otsus, millega Xle määrati KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 189 lg 1 alusel liitkaristus 11 aastat vangistust, mille alusel peatus kriminaalasjas XXX tehtud lahendi alusel täitemenetluses sissenõutava põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) aegumistähtaeg KarS § 82 lg 5 alusel alates 29.03.2019.
47.Kohus on kohtumääruse II osa alapeatüki 2 punktis 20 jõudnud järeldusele, et täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel oleva Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaja alguseks on kriminaalasjas määratud katseaja lõppemise järgne päev ehk 07.11.2014. Nimetatud tähtajast hakkab kulgema KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt tulenev viie aastane aegumise tähtaeg, kuna KarS § 82 lg 2 p 2 kohaselt oli otsuse täitmise aeg peatunud katseajaks (mida kohus on kohtumääruse II osa alapeatükis 2 põhjendanud). Eeltoodust tulenevalt täituks vaidlusaluses täitemenetluses põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) viie aastane aegumise tähtaeg 07.11.2019.
48.Kuna X on alates kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaja algusest ehk alates 07.11.2014 kandnud vangistust ajavahemikul 19.06.2017 kuni 19.07.2018 ja viibib alates 29.03.2019 kuni käesoleva ajani vangistuses kriminaalasjas nr xxx Harju Maakohtu 19.12.2019 otsuse alusel, millega talle määrati liitkaristusena 11 aastat vangistust, siis tulenevalt KarS § 82 lg 5 on täiteasjas nr 007/2010/75613 kriminaalasja nr XXX 06.11.2009 kohtuotsuse täitmine põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) aegumine peatunud enne aegumistähtaja lõppemist. Kuna X vangistuses viibimise viimane tähtaeg algas enne aegumistähtaja (07.11.2019) algust ja kestab käesoleva ajani ning tema eeldatav vabanemise tähtaeg on 2030. a, siis sellest tulenevalt ei ole täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel oleva põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) aegumise tähtaeg saabunud.
49.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolusid, et X suhtes esineb täiteasjas nr 007/2010/75613 kriminaalasja nr XXX Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsusest tuleneva põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) mitmeid paralleelseid (osaliselt kokkulangevaid) aegumise peatumise aluseid (kohtuotsuse ositi täitmine (kohtumääruse II osa) jms) ja tulenevalt asjaolust, et eelnimetatud nõude aegumise tähtaeg on peatunud kriminaalasjas nr xxx mõistetud 11. aastase vabaduskaotusliku karistuse tõttu eelduslikult umbes 2030. aastani,
2-20-12743 leiab kohus, et menetlusökonoomika põhimõtte kohaselt puudub vajadus käesolevas kohtumääruses välja arvutada täiteasjas 007/2010/75613 kriminaalasja nr XXX Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsusest tuleneva põhinõude (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) aegumise lõpptähtaega, kuna kriminaalasjas nr xxx mõistetud karistuse tõttu on täitemenetlus peatunud eelduslikult kuni 2030. aastani.
III
1.Täituri tasu nõude alus ja selle aegumise tähtaeg
48.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsÜS § 157 lg 1 (01.07.2002 - kehtinud redaktsioon) sätestas, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. TsÜS § 157 lg 1 (alates 05.04.2011 kehtiv redaktsioon) sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS § 157 lg 2 sätestab, et TsÜS § 157 lõigetes 1 ja 11 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (edaspidi VÕSRS) § 9 lg 4 (05.04.2011 kuni 20.03.2016 kehtinud redaktsioon) sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta
1.märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 1. märtsi kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõiget 1. VÕSRS § 9 lg 4 (redaktsioon alates 21.03.2016) sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 2011. aasta 5. aprilli kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 15 lõiget 1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta.
49.Täiteasjas nr 007/2010/75613 on kohtutäitur Veiko Kaasik 31.03.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega nõudnud võlgnik Xlt välja täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga 300 krooni ja kohtutäituri tasu koos käibemaksuga 2 640 krooni. Kohtutäitur Veiko Kaasik on 04.08.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega nõudnud võlgnik Xlt välja täiendavalt kohtutäituri tasuna koos käibemaksuga 14 929.63 krooni. Kokku on kohtutäitur V. Kaasiku otsustega Xlt välja mõistetud täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu (300 + 2 640 + 14 929.63) 17 869.63 krooni (1142.08 eurot).
