Muud › Muud hagiasjad

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta AC Kinnistute AS ja Enics Eesti AS menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda ning R.L. menetluskuludest ringkonnakohtus 65% võrdsetes osades AC Kinnistute AS ja Enics Eesti AS kanda ja 35% R.L. enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

jätsid kutsehaiguste ennetamiseks vajalikud abinõud rakendamata, rikkudes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 121 lg-t 1. Kostjad rikkusid TTOS § 13 lg 1 p-des 3, 4, 5, 51, 6, 7 ja 12-14 sätestatud kohustusi, sotsiaalministri 14.12.2000 määruse nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord“ § 5 lg 2; § 7 ja § 8 nõudeid ning Vabariigi Valitsuse 25.01.2002 määruse nr 54 „Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord“ (määrus 54) §-de 9 ja 19 ning Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määruse nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord“ (määrus 109) §-de 4-8 nõudeid. Kostjad jätsid adekvaatselt tuvastamata töökeskkonna seisundi, jätsid sama tüüpi liigutuste kordumise kui TTOS § 9 lg 1 alusel füsioloogilise ohuteguri mõõtmata ning riskid töötaja tervisele seaduses ettenähtud viisil hindamata. Esitatud riskianalüüsides puuduvad adekvaatsed hinnangud ohuteguritele, mis hageja töös esinesid. Kostjad ei mõõtnud hageja kasutatud kruvikeerajate vibratsioonitaset. Hagejale ei antud juhiseid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Hagejat ei teavitatud töös esinevatest ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Hageja ei saanud nõuetekohast töötervishoiualast väljaõpet. Kostjad ei korraldanud tervisekontrolli nõutud tasemel, mis oleks ära hoidnud kutsehaigestumise. Töötervishoiuarst soovitas massaaži, kuid kostja ei võimaldanud ei massaaži ega võimlemist. Hagejal kahju tekkimise ja kostjate õigusvastase käitumise vahel on põhjuslik seos. Hageja poleks jäänud ilma töisest sissetulekust, kui kostjate poolt töötervishoiunõuete mittetäitmisega poleks põhjustatud hageja kutsehaigust ja osalist püsivat töövõimetust. Kostjad jätsid täitmata mitmed töötervishoiualased normid. Sellega ilmutasid nad tööandjatena oma kohustuste suhtes hooletust ja selles väljendub kostjate süüline käitumine. Tuginedes Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 49 p-dele 4, 5, 7 ja TTOS § 12 lg-le 1 rakendatakse tööandjale garantiivastutust ainuüksi rikkumise, mitte süülise vastutuse kontseptsiooni alusel. Hageja kahju seisneb saamata töötasus. Hüvitise suuruse arvutamisel võttis hageja aluseks Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määruse nr 172 „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra kohta” (Ajutine kord) põhimõtted, mis ei ole vastuolus võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 130 (alternatiivne arvestus on tehtud Vabariigi Valitsuse kehtestatud keskmise palga arvutamise korra alusel). Hagejal on õiguspärane ootus võrdsele kohtlemisele ja seetõttu õigus saada hüvitist samas suuruses nagu on saanud teised kutsehaiged.

MAAKOHTU LAHEND

AC Kinnistute AS-lt 1. jaanuarist 2010 kuni 30. aprillini 2014 ühekordse maksena 3062,85 eurot ja alates 1. maist 2014 igakuise hüvitise 86,31 eurot kuni R.L. tervenemiseni ning Enics Eesti AS-lt 1. jaanuarist 2010 kuni 30. aprillini 2014 ühekordse maksena 4718,58 eurot ja alates 1. maist 2014 igakuise hüvitise 132,97 eurot kuni R.L. tervenemiseni. Väljamõistetud igakuine hüvitis tuleb ümber arvutada töövõime kaotuse määra muutumisel või hüvitise indekseerimisel igal aastal 1. aprillist vastavalt TTOS §-le 312. R.L. tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste nõude jättis maakohus rahuldamata. Maakohus pööras kohtuotsuse viivitamata täitmisele 2000 euro ulatuses, pannes sellest AC Kinnistute AS kanda 39,36%, s.o 787,20 eurot, ja Enics Eesti AS kanda 60,64%, s.o 1212,80 eurot. Maakohus jättis poolte menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda ja 75% ulatuses kostjate kanda, jättes kostjate kanda või nende nõutavatest menetluskuludest kummagi kostja kanda poole. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on väidetav tervise kahjustamine toimunud nii enne kui ka pärast 1. juulit 2002, seega kuuluvad asjas kohaldamisele nii tsiviilkoodeksi kui ka võlaõigusseaduse sätted. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt, kostja teo õigusvastasus ja nende kahe vahel põhjuslik seos ning seejärel eeldada kostja süüd. Hageja töötas Ahltronix Eesti AS-s 12.02.2002 kuni 28.02.2005 ja Enics Eesti AS-s 01.03.2005 kuni 02.12.2009. Hagejal diagnoositi 13.02.2009 kutsehaigusena ülekoormushaigus: karpaalkanali sündroom mõlemal käel, kerge; kubitaalkanali sündroom vasakul käel, keskmise raskusega; lateraalne epikondüliit vasakul käel; trikkelsõrm. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodiks on 2002-2009 ning kutsehaigestumise ohuteguriteks korduvad ühetaolised jõu rakendamist vajavad liigutused ja impulss-löökvibratsioon vasakule käele. 20.03.2009 ja 18.09.2009 arstliku ekspertiisi otsustega nr 493426 ja 549154 määrati hagejale töövõime kaotus 50% põhjusega kutsehaigus ja töövõime kaotus 40% põhjusega kutsehaigus. 03.10.2011 arstliku ekspertiisi otsusega nr 787799 määrati hagejale töövõime kaotus 40% põhjusega kutsehaigus, 50% põhjusega üldhaigestumine, kogu püsiva töövõimetuse ulatus 70%, püsiva töövõimetuse kestus kuni vanaduspensioni eani. Arvestades kutsehaiguse uurimiskokkuvõttes toodud hageja tööoperatsioonide kirjeldusi, Kilews elektrikruvikeeraja kasutusjuhendit ja hageja ametijuhendeid, puutus hageja kostjate juures töötamise aja jooksul kokku kõigi temal kutsehaigust põhjustanud ohuteguritega, mistõttu on alus asuda seisukohal, et hageja kutsehaigestumine toimus kostjate juures töötamise ajal. Ka ekspert leidis, et diagnoositud haiguste kombinatsioon ning esinemise lokalisatsioon toetab tugevalt järeldust töökeskkonna ohutegurite toimest haiguse tekkel. Asjas ei ole tõendatud, et ülekoormushaiguse tekkepõhjused pärineksid väljastpoolt töökeskkonda. Seoses töösoovitusega (16.10.2008 tervisekontrolli otsus, eksperdiarvamus) ja tervise halvenemisega ei ole hageja alates 03.12.2009 saanud enam tööle asuda. Kuna hageja on kaotanud 40% kutsealasest töövõimest, siis on eelduslikult samas ulatuses vähenenud tema võime saada sissetulekut. Eelnevale ja Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-114-08 (p 13) tuginedes leidis kohus, et hageja on kaotanud töö ja seega ka sissetuleku tervisekahjustuse (kutsehaiguse) tõttu ning talle on tekkinud kahju, mis väljendub sissetuleku osalises kaotuses, alates 03.12.2009. VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik kahju hüvitama, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus tuvastas, et hagejale mõjusid mõlema kostja juures kaheksa aasta jooksul tervistkahjustavate tööteguritena töö sundasendis, koormus kätele, korduvad ühetaolised jõu rakendamist vajavad liigutused ja impulss-löökvibratsioon vasakule käele. Kohus tuvastas otsuse p-des 5.1.1-5.1.4, et kostjad jätsid täitmata mitmed kehtivad töötervishoiualased normid:

