Kohtuasja number 3-2-1-146-03 Määruse kuupäev Tartu, 22. detsember 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja V. Kõve, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi Kristiina Pruuli hagi Tarmo Randmäe vastu moraalse kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. septembri 2003. a määrus tsiviilasja menetluse lõpetamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kristiina Pruuli erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 1. detsember 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2003. a määrus ja Tallinna Linnakohtu 23. mai 2003. a määrus ning saata asi Tallinna Linnakohtule menetlemiseks. Rahuldada Kristiina Pruuli erikaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.5. juunil 1999. a toimus Tallinnas liiklusõnnetus, mille käigus sai jalakäija K. Pruuli löögi T. Randmäe juhitud sõiduautolt. 14. aprillil 2003. a esitas K. Pruuli Tallinna Linnakohtusse hagi T. Randmäe vastu kehavigastusega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks, nõudes 56 000 krooni väljamõistmist.
2.T. Randmäe palus kohtul jätta hagiavaldus vastu võtmata, sest on olemas jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.
3.Tallinna Linnakohus lõpetas 23. mai 2003. a määrusega K. Pruuli hagis menetluse, kuna on olemas Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2002. a otsus, mis on tehtud samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel.
4.Hageja palus linnakohtu määruse tühistada, kuna hagi on esitatud uute asjaolude ilmsiks tulemise tõttu vastavalt TsMS § 366 lg-le 1. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.
Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. septembri 2003. a määrusega linnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 217 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus. Asja materjalidest nähtub, et samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on Tallinna Ringkonnakohus teinud
5.veebruaril 2002. a otsuse K. Pruuli 2. novembril 1999. a Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduse alusel.
6.14. aprillil 2003. a Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tekitati liiklusõnnetusega K. Pruulile psüühika ja närvitalituse oluline häire, millega põhjustati tema heaolu langus. Hagiavaldusest ei nähtu, et need oleksid uued asjaolud, võrreldes 2. novembril 1999. a esitatud hagiavaldusega.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.K. Pruuli palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu ja linnakohtu määrused ning saata asja materjalid uueks läbivaatamiseks uute asjaolude ilmnemise tõttu.
8.K. Pruuli leiab erikaebuses, et ringkonnakohus ei ole küllaldaselt ega objektiivselt uurinud
asjaolusid ja tõendeid, millel põhineb hageja nõue. Kostja süü on tõendatud kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse muutmise määrusega. Tema süüline tegevus liikluseeskirjade rikkumisel on põhjuslikus seoses moraalse kahju tekkimisega.
9.Hageja nõuab 56 000 krooni väljamõistmist, kuna tal on liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud raske puue ja ta vajab tervise taastamiseks pidevat meditsiinilist abi.
10.Kostja vaidleb erikaebusele vastu, leides, et hagiavaldus tuli TsMS § 149 lg 2 p 3 alusel tagastada. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et hagejal ei tekkinud moraalset kahju.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegium saab TsMS § 362 p 5 alusel teha ise uue määruse ja tühistada linnakohtu määruse ning saata asja esimese astme kohtule menetlemiseks.
12.TsMS § 217 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui samade poolte vaidluses sama hagieseme üle samal alusel on jõustunud kohtuotsus. Linnakohus lõpetas asjas menetluse, kuna on olemas Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2002. a otsus K. Pruuli poolt 2. novembril 1999. a Tallinna Linnakohtule esitatud hagis T. Randmäe vastu varalise ja moraalse kahju hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata ja leidis, et K. Pruuli 14. aprillil 2003. a esitatud hagiavaldusest ei nähtu, et selles esitatud asjaolud oleksid uued asjaolud, võrreldes tema
2.novembri 1999. a hagiavaldusega.
13.Tallinna Ringkonnakohus leidis 5. veebruari 2002. a otsuses, et hageja K. Pruuli esile toodud asjaolud ei anna alust moraalse rahaliseks hüvitamiseks. Need asjaolud annaksid aluse nõuda hüvitist vaid siis, kui kostja õigusvastase teoga oleks kaasnenud K. Pruuli psüühika oluline häire, samuti heaolu langus, mis oleks tingitud ajutisest või püsivast piirangust K. Pruuli tegevuses või elukorralduses, või kui ta oleks kaotanud heaolu loomise võimaluse, mida ta põhjendatult lootis. Hageja ei ole väitnud ning tõenditest ei tulene, nagu oleks liiklusõnnetusega talle tekitatud püsiv tervisekahjustus. Seetõttu ei ole tegemist püsiva piiranguga hageja elukorralduses või heaolu loomise võimaluse kaotusega eespool nimetatud mõttes.
14.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole vaidlustatud määruses arvestanud hagis viidatud uusi tervisekahjustusi, mis on hagejal väidetavalt ilmnenud pärast varasemat kohtumenetlust. Hageja on lisanud hagiavaldusele tõendid selle kohta, et talle määrati pärast Tallinna Ringkonnakohtu
5.veebruari 2002. a otsust püsiva tervisekahjustuse tõttu raske puudeaste, mida pikendatakse kuni tema täieliku tervenemiseni. Sellele asjaolule ei ole K. Pruuli tuginenud ega saanudki tugineda
2.novembri 1999. a hagiavalduses ja sellele järgnenud kohtumenetluses. Seega nõuab K. Pruuli rahalist hüvitist seoses kahjuliku tagajärjega, mis varasema hagi esitamise ja menetlemise ajal polnud veel saabunud, ning tegemist on asjaoluga, millele ta varasemas hagis ei tuginenud.
15.Samuti ei ole K. Pruuli varasemas hagis tuginenud sellele, et seoses raske puudega on tema õppeedukus ja töövõime langenud, et ta väsib kiiresti, ei suuda keskenduda õppeainetele ning vaimsete ülesannete lahendamisele.
16.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtul on TsMS § 164 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohustus
eelmenetluses välja selgitada hageja nõuded. Sellise kohustuse hulka kuulub ka hageja nõude täpsustamine, kui nõue on ebaselge. K. Pruuli on muuhulgas põhjendanud oma nõuet sellega, et tema tervise taastamiseks on tarvis pidevat meditsiinilist abi, mis inflatsiooni tõttu kallineb iga aastaga. Sellest hagi põhjendusest nähtub, et hüvitisnõue hõlmab ka hageja tervise kahjustamisega tekkinud varalise kahju hüvitamist. Varaline kahju võib jätkuvalt suureneda juhul, kui kehavigastuse saanud kannatanu tervis ei parane ja ta peab seetõttu tegema üha uusi kulutusi meditsiinilise abi saamiseks. Kui kannatanu tervis ei taastu, võib pidevalt suureneda ka tal saamata jääv tulu. Sellised asjaolud annavad kannatanule aluse esitada kahju hüvitamise hagi ka juhul, kui varasemate kulutuste ja saamata jäänud tulu hüvitamise kohta on tehtud kohtulahend.
17.See, kas hagejal väidetavalt tekkinud raske puue ning muud 14. aprillil 2003. a hagis viidatud kahjustused esinevad ning kas need on põhjustatud kostja õigusvastasest ja süülisest käitumisest, tuleb lahendada asja sisulisel läbivaatamisel. V. Kõve , J. Luik, T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.