1.Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Oleg Bogdašov vastu osaliselt.
2.Välja mõista Oleg Bogdašovilt Osaühing Aktiva Finants kasuks 801,80 eurot (kaheksasada üks eurot ja 80 eurosenti), millest 400,90 eurot on põhinõue ja 400,90 eurot on viivis.
3.Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finants nõue käsitlustasu summas 70 eurot ning lisanduva viivise väljamõistmiseks.
5.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 81,85% ulatuses Oleg Bogdašovi kanda ja 18,15% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.
7.Välja mõista Oleg Bogdašovilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 204,63 eurot (kakssada neli eurot ja 63 eurosenti).
8.Välja mõista Oleg Bogdašovilt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult (204,63 eurot) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kaja esitamine
Tsiviilasi nr 2-16-123853
9.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
10.Ringkonnakohus menetleb hageja esitatud apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
11.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kirjeldav ja põhjendav osa
12.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt tähitud kirjaga 09.01.2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud, mis on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele TsMS § 407 lg 1 alusel
13.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist.
14.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 29.08.2013 sõlmitud liitumisleping nr XXX ja samal kuupäeval sõlmitud liitumislepingu lisa nr XXX lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 lepingute sõlmimise ajal kehtinud redaktsiooni
Tsiviilasi nr 2-16-123853 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
15.Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 470,90 eurot, mis sisaldab ka käsitlustasu summas 70 eurot. Elisa Eesti AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimuste kohaselt on järelmaksu summade mittetähtaegsel tasumisel Elisal õigus nõuda kliendilt kogu vara tasumata järelmaksu korraga tasumist, samuti nõuda käsitlustasu 70 eurot. Kohus leiab, et nimetatud käsitlustasul on leppetrahvi tunnused, arvestades asjaolu, et seda ei nõuta sissenõudmiskulude hüvitamiseks, vaid üldiselt lepingu lõpetamisega seonduvate kulude katteks. Selliste kulude liiki ega suurust pole kohtule avaldatud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga, on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühise tingimusega. Kuna käsitlustasu 70 eurot on tühine, kuulub kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 400,90 eurot (470,90 – 70 = 400,90).
16.Hageja on taotlenud kostjalt ka viivise väljamõistmist määras 0,15% päevas. Arvestades hagiavalduses märgitut, et hageja ei esita viivisenõuet põhivõlast suuremas osas, tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 400,90 eurot. Kuna hageja soovis viivisenõuet piirata põhivõlgnevuse summaga ning kohtuotsuse tegemise ajaks ületaks viivisenõue võlgnevuse põhisummat, kohus lisanduvat viivist välja ei mõista.
17.Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt 801,80 euro ulatuses, millest 400,90 eurot on põhinõue ja 400,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulud
18.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja kogunõue (hagi hind) oli 979,61 eurot. Kohus rahuldas hagi 801,80 euro ehk 81,85% ulatuses Kohus jätab vastavalt hagi rahuldamise ulatusele menetluskulud 81,85% kostja kanda ja 18,15 ulatuses hageja kanda.
19.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 250 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 75 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 925 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 75 eurot (TsMS § 175 lg 1).
21.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.