ei selgitanud välja ohutegureid, ei selgitanud terviseriske hagejale, ei võtnud tarvitusele küllaldaselt abinõusid välistamaks hageja poolt korduvate liigutuste tegemist või sundasendeid ega maandanud küllaldaselt nendega kombineeritud impulss-löökvibratsioonist tulenevat terviseriski, ei teostanud ohuteguritest lähtuvalt riskianalüüsi ega viinud läbi tervisekontrolli. Tervistkahjustavad töötingimused tulenesid kostjate poolt oma kohustuste mittetäitmisest, s.o sellest, et kostjad jätsid täitmata töötervishoiu normidega tööandjale pandud kohustused. Kostjad pidid ohutegurid välja selgitama, tegema adekvaatselt, tõeselt ja seaduse nõuetele vastavalt riskianalüüsi ning ära hoidma tervisele kahjulike ohutegurite mõjumise töötajale. Riskianalüüsi tegemisel oli tööandjal kohustus arvestada töötaja iseärasusi: tervislikku seisundit, hageja taluvust teha tööd korduvate ühetaoliste jõu rakendamist vajavate liigutustega, kus samaaegselt mõjus vibratsioon. Ka eksperdiarvamuse kohaselt on vibratsioon koosmõjus teiste ohuteguritega olnud üheks kutsehaigestumist põhjustanud asjaoluks. Kostjate tegevusetuse tagajärjel kujunes hagejal välja kutsehaigus. Asjas ei ole tuvastatud ühtegi muud asjaolu, millest saaks järeldada, et hageja kutsehaigestumisel võiks olla mingi muu põhjus. VÕS § 1045 lg 1 p-st 2 tulenevalt eeldatakse, et kostjate tegevus on õigusvastane, sest kahju tekitati hagejale tervisekahjustuse tekitamisega. Vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse kahju tekitaja süüd. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-68-11 (p 10) selgitanud, et senist seisukohta tööandja käitumise õigusvastasuse tõendamise koormuse jagamise kohta on vaja muuta. Kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja ta on tõendanud põhjusliku seose tööandja tegevuse (tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel, peab tööandja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on tööohutuse nõudeid täitnud. Kostjad ei ole esitanud piisavalt tõendeid, et tuvastada kostjate poolt kõigi tööohutusnormide järgimine. Ametijuhendid, riskianalüüsid ja tervisekontrolli otsused ei tõenda, et kostjad järgisid tööohutuse norme nõuetekohaselt. Bureau Veritas Eesti OÜ sertifikaat OHSAS 18001:2007 on kostjale II väljastatud 22.01.2009, s.o ajal, mil hagejal oli kutsehaigus juba välja kujunenud. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni 10.03.2009 kontrollakt tõendab vaid seda, et pakkija töökoht, millele hageja pärast tervisekontrolli otsust oktoobris 2008 üle viidi, vastas nõuetele. Hageja tööoperatsioonide tabelid ja kirjeldused on esitatud valikuliselt. Tööoperatsioonide tabelitest nähtub, et 2002. a on hagejal väikese kruvikeerajaga olnud kolm kuud üks ja sama töö. Detailide käsitsi lõikamisega on kaasnenud korduvad ühetaolised jõu rakendamist vajavad liigutused. 2003. a on kuude kaupa olnud üks ja sama töö, millega on kaasnenud koormus õlavöötmele ja kätele. 2004. a samuti üks ja sama pidev töö neli kuud järjest. Alates aprillist aasta lõpuni andmed puuduvad. 2005. a kohta andmed puuduvad. Hageja väitel alustas ta tööd elektrilise kruvikeerajaga 2005. a, kuid elektrikruvikeerajaga tehtud töö kohta pole kostjad andmeid esitanud. Enne 2005. a tegi hageja tööd akukruvikeerajaga. 2006., 2007. ja 2008. a kohta on andmed esitatud puudulikult. Elektrilise kruvikeerajaga töö puhul pidi hageja parema käega hoidma paigal vajalikku komponenti ja kruvikeerajaga vasakus käes tegema korduvaid ühetaolisi liigutusi, kusjuures impulss-löökvibratsioon mõjus eelkõige vasakule käele. Ka nendel perioodidel, mille kohta tööoperatsioonide andmed puuduvad, töötas hageja eeldatavalt samades tingimustes. Ka erinevad tööülesanded eeldasid korduvaid ühetaolisi liigutusi. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid taganud hagejale sellist vahelduvat tööd, kus ta ei oleks pidevalt puutunud kokku samade ohuteguritega. Hageja pidi märkimisväärselt pikka aega tegema ka ühte ja sama tööd. Selline töökorraldus ei olnud kooskõlas TTOS § 9 lg-ga 3. Puhkamiseks oli ette nähtud 30 minutit lõunapausi ja kaks kümneminutilist vaheaega. Ilmselt ei taganud nimetatud puhkepausid hageja käelihaste lõdvestumist ja staatilisest pingest vabanemist. Tõendamata on kostjate väited, et hagejale tagati hulgaliselt puhkepause ning hageja kasutas neid aktiivselt, nt suitsetamiseks. Tunnistajate A.K. ja K.M. ütlused hageja poolt rohkete puhkepauside kasutamise kohta on vastuolus kostjate väidetega, et ettevõttes on kindlaks määratud intensiivsuselt keskmiselt välja töötatud tootmisnormid ning hagejal normide täitmisega