50.Kohus leiab, et täiteasjas nr 007/2010/75613 kohtutäitur Veiko Kaasiku 31.03.2010 ja 04.08.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused on TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt täitedokumendid.
2-20-12743
51.TsÜS § 6 lg 1 sätestab, et tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. TsÜS § 6 lg 2 sätestab, et õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. TsÜS § 6 lg 3 sätestab, et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtutäituri seaduse § 15 lg 1 (01.01.2010 kuni 08.01.2018 kehtinud redaktsioon) sätestab, et ametist lahkuva (edaspidi lahkuv kohtutäitur) või surnud kohtutäituri poolt ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning kohtutäituri ametialane arvelduskonto, lähevad üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur). Ülevõtmist korraldab ametikogu. Kohtutäituri seaduse § 15 lg 1 (alates 09.01.2018 kehtiv redaktsioon) sätestab, et kui kohtutäitur ametist vabastatakse või tagandatakse (edaspidi koos lahkuv kohtutäitur) või sureb, lähevad tema ametitoimingute tegemisel loodud dokumendid ning nendega seotud õigused ja kohustused, sealhulgas täitemenetluses makstud ettemaksud ning kohtutäituri ametialase arvelduskonto käsutamise õigus, üle asjaajamist ülevõtvale kohtutäiturile (edaspidi ülevõttev kohtutäitur). Ülevõtmist korraldab ametikogu.
52.Kohus leiab, et kuna täitemenetluse algatanud kohtutäitur Veiko Kaasiku surma järgselt on X suhtes alustatud toimik (täiteasi) antud justiitsministri 15.05.2012 käskkirjaga nr 54 üle kohtutäitur Mati Roodese menetlusse, siis on kohtutäiturile Mati Roodes õigusjärgluse korras üle läinud V. Kaasiku 31.03.2010 ja 04.08.2010 kohtutäituri tasu nõude otsustest tulenev tasu nõudeõigus.
53.X kaebuse kohaselt on kõik täitemenetluses sissenõutavad nõuded aegunud.
54.Kohtutäitur ei nõustu X seisukohaga selles, et kohtutäituri tasu nõue on aegunud ja leiab, et sõltumata sellest, kas täitmisele esitatud Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsusest kriminaalasjas nr XXX tulenevad avalik-õiguslikud rahalised nõuded eraldi võetuna oleksid aegunud või mitte, on samas täiteasjas jätkuvalt täitmisel Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-8472, mille kohaselt tuleb Xl tasuda täiteasjas 007/2010/75613 võlgnevus, mis on välja mõistetud 06.11.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX, koos täitekuludega kogusummas 7700.55 eurot igakuiste osamaksetega summas 283.73 eurot alates 26.11.2018. Kohtutäituril ei ole kahtlust, et Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-8472 vastab formaalselt seaduse nõuetele ja kuulub jätkuvalt täitmisele.
55.Kohtutäitur on oma otsuses leidnud, et kuna tulenevalt TMS § 2 lõike 1 punkti 16 on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta iseseisev täitedokument, siis on selle aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lõike 1 kohaselt 10 aastat ja seetõttu ei ole kohtutäituri 04.08.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus aegunud. Kohtutäitur on oma nõudes tuginedes Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11 tehtud lahendi p 11 toodud seisukohale, mille kohaselt on täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus TMS § 1 lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 05.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat). Tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 (p 11) on Riigikohus leidnud, et tõlgendades TsÜS (2002) § 157 lõikeid 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lõikega 4 hakkas enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele 01.03.2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt põhjenduste kohta Riigikohtu 17. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-13, p-d 11–13). Eeltoodud kohtupraktikale tuginedes on kohtutäitur leidnud, et kuivõrd 2011. aasta 1. märtsi seisuga ei olnud vaidlusalune nõue aegunud, hakkas sellele 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mis lõppeks 1. märtsil 2021.
2-20-12743
56.X suhtes tehtud kriminaalasja lahendi tegemis ajal (06.11.2009) kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsioon sätestas, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsioon sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat.
