Tsiviilasi nr 2-302/03
Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Rakveres,
15.09.2004.a.
Lääne-Viru Maakohus koosseisus Kohtunik sekretär
Anne Klettenberg
Hageja
L -T L esindajate H L volikirja ja Kristiina Teder- advokaadivolikirja alusel ja
Kostja
MK
juuresolekul
osavõtul
arutas avalikul kohtuistungitel 02.09.2003.a.;21.10.2003.a.; 04.12.2003.a.; 20.01.2004.a.; 02.03.2004.a.; 06.04.2004.a.; 20.05.2004.a. ja 31.08.2004.a. Rakveres Rohuaia 8 L T L hagi M K vastu testamendi kehtetuks tunnistamise nõudes I Hagiavaldus ja selle põhjendused Hagiavalduse (tl.198 -201) kohaselt palutakse tunnistada kehtetuks testament, milline on 04.03.1994.a. tõendatud Rakvere notar Irma Rahnu poolt. Notariaalregistri nr. 60757. Nimetatud testamendi kohaselt pärandas I K peale oma surma M K `ile kogu oma vara. Testamendi kehtetuks tunnistamise aluseks peetakse asjaolu, et testament, kui tehing tehti seoses raskete asjaolude kokkusattumisega (TsÜS § 74 lg. 1). Leitakse, et I K tegi testamendi talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, raskete asjaolude- I K sõltuvussuhe kostjast, tema kogenematus ning erakorralised vajadusedkokkusattumise mõjul. Kostja valitses I K tahet ning I K `l puudus võimalus oma tegeliku tahte väljendamiseks, kui kostja korraldas I K ́le kuuluva elamukrundi maa ostueesõigusega erastamist. Hagejale teadaolevalt oli I K tõeliseks tahteks pärandada kogu oma vara sugulastele ning I K sugulastele tuli üllatusena, et I K viimane tahe erines tema poolt varem korduvalt väljendatust. Hageja leiab, et I K oli sõltuvussuhtes kostjast, ta kartis kostjat ning allus kostja tahtele. Hageja viitab ka I K lapsemeelsusele. Kohtuistungil palub hageja esindaja kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 74 lg. 1 sätteid ja tunnistada testament kehtetuks. II Kostja vastus Oma kirjalikus vastuses ja kohtuistungil kostja hagi ei tunnista ja palub see jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt oli ta aastaid I K hooldaja ja aitas teda nii kodustes töödes ja maa erastamise toimingute tegemisel. I K sugulased abistasid teda aeg-ajalt,
kuid ise pidevalt hooldama ei asunud. Testament oli tehtud 1994.a., see on kaheksa aastat enne I K surma ning I K `l oleks soovi korral alati olnud võimalus oma tahet muuta ja teha uus testament. Kostja leiab, et testament tehti tema nimele ja seda ei muudetud just sellepärast, et ta I K ́t pidevalt kaheksa aasta jooksul hooldas. III Maakohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Maakohus tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, kuulanud ära tunnistajad ja kostja seletuse, leiab et hagi rahuldamiseks ja testamendi kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 7 järgi saab enne 01.07.2002 tehtud tehingu pärast 01.07.2002 tühistada üksnes kehtivas seaduses sätestatud korras. Tühistamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Järelikult saab tehingut tühistada kehtivas pärimisseaduses sätestatud korras kuid aluseks saab võtta pärimisseaduse kuni 01.07.2002 kehtinud redaktsiooni. Testamendi kehtetuks tunnistamise kord on jäänud samaks. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud pärimisseaduse § 94 lg. 1 redaktsiooni kohaselt võis kohus tunnistada testamendi kehtetuks tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel ning üksnes pärast testaatori surma. Testament tehti ja tõestati notariaalselt 04.03.1994.a. Testaator I K suri 18.08.2002.a. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsÜS § 74 lg. 1 sätestab, et tehingu, mille tegemisel üks pool kasutas ära, et füüsiline isik oli sunnitud tegema tehingu raskete asjaolude kokkusattumise mõjul talle äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, tunnistab kohus kannatanud poole nõudel kehtetuks. Testament on ühepoolne tehing, mis väljendab pärandaja viimast tahet. Kuna tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse, siis tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda eeldusest, et I.K testament vastas tema tahtele. TsMS 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tuvastamist ja tõendamist ei ole leidnud raskete asjaolude kokkusattumine ega ka äärmiselt ebasoodsad tingimused tehingu teinud poolele ning et teine pool kasutas sellise olukorra ära. Vastavalt TsÜS §-le 74 peavad need tingimused esinema koos. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et kostja oli I K pidevaks hooldajaks ja abistajaks rohkem, kui kaheksa aasta jooksul, mis tingis ka testamendi tegemise kostjale. Sugulaste poolt abistati I K ́t aeg-ajalt. Pidevaks hooldajaks keegi sugulastest ei asunud ja sellega tegeles kostja. Tunnistajana üle kuulatud Rakvere notar Irma Rahnu kinnitab, et testament on tema koostatud ja sellel on tema allkiri ning testament oli I K tahe. I K `l oli kaheksa aasta jooksul võimalus teha uus testament ja avaldada teistsugust tahet, aga seda ta ei teinud.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 226; 231; 297; 299; 300; 302 maakohus otsustas:
Jätta rahuldamata L -T L hagi M K vastu testamendi kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Lääne-Viru Maakohtu kantselei kaudu 15.09.2004.a. kell 15.00. Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 20 päeva jooksul Lääne-Viru Maakohtu kaudu, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevale järgnevast päevast arvates. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
M.Roots
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 29. veebruaril 2008.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega Nooremreferent I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.