probleeme ei olnud, aga ka esitatud tööoperatsioonide tabelitega. On ebausutav, et keskmised tootmisnormid olid välja töötatud arvestades hagejale rohkete suitsetamispauside tagamise vajadust. Kostjate esitatud tõenditest (ametijuhendid, tööleping, väljavõte töösisekorraeeskirjade tutvustamise kohta) nähtub hageja ohutustehniline juhendamine, kuid mitte kostjate töötervishoiualaste kohustuste sisuline täitmine ega sellekohase eesmärgi täitmine 2002-2009. Kuna kostjad on olnud positsioonil, et hageja töös tervistkahjustavaid tegureid ei esinenud, siis on vastuoluline nende vastuväide, et nad on töötervishoiuga seotud riske hagejale tutvustanud. Vastuväites pole nimetatud, kes, millal ja missuguseid tööga kaasnevaid ohtusid hagejale selgitas. Kostjad ei lugenud elektrilisi kruvikeerajaid oluliseks terviseriskiks, mistõttu ei ole teostatud ka vibratsioonitaseme mõõtmisi ega võetud tarvitusele muid määruses 54 või määruses 109 loetletud abinõusid. Seega ei ole kostjad täitnud TTOS § 6 lg-st 2 tulenevat kohustust füüsikalistest ohuteguritest tulenevate terviseriskide maandamiseks. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 02.12.2009, ei saa 25.08.2011 lokaalse vibratsiooni mõõtmise tulemused kajastada objektiivselt tööoperatsiooni käigus vibratsiooni taset hageja kokkupuutel erinevate komponentidega teatud tüüpi töövahendit kasutades. Ka tunnistajate A. K ja K. M hinnang hageja kasutuses olnud kruvikeerajate vibratsioonitaseme kohta on subjektiivne. Kohus nõustus hagejaga, et kostjate koostatud riskianalüüsid ei ole vastavuses TTOS § 13 lg 1 p-ga 3, mille mõtteks on hinnata riske kõigist asjassepuutuvatest töökeskkonna ohuteguritest lähtuvalt. Taolisele seisukohale on asunud ka kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes Tööinspektsioon, Asjaolu, et kostjad ei korraldanud hagejale tervisekontrolli lähtuvalt ohuteguritest, tuleneb kostjate riskianalüüsides vastavate ohutegurite mõju ebaõigest hindamisest. Kostjad pidid ohtusid hagejale sisuliselt selgitama ning välja töötama ohutu töötamise viisid ja võimalused ning andma selged juhendid, mis kindlustaksid töötamise tervisele ohutul viisil. Kostjad seda kohustust ei täitnud. Kostjad ei ole tõendanud VÕS § 1045 lg 2 p-des 1-4 loetletud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega VÕS § 1050 lg 1 kohaselt süü puudumist. Võlaõigusseaduse alusel makstavate tervisekahjustuse hüvitiste arvutamiseks ei ole kehtestatud õiguslikku alust, kuidas konkreetselt arvestada keskmist sissetulekut enne tervisekahjustust. Ajutises korras, mis on kehtetu alates 01.07.2002, välja pakutud metoodika on üks võimalik viis tekkinud kahju arvestamiseks. Võlaõigusseadusest ei tulene, et oleks keelatud lähtuda metoodilise juhendina Ajutise korra põhimõtetest osas, milles need ei ole vastuolus võlaõigusseadusega. Eesti Vabariigi poolt kasutatakse tervisekahjustuse hüvitiste puhul hüvitise suuruse arvestamisel jätkuvalt Ajutise korra põhimõtteid. Kohus nõustus hagejaga, et tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamisel ei ole põhjendatud lähtuda töölepingu seaduse alusel töösuhete tarbeks kehtestatud keskmise palga arvutamise metoodikast. Keskmise palga arvutamise korda rakendatakse üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Töösuhetes on vajalik maksta keskmist palka üldjuhul lühikese aja jooksul, mistõttu on põhjendatud võtta keskmise tasu arvestamisel aluseks arvestamise vajaduse tekke hetkele eelnev lühem periood. Tervisekahjustuse hüvitise eesmärgiks on tihti vähenenud sissetuleku hüvitamine pikema perioodi jooksul. Seetõttu on õiglasem võtta arvestuse aluseks pikem töötamise periood kui kuus kuud. Pikem periood aluseks võetuna on põhjendatud ka sellega, et kutsehaigus tekib pika perioodi jooksul, seega ei ole õiglane, et palgana võetakse arvesse ainult viimased kuus kuud, kus kannatanu töövõime ei olnud enam endine. Oluline on lähtuda hüvitise arvestamisel riigi poolt kasutusel olevast metoodikast, sest vastasel korral sõltuks hüvitise suurus sellest, kes hüvitist maksab. Selline olukord tooks kaasa isikute ebavõrdse kohtlemise. Ajutise korra kohaselt võetakse kahju hüvitise arvutamisel aluseks töövõimetuse tekkimisele eelnenud 12 kalendrikuu keskmine sissetulek ja jäetakse kuud, mille kestel töötaja haiguse tõttu tegelikult ei töötanud või töötas mittetäieliku arvu tööpäevi, kannatanu soovil arvestusest välja ning asendatakse teiste, neile vahetult eelnenud kuudega. VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga on kooskõlas hageja seisukoht, et keskmise töötasu arvestuses ei peaks

