lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-62-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.06.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-62-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.06.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1118
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-62-02 Otsuse kuupäev Tartu, 5. juuni 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi OÜ Talvik hagi Gennadi Jakovlevi vastu 7535 krooni 85 sendi saamiseks Vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. detsembri 2001. a otsus kohtulahend tsiviilasjas nr II-2/1526/01 Kaebuse esitaja ja OÜ Talvik kassatsioonkaebus kaebuse liik Asja läbivaatamise 6. mai 2002. a, kirjalik menetlus kuupäev Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2001. a otsus ja saata asi samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada OÜ-le Talavik 2. jaanuaril 2002. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.G. Jakovlevile kuulub Tallinnas Tuha 5-6 asuv eluruum. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tegi OÜ Talavik elamu mõtteliste osade säilitamiseks ja korrashoiuks vajalikke töid ning vahendas kommunaalteenuste osutamist elanikele, samuti arvestas ja võttis vastu eluruumide omanikelt makseid osutatud ja vahendatud teenuste eest. Hoolduslepingut ei ole kostjaga sõlmitud. Selle sõlmimiseni peab hageja arvates eluruumi omanik maksma halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega või vastavalt sama eluruumi eelmise omanikuga sõlmitud kokkuleppele. Kostja ei ole kohustust nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevus hooldus- ja kommunaalteenuste eest on 7535 krooni 85 senti. Nimetatud summa palus hageja kostjalt välja mõista, kuna kostja on seeläbi säästnud oma vara ja alusetult tarbinud kommunaalteenuseid. Kostja ei tunnistanud hagi, kuna on tasunud kõigi teenuste eest, mida talle on osutatud. Ta ei pea tasuma remondi eest, mida elamule ei ole tehtud.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 2001. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja vastavalt Lasnamäe Linnaosa Valitsusega 1. oktoobril 1994. a sõlmitud lepingule volitatud haldama ja majandama Tuha 5 elamut kuni korteriühistu moodustamiseni. Nimetatud lepingu alusel on hageja kostja eluruumile vahendanud ja osutanud hooldus- ja kommunaalteenuseid. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 151 lg 1 kohaselt peavad korteriomanikud elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud, sõlmima erastamise kohustatud subjektiga elamu edasise haldamise lepingu. Kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni maksab eluruumi omanik halduskulude eest samadel alustel teiste sama elamu eluruumide omanikega. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud, kuid on asunud tarbima hageja osutatud ja vahendatud teenuseid. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. TsK § 477 lg 3 kohaselt peab isik alusetult omandatu väärtuse hüvitama rahas, kui natuuras tagastamine ei ole võimalik. Nimetatud säte laieneb ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaks määratud aluseta (TsK § 477 lg 6). Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3.Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2001. a otsusega tühistati linnakohtu otsus ja hagi jäeti rahuldamata. Kohus leidis, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud TsK § 477 kohaldamiseks vajalikke tingimusi. Tõendamata on, milliseid teenuseid ja kui suures mahus on ta kostjale osutanud ning mis osas esineb kostjal võlgnevus. Samuti ei nähtu hagisumma määratlemise alused. Hagi alusena esile toodud asjaolud ei ole piisavad, et nende alusel saaks otsustada hagi põhjendatuse üle ning selle rahuldada. Ekslik on linnakohtu seisukoht, mille järgi oleks kostja pidanud tõendama, et ta ei ole kõiki hageja osutatud ja vahendatud teenuseid tarbinud ning hageja ei ole remonttöid teostanud. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et tasus kõigi teenuste eest, mida talle on tegelikult osutatud. Hageja esitatud asjaolud ja tõendid ei võimalda seda väidet kontrollida.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

4.Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ning saata asi teisele ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole ringkonnakohus arvestanud, et hagi aluseks olevad asjaolud ja TsK § 477 kohaldamiseks vajalikud tingimused on linnakohtu otsuses piisavalt kajastatud. Kostja ei vaidlustanud esimese astme kohtus, et hageja haldas Tuha 5 elamut ning osutas tema korterile kommunaalteenuseid. Ta seab kahtluse alla tehtud tööde kvaliteedi. Samuti on esimese astme kohtus ümber lükatud vastuväide, et hageja ei ole teostanud elamu remonttöid. Vastuväited antenni- ja elamu kindlustusmaksete tasumise kohta esitas kostja alles apellatsioonkaebuses. Kostja ei nõudnud linnakohtus temale osutatud teenuste eristamist kululiikide ja summade järgi ega vaidlustanud ühtegi hageja arvet ja selle suurust. Apellatsioonikohus rikkus menetlusnorme, kui käsitles seda apellatsioonkaebuse väidet hagi vastuväitena.
5.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, ei ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Teenuste eest tuleb tasuda, kui need on tellitud, osutatud ja tarbija poolt vastu võetud. OÜ-l Talavik puudub õiguslik alus teenuste eest tasu nõudmiseks. Hageja on tasunud kahe aasta jooksul kõik arved. Teenused, mille eest tasu nõutakse, on korteriomanikega kooskõlastamata ning neile osutamata. Maja on remontimata ja muutunud elamiskõlbmatuks. Hageja tõlgendab valesti TsK § 477, mis näeb ette vara tagastamist, mis on soetatud teise isiku arvel, mitte tasumist tööde eest, mida ei ole tellitud ega teostatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.
7.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohus on rikkunud TsMS § 227 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS §-s 3 sätestatud tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamise ülesanne eeldab, et kohus peab TsMS §-st 91 tulenevalt pooltele ja teistele protsessiosalistele selgitama, milliste nende nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes pooltele ja protsessiosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse, millega hagi rahuldati, ning jättis uue otsusega hagi rahuldamata, kuna leidis TsMS § 147 lg 1 p-le 5 tuginedes, et hageja poolt hagi alusena

esile toodud asjaolud ei ole piisavad, et nende alusel saaks otsustada hagi põhjendatuse üle ning selle rahuldada. Kui apellatsioonikohtu seisukoht on esimese astme kohtu seisukohale vastupidine, peab apellatsioonikohus oma seisukohta otsuses ka põhjendama (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

17.novembri 1999. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-93-99 - RT III 1999,30,296). Samamoodi peab kohus põhjendama, miks ta ei nõustu esimese astme kohtu otsusega, millega samadele tõenditele tuginedes hagi rahuldati. Samas ei ole apellatsioonikohus otsuses ka leidnud, et linnakohus oleks rikkunud hagi rahuldamisel menetlusnorme, sealhulgas jätnud täitmata eelmenetluse toiminguid. Kuna ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata, pidanuks ta võtma otsuses seisukoha, kas esimese astme kohus on täitnud TsMS § 164 lg 1 p 2 kohaselt eelmenetluse ülesande selgitada välja tõendid, mis protsessiosalistel on esitada oma väidete põhjendamiseks, samuti selle, mida iga tõendiga tõendada tahetakse. Eelmenetluses võib kohus ka nõude aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks nõuda protsessiosalistelt kirjalikke selgitusi, küsitleda pooli ja määrata eelistungeid.
8.TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse ringkonnakohtu otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, siis oleks ta pidanud otsuses kõiki kogutud tõendeid analüüsima. Hageja on oma nõude tõendamiseks muuhulgas esitanud linnakohtule tõendi Tuha 5 elamu remonditööde kohta ajavahemikus juuli 1994. a kuni oktoober 2000. a. Apellatsioonikohus ei ole ka seda tõendit hinnanud.
9.Kolleegium leiab, et asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks peaks asja saatma läbivaatamiseks teisele apellatsioonikohtule. A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.