57.Kohus nõustub kohtutäituri eeltoodud seisukohaga osaliselt, leides, et kohtutäitur on jätnud arvestamata asjaolu, et kohtutäituri poolt viidatud Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 tehtud kohtulahendite aluseks olnud õigusnorme on hiljem muudetud ja sellest tulenevalt on muutunud TsÜS § 157 lg 1 tulenev aegumistähtaeg nõuete osas, mis on tekkinud enne 2011. a 5. aprilli. Seega oleks tulenevalt VÕSRS § 9 lg 4 ja TsÜS § 157 lg 1 täiteasjas nr 007/2010/75613 kohtutäitur Veiko Kaasiku 31.03.2010 ja 04.08.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste aegumistähtaeg 05.04.2021.
58.Arvestades asjaolu, et täiteasjas nr 007/2010/75613 esineb alus kohtutäitur Veiko Kaasiku 31.03.2010 ja 04.08.2010 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuste aegumise tähtaja peatumiseks, siis ei kuulu kohtumääruse punktis 57 nimetatud aegumistähtaeg kohaldamisele, millest tulenevalt analüüsib kohus alljärgnevalt kohtumääruse III osa 2. alapeatüki punktides 59 – 72 kohtutäituri tasu nõude aegumise peatumise asjaolusid.
59.Täitemenetluse materjalidest nähtub, et X lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk esitas 10.05.2018 kohtule taotluse, milles palub tulenevalt Xl Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 otsuse täitmisel tekkinud tulenevalt võlgnevuse ajatamiseks Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) ees. X taotles kohtult nõusolekut kriminaalasjas nr XXX tehtud otsuse alusel tekkinud võlgnevuse jäägi kustutamiseks igakuiste võrdsete osamaksetega 30 kuu jooksul alates 19.08.2018. 14.05.2018 on sissenõudja teavitanud oma nõusolekust võlgnevuse tasumiseks 30 kuu jooksul.
60.Harju Maakohus nõustus 19.05.2018 kohtumäärusega kriminaalasjas nr XXX X taotlusel 06.11.2009 kohtuotsusega samas kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude võla, summas 742.55 eurot, ositi tasumisega 9 kuu jooksul alates 19.08.2018 kuni 19.04.2019. Kohtumääruse resolutsiooni p 4 kohaselt tuleb lugeda KarS § 82 lõike 5 ja KrMS § 423 alusel Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsuse nr XXX täitmise aegumine peatatuks alates 19.05.2018 kuni 19.04.2019. Nimetatud kriminaalasjas tehtud määruses selgitas kohus Xle, et täitemenetluse kulude ajatamist saab isik taotleda tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
61.Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 kohtumääruses antud juhistest tulenevalt on X 01.06.2018 esitanud kohtule avalduse täitemenetluse kulude ajatamiseks.
62.Harju Maakohus rahuldas 19.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-8472 X 01.06.2018 avalduse täitemenetluse ajatamiseks täiteasjas nr 007/2010/75613 temalt 06.11.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr XXX välja mõistetud võlgnevuse koos täitekuludega, kogusummas 7700.55 eurot, tasumisega igakuiste osamaksetega summas 283.73 eurot alates 26.11.2018 (27 kuud x 283.73 = 7660.71 eurot + 39.84 eurot).
63.Kohtutäitur M. Roodese 01.03.2021 seisukoha kohaselt sisaldas Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-18-8472 kajastatud võlg, mille suhtes kohus tegi määruse ajati
2-20-12743 tasumise kohta (kokku 7700.55 eurot) põhivõlga 6900.34 eurot ja kohtutäituri tasu nõuet 800.21 eurot. X on Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-18-8472 kajastatud võlast (7700.55 eurot) 01. märtsiks 2021 tasunud põhivõlga 504.49 eurot ja kohtutäituri tasu 58.51 eurot (kokku tasutud 563 eurot).
64.Kohtutäitur Mati Roodese seisukoha kohaselt ei täitnud võlgnik 19.05.2018 kohtumäärusest kriminaalasjas nr XXX ja Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-18-8472 tulenevat võlgnevuse ositi tasumise kohustust nõuetekohaselt, millest tulenevalt jätkas kohtutäitur täitemenetlust täiteasjas 007/2010/75613 sissenõude pööramisega kinnisvarale.
65.Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine: TsÜS § 162 sätestab, et aegumine peatub ajaks, mil kohustatud isikul on kokkuleppel õigustatud isikuga ajutiselt õigus keelduda kohustuse täitmisest, eelkõige, kui talle on antud täiendav tähtaeg täitmiseks. TsÜS § 167 lg 2 sätestab, et õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral on aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 114 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.