sisalduma perioode, mil hageja viibis haiguslehel. Põhjendatud on kostjate vastuväide, et arvestuse aluseks võetud kuude hulgas on neli kuud, mil hagejale maksti lisaks töötasule ka puhkusehüvitist. Kutsehaigestumisest põhjustatud sissetuleku vähenemisest tekkinud kahju arvutamisel ei saa aluseks võtta teise seaduse alusel arvutatud hüvitise suurust, mistõttu tulevad hageja arvestusest välja jätta mai ja juuli 2008 ning mai ja juuni 2007. Need perioodid tuleb asendada vahetult eelnenud kuudega. Ajutise korra järgi indekseeritakse kõigi arvessevõetavate kuude sissetulek kehtiva miinimumpalga ja arvessevõetava ajavahemiku iga kuu miinimumpalga suhtena ning kuusissetulekud korrutatakse vastava indeksiga, summeeritakse ja saadud kogusumma jagatakse arvessevõetavate kuude arvuga. Tagamaks kahju hüvitamise eesmärki ja VÕS § 130 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamist on perioodiliste rahaliste maksete indekseerimine vajalik. Samas nõustus kohus kostjatega, et hüvitise tarbijahinnaindeksiga indekseerimine ei ole põhjendatud. VÕS § 130 lg 1 mõte ei ole see, et tervisekahjustuse korral tuleb hüvitada ka üldine hinnatõus, mis ei ole isiku tervisekahjustusega põhjuslikus seoses. Kohus leidis, et igakuine hüvitis tuleb indekseerida analoogia alusel TTOS §-s 312 sätestatud korras, s.o iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Selliselt on tagatud hageja võrdne kohtlemine isikutega, kes saavad tervisekahju hüvitist riigilt. Kuna hüvitis võib muutuda (sh väheneda) töövõimetuspensioni suuruse muutumisel, tagab hüvitise indekseerimine TTOS § 312 alusel VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgi. Hüvitise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta keskmine töötasu 518,15 eurot. Kohus leidis, et kooskõlas Ajutise korra metoodikaga ja VÕS § 130 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamisega tuleb indekseerida hageja kaotatud keskmine sissetulek. Alates 21.03.2012, kui kutsehaiguse astmele vastavat töövõimetuspensioni hüvitatavast sissetulekust maha ei arvata, ei ole ka vahet, kas indekseerida kaotatud keskmine sissetulek või hüvitis. Alates 21.03.2012 viidi hageja üle vanaduspensionile. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-68-10 (p 11) jäänud varasema seisukoha juurde, et kuna vanaduspension ei ole määratud tervisekahjustuse eest, siis ei ole alust seda hüvitatavast kahjust maha arvata. Riigikohus on sedastanud, et isegi kui vanaduspensioniikka jõudnud isikuid, kes on tervisekahjustuse tõttu osaliselt töövõimetud, ja vanaduspensioniikka jõudnud isikuid, kellel ei ole tervisekahjustust, pidada sarnases olukorras olevateks isikuteks, õigustab nende erinevat kohtlemist just tervisekahjustusest tingitud töövõimetus. Tervisekahju hüvitis on tööandja makstav hüvitis tervisekahjustusega tekitatud kahju eest. Seega ei kuulu hüvitisest mahaarvamisele alates 21.03.2012 hagejale makstav vanaduspension. Vastavalt hageja töötamise ajale on kostja I osakaal kahju tekkimises 39,36% ja kostja II osakaal 60,64%. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja ei töötaks endisel erialal või ei töötaks ka siis, kui tema töövõime poleks kostjate süül vähenenud. Kohus leidis, et hageja taotlus lisakulutuste hüvitise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Sellisel kujul esitatud nõuet ei ole võimalik rahuldada. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud lisakulutuste suurust. Tegemist on hagejal jooksvalt tekkivate lisakulutustega, mille suurust ei ole kohtul võimalik tuvastada ega seetõttu ka hinnata nende põhjendatust. Kohus rahuldas hagi osaliselt ~85% ulatuses, arvestades sealjuures tervisekahju hüvitise aluste ja suuruse kindlaksmääramisel olulises osas kostjate vastuväidetega ning jättes hageja taotluse tervisekahjustusest tingitud lisakulutuste hüvitamiseks rahuldamata. Arvestades kostjate enamvähem võrdses ulatuses menetluses osalemist, pidas kohus põhjendatuks jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel menetluskulud 75% ulatuses kostjate kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

tegemist, millega jätta R.L. hagi rahuldamata või saata asi tagasi Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad apellandid jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuvastas kohus valesti kahjunõude eeldused ja jättis ebaõigesti tuvastamata kostjate tegevuse õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohus tuvastas valesti hagejal kahju olemasolu. Kohus tuvastas, et hagejale oli määratud töövõime kaotus 40% põhjusega kutsehaigus, 50% põhjusega üldhaigestumine, kogu püsiva töövõimetusega 70%, püsiva töövõimetuse kestusega kuni vanaduspensioni eani. Hageja jäi vanaduspensionile 21.03.2012. Kohtuotsusest ei nähtu, millele tuginedes tuvastas kohus hagejale kahju tekkimise pärast 21.03.2012; 2) tuvastas maakohus valesti ja vastupidiselt Riigikohtu seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-68-11 (p 9) TTOS nõuete rikkumised kostjate poolt. Maakohus tugines just nimelt üldistele etteheidetele, mida hageja ei olnud sidunud ei asjaolude ega tõenditega. Kohtuotsuses asjaolude tuvastamine eeldab kohtu põhistatud seisukohta, millise asjaolu ja millistele tõenditele tuginedes kohus tuvastab. Kohus on otsuse p-des 5.1.1-5.1.4 refereerinud hageja seisukohti, mis tsiteerivad TTOS sätteid. See ei ole asjaolude tuvastamine kohtu poolt. Kostjad vaidlustavad kõik kohtuotsuse p-des 5.1.1-5.1.4 väidetavalt tuvastatud asjaolud: a) kostjad ei ole jätnud tuvastamata töökeskkonna seisundit, jätnud sama tüüpi liigutuste kordumist kui füsioloogilist ohutegurit mõõtmata ega rikkunud TTOS § 13 lg 1 p-des 3-6 sätestatud kohustusi. Kostjad on esitanud nimetatud nõuete täitmise kohta tõendid: läbi on viidud töökeskkonna ohutegurite riskianalüüs (tl 120-167), mille tulemustest lähtuti töökeskkonna kujundamisel. Kostja I on hagejat töötervishoiualaselt juhendanud (tl 101-102) vastavalt ettevõttes kehtivatele juhenditele (kostjate 29.08.2011 menetlusdokumendi lisa 9). Hageja sai tööle asudes ning uusi tööoperatsioone tegema asudes tööohutusealast juhendamist (tunnistajate A. K ja K. M ütlused). Riskianalüüsis on hinnatud kõiki olulisi riske, sh sundasendite ja vibratsiooniga seotud riske ning töö iseloomust tulenevaid riske. Antud on soovitused riskide vältimiseks või vähendamiseks, mida kostja I järgis. Kostjad ei ole rikkunud ka TTOS § 13 lg 1 p-i 51 – hageja ei ole sellele sisuliselt tuginenud ning menetluses seda ei arutatud. Vale on hageja väide, et talle ei ole riskianalüüsi tulemusi tutvustatud ega teavitatud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks rakendatavatest abinõudest ja tegevuskavadest; b) kostjad tagasid hagejale nõuetekohase töötervishoiualase väljaõppe: - hageja sai pidevat juhendamist (tl 101-102, kostjate 29.08.2011 menetlusdokumendi lisa 9, tunnistaja K. M ütlused); - kostjad õpetasid töötajatele võimlemisharjutusi, mis aitavad lihasväsimust maandada, loodud on võimalused võimlemiseks (tunnistajate A. K ja K. M ütlused). Seda, et töötajatele õpetati massaaživõtteid, tunnistas 06.06.2011 kohtuistungil ka hageja; - 2006. a lõpus, 2007. a alguses viibis kaks kuud kostja II ettevõttes rahvusvaheliselt tunnustatud ergonoomikaspetsialist, kes juhendas iga töötajat (seega ka hagejat) eraldi õigete töövõtete, istumisasendi jms osas (tunnistajate A. K ja K. M ütlused); - kostja II ettevõttes viiakse läbi iga uue töötaja juhendamine, mille käigus käsitletakse ka töötervishoiu- ja tööohutuse alaseid küsimusi ning töötajat juhendatakse nii ohutute töövõtete kui ka üldisemalt tööohutuse osas täiendavalt, kui töötaja asub uut tööoperatsiooni teostama; seesugust juhendamist sai ka hageja korduvalt (tunnistajate A K ja K. M ütlused). Vale on kohtu käsitlus, et tööandja poolt on TTOS nõuded järgitud üksnes juhul, kui need garanteerivad kutsehaiguse ärahoidmise. Kuna haigestumistel võib olla mitmeid põhjuseid, näiteks isiku füsioloogilised eripärad, muud haigused jne, siis kutsehaigestumise vältimist ei ole tööandjal võimalik garanteerida. Tööandja saab teha kõik mõistlikult võimaliku, et kutsehaigestumise risk viia miinimumini, ning seda on kostjad teinud;

