Ulvi Loonurm, Ele Liiv, Reet Allikvere OÜ Cityrent (pankrotis) hagi Elvo Jakobsoni (Jakobson) vastu kahju hüvitamiseks 41 339 krooni
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Cityrent (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.04.2010, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Cityrent (pankrotis, registrikood 11020158, asukoht J.Kappeli 4-16, Tallinn), esindaja advokaat KalleKaspar Sepper; Kostja Elvo Jakobson (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX-X XXXXXXX).
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.11.2009 otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Välja mõista Elvo Jakobsonilt OÜ Cityrent (pankrotis) kasuks kahju hüvitamiseks 37 260 krooni ja viivist seisuga 5.06.2009 3899 krooni 62 senti, s.t kokku 41 159 (nelikümmend üks tuhat ükssada viiskümmend üheksa) krooni ja 62 senti.
3.Välja mõista Elvo Jakobsonilt OÜ Cityrent (pankrotis) kasuks alates 6.06.2009 viivis summalt 37 260 krooni vastavalt VÕS §-s 94 sätestatule aastas iga viivitatud päeva eest kuni kostjapoolse võlgnevuse täieliku tasumiseni.
4.Jätta asjas kantud menetluskulud kostja Elvo Jakobsoni kanda.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
1.8.06.2009 esitas OÜ Cityrent (pankrotis, hageja) Harju Maakohtule hagi Elvo Jakobsoni (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Kostja oli alates 12.03.2004 hageja juhatuse liige. Hagi asjaoludel põhjustas H. E. 7.02.2007 hagejalt rendile võetud sõiduautoga avarii ja lubas tema poolt tekitatud kahju hüvitada. Kostja loovutas hüvitise nõude 23.03.2007 sõlmitud lepingu alusel põhisummas 41 399 krooni 99 senti koos kõrvalnõuetega (sh õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitamist) OÜ-le Compromis Inkasso. Kokkuleppe p 2 kohaselt pidi hageja maksma OÜ-le Compromis Inkasso nõude sissenõudmise eest teenustasu 10% põhinõudelt, viivisenõudelt ja kahju hüvitamise nõudelt, millele lisandub käibemaks. Seega kuulub nõude kättesaamisel hagejale põhinõudest 90% ehk 37 260 krooni. Kokkuleppe p 3 kohaselt loeti nõue loovutatuks alates kokkuleppe allkirjastamisest ja anti menetlemiseks kuni 23.09.2007. Sealjuures pikenes kokkulepe 6 kuuks juhul, kui üks pool ei ole hiljemalt üks kuu enne nimetatud tähtaega saatnud teisele poolele kirjalikku ettepanekut nõude menetluse lõpetamiseks. Kostja on 30.05.2008 allkirjastanud dokumendi, millega tunnistas kõnealuse nõudesumma kättesaamist OÜ-lt Compromis Inkasso, kuid hageja raamatupidamisest ega pangakonto väljavõttest ei nähtu, et see summa oleks hageja arvele laekunud. Hageja leiab, et kostja on nimetatud hagejale kuuluva summa jätnud talle üle andmata ja tekitanud kahju 37 260 krooni. Pankrotihaldur pöördus 24.10.2008 kirjaga kostja poole selgituse saamiseks, kuid mõistlikku vastust ta ei saanud. Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 37 260 krooni ja viivise alates kostja poolt allkirjastatud dokumendi kohaselt nõudesumma kättesaamisest 30.05.2008 kuni hagiavalduse esitamiseni 5.06.2009 3899 krooni 62 senti. Hageja arvestab viivist ajavahemikul 30.05.31.12.2008 suurusega 11% aastas ja alates 1.01.2009 suurusega 9,5% aastas. Veel palub hageja välja mõista kostjalt viivis alates 6.06.2009 vastavalt VÕS §-s 94 sätestatule põhinõudelt 37 260 krooni iga viivitatud päeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et ta ei ole tunnistanud OÜ Compromis Inkasso 30.05.2008 teatise allkirjastamisega nõudesumma kättesaamist. Kostja kinnitas oma allkirjaga teatise kättesaamist ja seda, et võlgniku suhtes ei ole pretensioone. Teatisest ei