66.Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja (https://advokatuur.ee/uploads/files/TMS%20KTS%20jt%20seaduste%20muutmise%20seadus% 20seletuskiri.pdf) kohaselt võib muu seaduses sätestatud alus, millal nõude täitmise aegumine võib peatuda, olla TsÜS § 162 kohaselt võlgnikule täitmiseks täiendava tähtaja andmine (näiteks maksegraafiku sõlmimine täitemenetluse kestel).
67.TsÜS § 162 kommentaari (I. Kull, V. Kõve jt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2010, lk 520 kohaselt on TsÜS § 162 kohaldatav üksnes poolte kokkulepitud täitmisest keeldumise (ajutise) õiguse puhul. Sellise kokkuleppe näol on tegemist n-ö vaidluse külmutamise (edasilükkamise) kokkuleppega (pactum de non petendo), millega välistatakse nõuete vahepealne aegumine. Sisuliselt tähendab see aegumise peatamist kokkuleppel, kuni vaidluse üle läbirääkimisi jätkatakse. Samuti on kommentaaris leitud, et sisulist erinevust kommenteeritav säte võrreldes TsÜS §-ga 167 siiski ei järeldu.
68.TsÜS § 167 lg 2 kommentaari (I. Kull, V. Kõve jt Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura 2010, § 167 kommentaari punkt 3.2.) kohaselt on aegumise peatumise aluseks ka see, kui võlausaldaja annab võlgnikule kohustuse täitmiseks VÕS § 114 järgi täiendava tähtaja. Peatumine algab ajast, mil võlgnik sai täiendava tähtaja määramisest teada. Täiendava tähtaja andmine peatab aegumise siiski üksnes juhul, kui võlgnik juba eelnevalt ei ole selgelt keeldunud kohustust täitmast. ... Kohustuse täitmisest keeldumine pärast tähtaja andmist lõpetab aegumise peatumise.
69.X lepingulise esindaja Vassili Kosteitšuk 10.05.2018 esitatud taotlusest nähtub X tahe Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 otsuse alusel tekkinud võlgnevuse ositi tasumiseks eesmärgiga vältida talle kuuluva kinnisasja võõrandamist täitemenetluses. X on avaldanud, et tulenevalt asjaolust, et ta viibib alates 19.06.2017 vanglas, puudub tal võimalus võlgnevuse korraga tasumiseks, taotluses tunnistab X võlgnevust ja teavitab, et ei hoidu kohustuse täitmisest
2-20-12743 kõrvale. Kohtu hinnangul nähtub X 10.05.2018 taotlusest võlgniku enda initsiatiiv võlgnevuse ositi tasumiseks ja sellest tulenevalt kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamiseks.
70.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täiteasjas 007/2010/75613 peatus täitemenetluse kulude TsÜS § 157 lõikest 1 tulenev 10-aastane aegumistähtaeg Harju Maakohtu kriminaalasjas nr XXX 19.05.2018 kohtumääruse resolutsiooni punkti 4 kohaselt alates 19.05.2018, mille kohus luges Harju Maakohtu 06.11.2009 kohtuotsuse nr XXX täitmise aegumine peatatuks, kuna nimetatud kohtumäärusega kriminaalasja kohtuotsuse täitmise peatamisega oli välistatud ka täitemenetluse kulude sissenõudmine, mille ositi tasumise soovi oli võlgnik oma kohtule esitatud taotlustes väljendanud.
71.Kuna kohtutäitur on avaldanud, et tulenevalt asjaolust, et võlgnik ei täitnud nõuetekohaselt Harju Maakohtu 19.05.2018 kohtumäärust kriminaalasjas nr XXX ega Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-18-8472, siis jätkas kohtutäitur täitemenetlust täiteasjas 007/2010/75613. Kuna sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei viinud täitemenetluses nõude rahuldamisele, esitas kohtutäituri 08.07.2019 avalduse kinnistusregistri registriossa nr xxxxxxxx keelumärke kandmiseks võlgnikule kuuluva kinnisasja (korteriomand XXX, Tallinn) käsutamise keelamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna täiteasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur Mati Roodes on täiteasjas asunud kinnisasjaga seonduvaid toiminguid tegema alates 08.07.2019, siis leiab kohus, et vaatamata asjaolule, et Harju Maakohtu 19.11.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-8472 oli Xle võimaldatud võlgnevus tasuda igakuiste osamaksetena alates 26.11.2018 27. kuu jooksul (kohtumääruse punkt 62), katkes TsÜS § 162 sätestatud aegumistähtaeg ennetähtaegselt 08.07.2019 tulenevalt asjaolust, et kohtutäitur jätkas täitemenetlust X poolt võlgnevuse ositi maksmise kohustuse mittetäitmise tõttu.