c) kohtuotsuse p 5.1.3 viimane lõik refereerib õigusakte. Seda ei ole seostatud hageja nõude ühegi asjaoluga või hageja esitatud tõenditega; d) kohtuotsuse p 5.1.4 on samuti õigusaktide teksti tsiteerimine ilma selle sidumiseta ühegi asjaoluga. Kostjad on tõendanud, et nende ettevõttes ei ole seadmeid, mis tekitaksid impulsslöökvibratsiooni (tunnistajate A. K ja K. M ütlused). Hageja kasutatud elektrilised kruvikeerajad tekitasid minimaalset vibratsiooni (kostjate 29.08.2011 menetlusdokumendi lisa 6). Kostjad olid kooskõlas määrusega 54 tuvastanud, et elektriliste kruvikeerajate tekitatav vibratsioon on allapoole määruses ettenähtud piirmäärasid, mil kohtvibratsiooni mõõtmine on kohustuslik. Kohus hindas valesti Terviseameti Tartu labori 26.08.2011 vibratsioonitaseme mõõteprotokolli. Elektriliste kruvikeerajate mõõtmine telliti menetluses tõendina esitamiseks ning see tõendab, et kostjad ei ole riskianalüüsi koostamisel eksinud selle teguri kajastamisel; 3) tuvastas kohus ebaõigesti põhjusliku seose kostjate väidetavate rikkumiste ja hagejal kahju tekkimise vahel. Kuna kohus ei ole seaduslikult tuvastanud kostjate rikkumisi, ei ole võimalik tuvastada põhjuslikku seost hageja kahju ja kostjate tegevuse vahel. Hageja etteheited jäid üldsõnalisteks, kuigi tõendamiskoormus lasus hagejal. Kostjad on täitnud TTOS-s sätestatud nõuded riskianalüüsi koostamiseks, tööohutuse meetmete tagamisel jne ning tõendanud seda esitatud tõenditega. Hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kostjad vaidlevad vastu sellele, justkui ei pidanuks hageja õigusvastase teo või tegevusetuse olemasolu ja kahju tekkimist ning põhjuslikku seost nende vahel tõendama. See on vastuolus Riigikohtu praktikaga (3-2-1-114-08, p-d 14, 15; 3-2-1-89-03, p 25) ning õiguskirjanduses väljendatud seisukohtadega (Varul, P. jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne III, lk 642, 650). Kohus ei ole üldse hinnanud tõendeid selle kohta, et hageja võib olla ise oluliselt oma käitumisega mõjutanud kutsehaiguse väljakujunemist, mitte teavitades tööandjat või töötervishoiuarste oma kaebustest enne 2008. aastat, kui need esinesid juba aastal 2004; 4) ei ole kostjate tegevus olnud õigusvastane ja kostjatel puudub süü. Kohus jättis tõendid tähelepanuta või hindas neid valesti. Kostjad tuginevad oma õigusvastase käitumise puudumise tuvastamisel veel järgmistele asjaoludele ja tõenditele: a) 22.01.2009 kostjale II väljastatud sertifikaat OHSAS 18001:2007. Kuna kohus tuvastas, et kutsehaiguse väljakujunemise ajaks oli 2002-2009, ei saa 2009. aastast pärinevat tõendit kõrvale jätta. Kostja selgitas, et sertifikaadi väljastamisele eelnes pikk sertifitseerimisperiood ning 2008. a hinnati kostja II töökeskkonda ja tööohutuse alast tegevust rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi hindamise põhimõtetest lähtuvalt; b) Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni 10.03.2009 kontrollakt. Kontrollakt vormistati küll 2009. a alguses, kuid sellele eelnenud kontrollid toimusid varem ja kontrollaktis ei tuvastatud kostja poolt tööohutusnõuete rikkumisi; c) tööajatabelid, mis tõendavad, et hageja töö oli vaheldusrikas ega sisaldanud pikki perioode elektrilise kruvikeerajaga. Töö sisu muutmine paar või mitu korda aastas töö vaheldumise eesmärgil on mõistlik. Hageja ei ole esitanud ühtegi väidet selle kohta, mis oleks olnud objektiivselt mõistlik aeg töötada ühel ametikohal, et oleks välistatud tööandja õigusvastane tegevus. Kohtu hinnang tõendile on suvaline. Samuti on ebaõige, et tööajatabelit ei esitatud kõikide perioodide kohta ja seda tõlgendas kohus kostja kahjuks. Töö vähese vaheldumise tõendamine oli hageja kohustus ning hageja ei tõendanud seda mitte millegagi. Kohus oleks saanud tööajatabeleid hinnata kogumis sellega, et Tööinspektsioon ega tsiviilkohtumenetluses määratud ekspert ei ole teinud etteheiteid liiga pikkade perioodide kohta samal ametikohal; d) asjaolu, et hageja sai lisaks ettenähtud puhkepausidele (2×10 minutit + lõuna 30 minutit) teha igas tunnis vähemalt ühe lisapuhkepausi, mh suitsetamiseks, tõendasid tunnistajad A. K ja K. M. Hageja on möönnud, et sai täiendavaid puhkepause ning kasutas neid ka suitsetamiseks. Nii tunnistajate A. K ja K. M ütlustest kui ka hageja tööaja raportitest nähtub, et hageja tegi

