Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Varasem menetlus

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 28.09.2015 otsusega hageja avalduse ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks täiendava töötasu 2015.a märtsikuu eest 258,30 eurot, 2015.a aprillikuu eest 187,86 eurot ja 2015.a maikuu eest 215 eurot. Kuna kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud esitas ta Harju Maakohtule 26.10.2015 taotluse ITVS § 24 lg 1 alusel hageja avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. 18.11.2015 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule hagiavalduse kuna hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus ei vastanud hagiavalduse vorminõuetele. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 04.12.2015, mille kohus võttis menetlusse 09.12.2015 määrusega. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juures tööle 06.08.2012 sõlmitud töölepingu nr 136/2012 alusel valvetöötajana. Töölepingu p-s 5.1 leppisid pooled kokku, et hageja asub tööle täistööajaga, vahetustega ning tööaja kestus on mitte enam kui 40 tundi nädalas. Kostja töötajatele tööajagraafikuid ei esitanud, töötajad koostasid ise graafikud ning käisid tööl enda koostatud graafikute alusel. Kõik töötajad olid sunnitud tegema ületunde, mille kostja tasus kuni märtsini 2015. Märtsist kuni juunini 2015 valvas hageja koos töökaaslastega ööpäevaringselt Xxxx. Esmaspäevast reedeni olid tööpäevad 25-tunnised ning puhkepäevadel 24-tunnised. 2015 märtsis töötas hageja 290 töötundi, aprillis 247 töötundi ja mais 246 töötundi. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles alates 01.07.2015. Kostja lepingu ülesütlemist ei vaidlustanud ning tasu ületundide eest ei maksnud. TLS § 84 lg 1 alusel on hageja nõue sissenõutav seoses töölepingu lõppemisega. Hageja taotleb kostjalt välja mõista töötasu 2015 märtsikuu eest 258,30 eurot, aprillikuu eest 187,86 eurot ja maikuu eest 215 eurot. Kostja vastuväited Kostja esitatud vastuses hagi ei tunnista. Hageja töötas valvurina Xxxx logistikakeskuse objektil vastavalt tööajagraafikule, mille kostja esitas töövaidluskomisjonile. Hageja väide, et töötajad ise koostasid tööajagraafikud, ei ole tõene. Pooled lõpetasid töölepingu vastastikusel kokkuleppel 30.06.2015 ja 02.07.2015 kandis kostja hagejale üle lõpparve 997 eurot, mis sisaldas juunikuu töötasu ja lisatasu õhtuste ja öötundide eest. Kostjal puudub hageja ees võlgnevus. Kostja tugineb kirjalikele tõenditele, mille esitas töövaidluskomisjonile. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja avalduste, kostja vastuväidete, esitatud tõenditega, sh ülekuulanud tunnistaja kohtuistungil, rahuldab hagi. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli töölepinguline suhe. Töölepingu seaduse (TLS) § 28, mis sätestab tööandja kohustused, lg 1 p 4 järgi on tööandja kohustuseks tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg ning pidada tööaja arvestust. Tööaja arvestuse suhtes on pooled erinevatel seisukohtadel. Hageja nõuab täiendavat tasu tundide eest, mida kostja tööaja arvestus, mille ta esitas töövaidluskomisjonile, ei kajasta. Hageja väitel pidasid töötajad ise tööajaarvestust, kostja seda ei teinud. Hageja nõuab kostjalt töötasu väljamõistmist lähtudes tegelikult töötatud tööajast normaaltööaja eest ettenähtud tasu suuruses. Hagiavalduses märgib hageja, et töötajad (sh hageja) tegid ületunde, mille eest kostja ei maksnud ning kohtuistungil selgitas, et 24- ja 25-tunnised vahetused ületunde ei sisaldanud. Kohtuistungil selgitas hageja selgelt, et ta ei taotle maksmata töötasu ületundide eest, vaid märtsis, aprillis ja mais 2015 töötatud 81, 87 ja 58 tunni, mille eest kostja ei maksnud (kohtuistungi protokolli lk 2). Seega on hagejal kostja vastu saamata töötasu nõue vastavalt 258,30 eurot (märts 2015), 187,86 eurot (aprill 2016) ja eest 215 eurot (mai 2015), kokku 661,16 eurot. 29.06.2015 avalduses kostjale palus hageja ennast töölt vabastada alates 1.07.2015 seoses töötasu mittemaksmisega täies ulatuses alates märtsist 2015 (TVK t lk 16).

Ülekuulatud tunnistaja Xxxx, kes töötas kostja juures samuti valvetöötajana ja hagejaga samal ajal, ütlused kinnitavad hageja väidete õigsust selle kohta, et kostja tööaja arvestust ei pidanud, seda tegid valvetöötajad ise. Eluliselt usutavad on hageja seletus ja tunnistaja kohtuistungil vande all antud ütlused, et tööajagraafikud koostas kostja töövaidluskomisjoni tarvis, ei hageja ega tunnistaja neid varem näinud ei olnud. Hageja esitas kohtule kohtuistungil tutvumiseks enda poolt koostatud tööaja graafiku, mille tõepärasuses pole alust kahelda küll aga kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud graafikute (TVK t lk 57-60) tagantjärgi koostamises ja nende õigsuses. Graafikutes on märgitud vaid ühe valvuri, s. o hageja nimi, ülejäänute kohta on märgitud valvur 1, valvur 2, valvur 3. Graafikud on allkirjastamata. Hageja seletus ja tunnistaja ütlused langevad kokku ka vahetuste alguse ajas (kas kl 7.00 või kl 8.00 ja kestuses kas 25 tundi või 24 tundi). Tunnistaja lahkus tema ütluste kohaselt kostja juurest töölt põhjusel, et kostja ei maksnud töötasu kõikide töötatud tundide eest. Usutav on ka hageja selgitus ASi Eesti Telekom tõendist ( lk 63) kõneeristuste kohta. Kõneeristustest nähtub, et hageja helistas objektile jõudes kostja telefonile, mis hageja selgituse kohaselt tõendab objektile jõudmisest ettekandmist ning et helistamise kellaajast tuleneb vahetuse pikkus (helistamisel mõni minut enne või pärast kl 7.00, oli vahetus 25 tunnine ja helistamisel mõni minut enne või pärast kl 8.00 oli vahetuse pikkus 24 tundi). TLS § 6 lg 6 näeb ette, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja teatama töötajale tööajakava (tööaja graafiku) teatavaks tegemise tingimused (korra). Kostja seda teinud ei ole (töölepingust see ei nähtu, ka pole kostja tõendanud, et ta seda muul moel teinud oleks). Töölepingu (TVK t lk 27-30) p 3.2 alap d sätestab vaid kostja kohustuse tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidada tööaja arvestust. Seega on tõendatud, et kostja jättis hagejale maksmata 2015.a märtsis 81 tunni, aprillis 87 tunni ja mais 58 tunni eest – kokku 661,16 eurot. Kohus rahuldab hagi. Hagihind on TsMS § 124 alusel 661,16 eurot. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja toimiku materjalidest nähtuvalt hagejal kulusid ei ole, ei mõista kohus hageja menetluskulusid kostjalt välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.