72.Eeltoodust tuleneb, et kuna täiteasjas 007/2010/75613 peatus täitemenetluse kulu aegumistähtaeg 19.05.2018 ja lõppes 08.07.2019, oli täiteasjas täitmisele kuuluva täitemenetluse kulu aegumise tähtaeg peatunud eelnimetatud ajavahemiku ehk 415 kalendripäeva võrra, siis pikeneb täiteasjas 007/2010/75613 täitemenetluse kulude (kohtutäituri tasu nõue summas 741.70 eurot) täitmise algne tähtaeg 05.04.2021 täitemenetluse aegumise peatumise aja ehk 415 kalendripäeva võrra, millest tulenevalt on täitemenetluse kulude sissenõude aegumistähtaeg 25.05.2022.
IV Täitemenetlusega ühinemiste tühistamise nõue
73.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TMS § 149 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. TMS § 149 lg 2 sätestab, et menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti.
74.X on esitanud Harju Maakohtule käesolevas tsiviilasjas kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Roodese täiteasjas nr 007/2010/75613 24.08.2020 otsusele osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgnik X 03.08.2020 kaebuse kohtutäituri 22.07.2020 otsusele teiste X vastu algatatud täitemenetluste ühendamise kohta täitemenetlusega nr 007/2010/75613.
2-20-12743
75.X on tuginenud kaebuses asjaolule, et alates 13.11.2018 ei saanud kriminaalasja XXX kohtuotsust aegumise tõttu enam täita ja järelikult ei saanud sellest kuupäevast ka ühegi teise kohtutäituri poolt X vastu esitatud nõuet ühendada aegunud nõude täitemenetlusega.
76.Kohtutäitur leiab, et taotlus on alusetu ja jääb oma 24.08.2020 otsuse juurde ning leiab, et kaebaja seisukohad on ekslikud ja kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kriminaalasjas nr XXX tehtud 06.11.2009 kohtuotsuse aegumine ei ole antud juhul täiteasja nr 007/2010/75613 rahaliste sissenõuete lõppemise aluseks. Kuna täitemenetlus täiteasjas nr 007/2010/75613 jätkub õiguspäraselt, on ka pärast 13.11.2018 tehtud teiste täitemenetluste ühendamised kinnisasja müügil õiguspärased.
77.Kohtutäitur on leidnud, et tulenevalt TMS § 149 lõike 1 lubab kohtutäitur juhul, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, avalduse esitajal osaleda menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Seega on õiguspärased kohtutäituri 22.07.2020 otsused, millega lubas sissenõude pööramisel Xle kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr xxxxxxxx) sundtäitmisega täiteasjas nr 007/2010/75613 ühineda Eesti Vabariigil Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu (täiteasjas nr 195/2014/4313 kohtutäitur Kaja Lilloja kaudu ja täiteasjas nr 022/2019/6694 kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu) ning Aktiva Finants OÜ-l (täiteasjas nr 022/2019/7962, kohtutäitur Elin Vilippuse kaudu).
78.Kohus on käesoleva kohtumääruse II ja III osas põhjalikult analüüsinud põhinõude (sundraha, kaitsjatasu ja süüteoga saadud vara) ja täitemenetluse kulude aegumise aluseid ja asunud seisukohale, et käesolevaks ajaks ei ole täiteasjas nr 007/2010/75613 sissenõutavad nõuded aegunud.