päeva jooksul erinevaid tööoperatsioone ja töö ei olnud istuv. Seega ei olnud hageja töö monotoonne ega sisaldanud pikki perioode, mille käigus oleks hageja pidanud tegema ühesuguseid liigutusi, ning hagejale nähti ette piisavalt pause puhkamiseks. Hageja ei viidanud, et töö tekitab talle terviseprobleeme. Ka töötervishoiuarsti kontrollid kinnitasid, et hagejal ei esinenud ühtki terviseprobleemi ega kaebust ei 2004. ega 2007. a; e) kohus hindas valesti ebausaldusväärseteks tunnistajate A. K ja K. M ütlused. Kohus on meelevaldselt järeldanud, et kui töötajatele võimaldati lisapuhkepause, siis nad ei oleks saanud oma töönorme täis. Töönormid ei nõua ebamõistlikku pingutust või kiirustamist ning jätavad piisavalt aega, et töötaja saab teha pause. Kuna seda asjaolu kohtumenetluse käigus ei vaidlustatud, siis ei saanud kohus seda otsuses käsitletud viisil tuvastada; f) kostja II on üks edukamaid Eesti tööstusettevõtteid ja suurim Lõuna-Eesti tööandja ning järgib rangelt töötervishoiu ja tööohutuse reegleid; g) kostjad on ainuüksi aastatel 2002-2009 töökeskkonna ja tööohutuse parandamise projektidesse panustanud üle 317 000 euro, millele lisanduvad üldised investeeringud; h) kostja II ettevõttes on tööl töökeskkonnaspetsialist ja loodud on töökeskkonnanõukogu. Töökeskkonna hindamine toimub pidevalt, probleeme arutatakse iganädalastel nõupidamistel, kus pannakse paika ka tegevuskavad ilmnenud küsimuste lahendamiseks; i) töökeskkonna hindamine kostja II ettevõttes lähtub töökeskkonna riskianalüüsist (tl 193-245). Riskianalüüsis on hinnatud kõiki olulisi riske. Iga riski kohta on toodud soovitused, mida kostja II järgib. Ka töötajate tervisekontrollis on lähtutud riskianalüüsi tulemusel väljatoodud riskidest. Hinnatud on ka riskide soolist ja vanuselist mõju töötajatele; 5) on hüvitise väljamõistmine perioodil, mil hageja on vabatahtlikult vanaduspensionil, vastuolus VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Töövõime olemasolu korral oleks hageja võinud saada potentsiaalselt sissetulekut kuni vanaduspensionile jäämiseni. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et hageja oleks pärast kostja II juurest koondamist 2009 detsembris teinud jõupingutusi uue töökoha saamiseks, kuid töövõime osalise kaotuse tõttu oli see võimatu. Asjas ei ole esitatud tõendit, millest tuleneks, et hageja püsiva töövõimetuse kestvust oleks pikendatud pärast vanaduspensionile jäämist. Seega kahju hüvitamise kohustus oleks lõppenud hiljemalt 21.03.2012; 6) ei saa nõustuda seisukohaga, justkui peaksid kostjad tasuma pärast hageja vanaduspensionile jäämist kahjuhüvitist suuremas ulatuses kui enne seda. Olukord, kus kahjuhüvitise suurus sõltub sellest, kas hageja on vanadus- või töövõimetuspensionil, on kostjate suhtes ebaõiglane; 7) kohaldas kohus hageja keskmise sissetuleku arvutamisel ebaõigesti kehtetut Ajutist korda. Riigikohus on rõhutanud, et Ajutine kord kaotas kehtivuse alates 01.07.2002, kui jõustus võlaõigusseadus, kuid varem toimunud tegudele saab seda kohaldada. Lisaks oleks Ajutise korra alusel keskmise sissetuleku arvutamine ebaõiglane, kuna Ajutine kord võimaldab jätta arvutustest töötaja valikul välja kõik need kuud, kus töötaja oli vähemalt ühe päeva haiguslehel või ei viibinud muul põhjusel seaduslikult tööl. See ei peegelda töötaja tegelikku keskmist sissetulekut arvutamise hetkele eelnevatel kuudel. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ jätab arvestusest välja päevad, mil töötaja haigestumise tõttu töölt puudus. Tegemist on õiglase ja nii töötaja kui tööandja huve kaitsva korraga, kuivõrd haigestumise mõju on keskmise töötasu arvutamisel välistatud ning seetõttu on selle alusel arvutatud keskmise töötasu näol tegemist objektiivse, töötaja poolt reaalselt saadud keskmise töötasuga. Hüvitise suurus tuleb arvutada hageja keskmise sissetuleku alusel selle hetke seisuga, mil hageja kaotas oma senise töötasu ehk kõige varasemalt 02.12.2009; 8) on ebaõige kohtu järeldus, mille järgi tuleb igakuine hüvitis indekseerida TTOS § 312 alusel. Tsiviilkoodeksi alusel maksab riik hüvitist ennekõike isikutele, kelle töösuhe lõppes ammu enne hüvitise suuruse arvutamist. Sellisel juhul on indekseerimine põhjendatud, kuivõrd

hüvitise maksmise ja töötasu arvutamise aluseks oleva aja vahel on pikk periood, mil elukallidus on oluliselt tõusnud. Hageja keskmist töötasu arvutatakse vahetult hüvitise maksmise vajaduse tekkele eelneva perioodi töötasu järgi. Samuti ei ole TTOS § 312 kohaldamine põhjendatud üksnes seetõttu, et seda kasutab Sotsiaalkindlustusamet.

tõendama kostjate õigusvastast tegevust. Tegelikult pidid kostjad tõendama, et nad ei rikkunud hageja viidatud kaitsenorme ja üldisi käibekohustusi. Riigikohus muutis varasemat kohtupraktikat 07.12.2011 otsusega nr 3-2-1-68-11, märkides (p 10), et juhul, kui töötajal on tekkinud kutsehaigus ja kui ta on tõendanud põhjusliku seose tööandja tegevuse (sh tegevusetuse) ja talle kutsehaigusega tekkinud kahju vahel, peab tööandja vastutusest vabanemiseks tõendama, et tema on tööohutuse nõudeid täitnud. Kui tööandja ei järginud tööohutuse nõudeid, saab ta TsK § 448 lg 2 järgi kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendada, et ta ei ole tööohutusnõuete rikkumises süüdi; 3) koostasid kostjad riskianalüüsi formaalselt. Korduvad ühetaolised jõu rakendamist vajavad liigutused on tervist kahjustava tegurina jäetud tuvastamata. Vale on hinnang ka impulsslöökvibratsiooni terviseriskile. Seetõttu ei saanudki kostjad täita oma teisi kohustusi, sest abinõud tuleb tarvitusele võtta vastavalt tuvastatud terviseriskidele. Tööandja peab tegema mõistlikult võimaliku, et kutsehaigestumise riski vähendada või vältida. Kostjate tegevus oli ebapiisav ja mitteadekvaatne; 4) ei teinud kostjad hagejale teatavaks riskianalüüse ega sellega tuvastatud terviseriske. Kuna hageja ei teadnud terviseohtudest, siis ei saanud ta ise enda tervist hoida; 5) ei saa tunnistajate ütlusi antud asjas lugeda usaldusväärseks tõendiks. Tunnistajad K. M ja A. K ei kirjeldanud asjaolusid, vaid esitasid oma hinnanguid; 6) ei ole kostjad tõendanud, et nad oleksid 2002-2009 hagejat juhendanud konkreetsete ohutegurite osas ohutult töötama. Asjaolu, et 2007. a viibis ettevõttes ergonoomikaspetsialist, samuti massaaživõtete õpetamine, ei lükka ümber rikkumisi 2007. aastast varasema aja osas; 7) tekitasid hageja kasutatud elektrilised kruvikeerajad vibratsiooni. Kostjad ei tõendanud vastupidist. 26.08.2011 vibratsioonitaseme mõõteprotokoll ei tõenda ohu suurust hagejale, sest hageja töötas teistsuguste kruvikeerajatega; 8) ei tõenda 22.01.2009 sertifikaat OHSAS 18001:2007 ja Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni 10.03.2009 kontrollakt töökeskkonna olukorda varasemal perioodil. Hageja kutsehaigus kujunes välja 2002-2009; 9) tõendavad tööajatabelid ja tööaja raportid, et hageja tervisele mõjusid tööprotsessis tervist kahjustavad ohutegurid: korduvad ühetaolised jõu rakendamist vajavad liigutused ja impulsslöökvibratsioon vasakule käele; 10) tuleb tööandja poolt tööohutusnormide rikkumise ja kutsehaigusega tekitatud kahju vahel põhjuslikku seost eeldada, kui tööohutusnormide rikkumine seisneb selliste töötervishoiunormide täitmata jätmises, mille eesmärk oli hagejale kutsehaiguse põhjustanud ohuteguri kõrvaldamine või leevendamine. Põhjusliku seose olemasolu saab tuvastada vastuste kaudu järgmistele küsimustele: 1) millised on kutsehaiguse põhjustanud ohutegurid? 2) kas hageja puutus kostjate juures töötades kokku eelmise küsimuse vastuseks olevate ohuteguritega? 3) kas kostja õigusvastane tegevus soodustas nende ohutegurite negatiivset toimet hageja tervisele? Kuna kahele viimasele küsimusele saab vastata jaatavalt, on kostjate tööohutusnormide järgimata jätmine põhjuslikus seoses hagejal diagnoositud kutsehaigusega. Kutsehaiguse tõttu on hageja kaotanud endise sissetuleku (hagejale ei sobi vastavalt töötervishoiuarsti hinnangule raske füüsiline töö, koormus, korduvad ühetaolised liigutused kätele, kokkupuude vibratsiooniga, mis on välistanud uue sissetulekuallika leidmise). Seega on kostjate õigusrikkumine põhjuslikus seoses hagejale tekitatud kahjuga. Töökeskkonna ohutegurite mõõtmise ja tuvastamise kohustuse rikkumise tõttu ei olnud teada, millised ohutegurid ja millisel määral hageja tervist ohustasid. Selle tagajärjel ei teadnud kostjad kasutusele võtta meetmeid töökeskkonna tervisele ohutumaks muutmiseks. Töötaja teavitamis- ja juhendamiskohustuse täitmata jätmine põhjustas olukorra, kus hagejale polnud teada ohutegurid ega õiged ja ohutud töövõtted, mille rakendamisel olnuks võimalik vältida või

vähendada ohutegurite negatiivset toimet. Kostjad ei korraldanud tervisekontrolli nõutaval tasemel. Põhjalik tervisekontroll oleks võimaldanud avastada kutsehaiguse nähte õigeaegselt ning kutsehaiguse lõplikku väljakujunemist takistada. Tulenevalt sotsiaalministri 31.05.2000 määruse nr 40 „Töötajate tervisekontrolli kord” § 1 lg-st 2 ja sotsiaalministri 24.04.2003 määruse nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord” §-st 6 oli töötervishoiuarstil juurdepääs kõikidele hageja terviseandmetele. Kostjad pole selgitanud, millisest õigusaktist tulenevalt oli hagejal kohustus teavitada tööandjat oma delikaatsetest isikuandmetest, s.o infost tervise kohta. Tervist puudutavad andmed avaldas hageja vastavalt töötervishoiuarsti nõutule. Hageja käitumises puuduvad hooletuse asjaolud. Kostjad ei teostanud töökeskkonnas sisekontrolle ega töötajate tööergonoomikat puudutavate teadmiste väljaõpet ega kontrollimist. Seetõttu ei olnud hageja teadlik, kas ta täidab tööülesandeid ergonoomiliselt õigesti ja tervisele ohutult. Lisaks jätsid kostjad kohandamata hageja töökoha võimalikult ergonoomiliseks. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad (TTOS § 23 lg 1). Kuna hagejal on diagnoositud kutsehaigus, siis on ka sellega tuvastatud põhjuslik seos töötingimuste ja tervisekahjustuste vahel; 11) on kostjad süüdi hagejale kahju tekitamises. Kostjad on õigusvastase teo pannud toime vähemalt hooletusest. Kostjad kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud teadsid või pidid teadma eespool käsitletud normidest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

osas, millega maakohus jättis keskmise palga arvestusest välja 2008. a mai ja juuli ning 2007. a mai ja juuni töötasud. Seega ei ole hageja vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osa, millega maakohus jättis väidetavalt indekseerimata hageja töötasu alates 2010 aprillist, vaidlustanud ning seetõttu jätab ringkonnakohus hageja ringkonnakohtu istungil esitatud taotluse TsMS § 651 lg 1 alusel tähelepanuta.