79.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna X on oma kaebuses toodud täitemenetlustega ühinemise tühistamise nõudes tuginenud asjaolule, et täiteasjas nr 007/2010/75613 täitedokumendiks olev kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsusest ja kohtuotsust täiendavast 25.06.2010 kohtumäärusest tulenev põhinõue (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) on aegunud ja kohus on käesoleva kohtumääruse II ja III osas jõudnud järeldusele, et kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsusest ja kohtuotsust täiendavast 25.06.2010 kohtumäärusest tulenev põhinõue ja täitemenetluse kulud ei ole käesolevaks ajaks aegunud, siis on X kaebus täitemenetlustega ühinemise tühistamiseks alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kohtutäituri 24.08.2020 otsus täitemenetluste ühendamise kohta on põhjendatud ja tema tegevus vaidlusaluste täitemenetluste ühinemise lubatavuse otsustamisel on TMS § 149 lg 1 kohaselt põhjendatud.
80.Järelikult tuleb jätta rahuldamata X kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 24.08.2020 otsusele osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgnik X 03.08.2020 kaebuse kohtutäituri 22.07.2020 otsusele teiste X vastu algatatud täitemenetluste ühendamise kohta täitemenetlusega nr 007/2010/75613.
V Täitemenetluse lõpetamise nõue
80.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:
2-20-12743 TMS § 48 lg 1 p 4 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. TMS § 50 lg 1 sätestab, et täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. TMS § 207 lg 1 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku § 82 sätestatud tähtaja jooksul.
81.X on esitanud Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Mati Roodese täiteasjas nr 007/2010/75613 24.08.2020 otsuse, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku X 03.08.2020 taotluse lõpetada seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega 06.11.2009 kohtuotsuse alusel toimunud kriminaalasja XXX täiteasjas nr 007/2010/75613.
82.Kohtutäitur leidis oma 24.08.2020 otsuses, et võlgnik X 03.08.2020 taotlus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega 06.11.2009 kohtuotsuse alusel toimunud kriminaalasja XXX tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukoha kohaselt ei nõustu kohtutäitur kaebuses esitatud käsitlusega, vaid väitis, et vaidlusalused nõuded ei ole vähemalt osaliselt aegunud, millest tulenevalt puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks. Kriminaalasjas nr XXX tehtud 06.11.2009 kohtuotsuse aegumine ei ole antud juhul täiteasja nr 007/2010/75613 rahaliste sissenõuete lõppemise aluseks.
83.Kaebuse esitaja on tuginenud oma täitemenetluse lõpetamise nõudes TMS § 207 lg 1, leides, et täiteasjas nr 007/2010/75613 tuleb lõpetada täitemenetlus KarS § 82 sätestatud aegumise tõttu.
84.Kohus leiab, et X kaebus kohtutäitur Mati Roodese 24.08.2020 otsusele täitemenetluse nr 007/2010/75613 lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega 06.11.2009 kohtuotsuse alusel toimunud kriminaalasja XXX tuleb jätta rahuldamata.
85.Kohus on käesoleva kohtumääruse II ja III osas põhjalikult analüüsinud täiteasjas nr 007/2010/75613 täitedokumendiks oleva Xlt kriminaalasjas nr XXX 06.11.2009 kohtuotsusest ja seda täiendavast 25.06.2010 kohtumäärusest tuleneva põhinõude aegumise aluseid ja leidnud, et täiteasjas nr 007/2010/75613 täitmisel olev põhinõue (sundraha ja kaitsjatasu ning süüteoga saadud vara) ei ole aegunud KarS § 82 lg 5 ehk X vangistuses viibimise tõttu; samuti ei ole aegunud täitemenetluse kulude sissenõude aegumise tähtaeg, millest tulenevalt puudus kohtutäituril alus TMS § 207 lg 1 sätestatud alusel täiteasjas nr 007/2010/75613 lõpetamiseks.
86.Järelikult tuleb jätta rahuldamata X kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese 24.08.2020 otsusele osas, millega kohtutäitur jättis rahuldamata võlgniku X 03.08.2020 taotluse lõpetada seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega 06.11.2009 kohtuotsuse alusel toimunud kriminaalasja XXX täiteasjas nr 007/2010/75613.
Menetluskulude jaotus
87.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab
2-20-12743 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt TsMS § 150 sätestatule. TsMS § 172 lg 10 kohaselt kannab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
88.Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 172 lg 1, 2 ja 10 jätta menetluskulud avaldaja/kaebuse esitaja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramisest
89.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
90.Kohus leiab, et kuna tegemist on keerulise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2023. a määrusega nr 2-2012743.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.