AC Kinnistute AS 39,36%

Enics Eesti AS 60,64%

jaanuar

458,34

183,34

128,40

54,94

21,62

33,32

veebruar

458,34

183,34

128,40

54,94

21,62

33,32

märts

458,34

183,34

128,40

54,94

21,62

33,32

aprill

436,51

174,60

128,40

46,20

18,18

28,02

mai

436,51

174,60

128,40

46,20

18,18

28,02

juuni

436,51

174,60

128,40

46,20

18,18

28,02

juuli

436,51

174,60

128,40

46,20

18,18

28,02

august

436,51

174,60

128,40

46,20

18,18

28,02

september 436,51

174,60

128,40

46,20

18,18

28,02

oktoober

436,51

174,60

128,40

46,20

18,18

28,02

november

436,51

174,60

128,40

46,20

18,18

28,02

detsember 436,51

174,60

128,40

46,20

18,18

28,02

580,62

228,48

352,14

jaanuar

436,51

174,60

128,45

46,15

18,16

27,99

veebruar

436,51

174,60

128,45

46,15

18,16

27,99

märts

436,51

174,60

128,45

46,15

18,16

27,99

aprill

436,51

174,60

128,45

46,15

18,16

27,99

mai

436,51

174,60

128,45

46,15

18,16

27,99

juuni

436,51

174,60

128,45

46,15

18,16

27,99

juuli

436,51

174,60

128,45

46,15

18,16

27,99

august

436,51

174,60

128,45

46,15

18,16

27,99

september 436,51

174,60

129,40

45,20

17,79

27,41

oktoober

436,51

174,60

101,91

72,69

28,61

44,08

november

436,51

174,60

101,91

72,69

28,61

44,08

detsember 436,51

174,60

101,91

72,69

28,61

44,08

632,47

248,90

383,57

jaanuar

436,51

174,60

101,91

72,69

28,61

44,08

veebruar

436,51

174,60

101,91

72,69

28,61

44,08

märts

436,51

174,60

65,75

108,85

42,84

66,01

aprill

455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

mai

455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

juuni

455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

juuli

455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

august

455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

september 455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

oktoober

182,29

182,29

71,75

110,54

455,72

november

455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

detsember 455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

1894,84 745,81

1149,03

jaanuar

455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

veebruar

455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

märts

455,72

182,29

182,29

71,75

110,54

aprill

458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

mai

458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

juuni

458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

juuli

458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

august

458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

september 458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

oktoober

458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

november

458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

detsember 458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

2196,93 864,69

1332,24

jaanuar

458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

veebruar

458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

märts

458,34

183,34

183,34

72,16

111,18

aprill

461,83

184,73

184,73

72,71

112,02

734,75

289,19

445,56

6039,61 2377,07

3662,54

kokku

Eelneva alusel tuleb AC Kinnistute AS-lt mõista hageja kasuks tervisekahjustuse hüvitis alates 01.01.2010 kuni 30.04.2014 ühekordse maksena 2377,07 eurot ning alates 01.05.2014 igakuine hüvitis 72,71 eurot. Enics AS-lt tuleb hageja kasuks välja mõista tervisekahjustuse hüvitis alates 01.01.2010 kuni 30.04.2014 ühekordse maksena 3662,54 eurot ning alates 01.05.2014 igakuine hüvitis 112,02 eurot. Selles osas tuleb apellatsioonkaebus rahuldada. Sotsiaalkindlustusameti 09.04.2012 otsuse nr 853889 järgi on hageja püsivalt töövõimetu (töövõime kaotuse protsent 40%) kutsehaiguse tõttu kuni 31.03.2017. Seetõttu tuleb täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et kostjatelt hageja kasuks väljamõistetud igakuine hüvitis on määratud kuni kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi muutumiseni.

Ringkonnakohus rahuldas kostjate apellatsioonkaebuse osaliselt ning vähendas kostjalt I väljamõistetavat hüvitist 3062,85 eurolt 2377,07 euroni ning kostjalt II väljamõistetavat hüvitist 4718,58 eurolt 3662,54 euroni. Samuti vähendas ringkonnakohus kostjalt I väljamõistetavat igakuist hüvitist 86,31 eurolt 72,71 euroni ning kostjalt II väljamõistetavat igakuist hüvitist 132,97 eurolt 112,02 euroni. Arvestades hagi osalise rahuldamise ulatust võrreldes maakohtu poolt hagi rahuldatud ulatusega oleks menetluskulude jaotus lähtudes hagi rahuldamise ulatusest ca 65% ja 35% ning sellest tulenevalt jääks hageja kanda 35% menetluskuludest ja kostjate kanda 65% menetluskuludest. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on rõhutanud (näiteks lahend nr 3-2-1-142-10), et TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas esinevad sellised erandlikud asjaolud hageja suhtes (hageja ainsaks sissetulekuks on pension ja hagi esemeks on kostjatelt tervisekahjustuse hüvitise väljamõistmine) ning seetõttu on õiglane ja põhjendatud jätta seoses hagi osalise rahuldamisega kostjate menetluskulud täielikult kostjate kanda. Maakohtu otsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse korral võib tekkida olukord, kus hageja enda kantud menetluskulusid tegelikult tagasi ei saa. Hageja menetluskulud tuleb 65% ulatuses jätta kostjate kanda ja 35% hageja menetluskuludest tuleb jätta hageja kanda.

Ekslik on apellandi seisukoht, et maakohus ei ole tuvastanud põhjuslikku seost talle kutsehaigusega tekkinud kahju ja apellantide teo vahel. Vastupidiselt apellandi väitele on hageja viidanud TTOS-s ja nimetatud seaduse alusel kehtestatud määrustes sätestatud konkreetsete õigusnormide rikkumistele kostjate poolt. Maakohus on eeltoodu ja poolte esitatud tõendite alusel tuvastanud kostjate õigusvastase käitumise ning seda ka kooskõlas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatu kohaselt põhjendanud (kohtuotsuse lk 14-18). Õige on maakohtu järeldus, et kostjad ei ole tõendanud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimist ning seetõttu puudub alus hagejale tervisekahjustusega tekkinud kahju hüvitise välja mõistmata jätmiseks.

Hageja on maakohtu istungil kinnitanud (II kd, t.l 64), et ta pöördus seoses ebarahuldavate töötingimustega personalijuhi M. L poole. Kostjad ei ole hageja sellele väitele vastuväidet esitanud. Ka nimetatud asjaolu lükkab ümber apellandi väite, et hageja võib olla ise oma käitumisega mõjutanud endal kutsehaiguse väljakujunemist.

ohutegurid, mis võivad põhjustada tööga seotud haigusi (II kd, t.l 29). Riskianalüüsist tulenevalt on tööandjale ette nähtud töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamine töötajate terviseriskide ohjamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole nimetatud tegevuskava koostatud ning kostjad ei ole ümber lükanud hageja väidet, et teda riskianalüüsi tulemustest ei teavitatud. Kuigi hagejale oli ette nähtud 30 minutit lõunapausiks ja kaks 10-minutilist vaheaega, on maakohus põhjendatult leidnud, et nimetatud vaheajad töös ei olnud piisavad ohutegurite mõjude leevendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.