tulene, et OÜ Compromis Inkasso ja hageja nõude loovutamise lepingust tulenevad suhted on lõppenud seoses hagejale raha tasumisega. Kiri on informatiivse iseloomuga ja OÜ Compromis Inkasso on teatanud, et neil õnnestus võlgnikult raha kätte saada. Kostjal paluti kinnitada allkirjaga teatise kättesaamist. Kuna nõudeõigus oli loovutatud OÜ-le Compromis Inkasso, siis on loomulik, et hagejal ei ole pretensioone võlgniku vastu. Nii mõistis kostja teatise sisu. Teatis ei vasta ka tehingu toimumist kinnitava dokumendi raamatupidamisseaduse §-s 7 sätestatud vorminõuetele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on raha kätte saanud. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 17.11.2009 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled tõlgendavad erinevalt kostja poolt 30.05.2008 OÜ Compromis Inkasso teatise allkirjastamist. Hageja on seisukohal, et kostja on saanud 37 260 krooni ja ei ole nimetatud rahasummat üle andnud hagejale. 30.05.2008 teatis on koostatud nõude loovutamise lepingu alusel
ja selles on märgitud, et OÜ Compromis Inkasso ja hageja ei oma antud võlanõudes rohkem pretensioone. Nõude summa on kätte saadud. Teatist tuleb tõlgendada selliselt, et OÜ Compromis Inkasso on H. E.ilt nõudesumma kätte saanud. Antud teatises ei sisaldu konkreetset rahasummat ja seda ei ole võimalik tõlgendada konkreetse rahasumma saamise kohta kinnituse andmisena kostja poolt. Kostja ei saanud eeldada, et teatise allkirjastamisega kinnitab ta rahasumma kättesaamist. Teatisest ei tulene, et OÜ Compromis Inkasso ja hageja nõude loovutamise lepingust tulenevad suhted oleksid lõppenud. Rahasummade üleandmine peab olema vormistatud korrektselt, üheselt mõistetavalt ja dokumendis peab sisalduma üleantava rahasumma suurus, mille saamist saaja allkirjaga kinnitab. Ajutine pankrotihaldur Andres Tootsman on nõudnud OÜ-lt Compromis Inkasso dokumentaalsete tõendite esitamist raha laekumise ja väljamaksmise kohta, kuid selliseid tõendeid esitatud ei ole. OÜ Compromis Inkasso esindaja on 2.04.2009 e-mailis vastanud ajutise halduri pöördumisele, et 21.05.2008 on laekunud H. E.ilt OÜ-le Compromis Inkasso 55 911 krooni 40 senti ja 30.05.2008 on hagejale üle antud sularahas 49 313 krooni 90 senti. Samas ei kattu nimetatud summa nõude loovutamise lepingus märgitud nõude summaga 41 399 krooni 99 senti. Lisaks eeltoodule oli nõude loovutamise lepingu p 2 kohaselt OÜ Compromis Inkasso teenustasu 10% põhinõudelt, 10% viivisnõudelt ja 10% kahju hüvitamise nõudelt. Hinnale pidi lisanduma käibemaks. Ei selgu, millise arvestuse järgi kujunes kostjale väidetavalt üleantud summa. Hageja on märkinud hagis rahasumma suuruseks 37 260 krooni, mis kostjale väidetavalt üle anti, kuid see erineb OÜ Compromis Inkasso poolt märgitust. Eeltoodu alusel leidis kohus, et asjas ei ole veenvat tõendamist leidnud, et kostja oleks vastu võtnud hageja poolt märgitud rahasumma. Tõendamist ei leidnud, et kostja oleks hagejale kahju tekitanud. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Raha mittesaamist ehk negatiivset asjaolu ei ole kostjal võimalik tõendada. Seega lasub hagejal kohustus tõendada kostja poolt raha kättesaamist. Kuivõrd hageja ei ole oma väiteid tõendanud, siis puudub alus hagi rahuldamiseks. Kuivõrd hagi jääb põhinõudes rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõudena esitatud viivise nõue. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus on hinnanud tõendeid valesti ja jõudnud seisukohale, et tõendamist ei leidnud, et kostja oleks 37 260 krooni vastu võtnud ja seeläbi hagejale kahju tekitanud. Kohus ei juhtinud kordagi hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduses esitatud nõue on tõendamata. TsMS § 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-62-02 leidnud, et TsMS eelmise redaktsiooni §-s 3 (analoogne kehtiva redaktsiooni §-ga 2) sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS §-st 91 tulenevalt selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole asjaolude tuvastamiseks küllaldased. Kostja poolt allkirjastatud teatisest nähtub, et kostja on 37 260 krooni kätte saadud. Teatises, millele on kostja isiklikult hageja juhatuse liikmena oma allkirja andnud, on kirjas, et ei OÜ Compromis Inkasso ega hageja ei oma võlanõudes rohkem pretensioone ja nõude summa on kätte saadud. Seega on teatisega tõendatud, et kostja on hagejale kuuluva rahasumma kätte saanud. Hageja poolt pankrotimenetluse käigus tehtud raamatupidamise kontrolli tulemusel on selgunud, et kõnealune rahasumma ei ole hageja arvele laekunud ja on hagejale üle andmata. Tulenevalt asjaolust, et kostja oli isik, kes kõnealuse summa hageja nimel vastu võttis, on selge, et nimetatud summa jäi kostja valdusesse ning kuulub hagejale tagastamisele. Seega on kostja tekitanud
hagejale kõnealuse summa ulatuses otsest kahju, mis kuulub kostja poolt hüvitamisele. Kostja ei ole esitanud tõendit, millest oleks võimalik järeldada, et raha üleandmist tõendav teatis ei vasta oma sisule ja kostja ei ole kõnealust rahasummat enda valdusesse kunagi saanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus hinnanud tõendeid ja vaidlusega seotud asjaolusid valesti, mis on tinginud ebaõige kohtuotsuse tegemise. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 17.11.2009 otsus tuleb tühistada ning kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti ning teinud neile tuginedes ebaõige järelduse. Esitatud tõendite põhjal ei olnud kohtul alust järeldada, et kostja hageja esindajana ei olnud saanud OÜ-lt Compromis Inkasso 49 313 krooni 90 senti 23.03.2007 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel ning jätta sel põhjusel hagi rahuldamata. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja oli hageja juhatuse liige ja et ta sõlmis 23.03.2007 OÜ-ga Compromis Inkasso nõude 41 399 krooni 99 senti koos kõrvalnõuetega ( sh õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitist) loovutamise lepingu. Kokkuleppe p 2 kohaselt kohustus hageja maksma teenustasu OÜ-le Compromis Inkasso 10% põhinõudelt, 10% viivisnõudelt ja 10% kahju hüvitamise nõudelt. Vaidlust ei ole selles, et 37 260 krooni kuulub nõudesumma kättesaamisel hagejale ja et selle summa on OÜ Compromis Inkasso H. E.ilt saanud. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on saanud hagis nõutud summa 37 260 krooni OÜ-lt Compromis Inkasso. Hageja väidab, et kostja on selle summa inkassofirmalt kätte saanud, kuid jätnud hagejale üle andmata. Kostja väidab, et tema raha ei saanud ja hageja peaks nõude esitama inkassofirma vastu. Pooled vastastikku teineteise väiteid õigeks ei võta. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud OÜ Compromis Inkasso esindaja M. K. ja Cityrent OÜ seadusliku esindaja Elvo Jakobsoni poolt 30.05.2008 allkirjastatud teatise (t.lk 34). Selle teatise koostanud isikud kinnitavad oma allkirjadega, et OÜ Compromis Inkasso ja Cityrent OÜ ei oma antud võlanõudes rohkem pretensioone ja nõude summa on kätte saadud. Teatis on koostatud OÜ Compromis Inkasso blanketile ja adresseeritud Cityrent OÜ-le. Lisaks on hageja esitanud pankrotihalduri ja OÜ Compromis Inkasso vahel toimunud e-kirjavahetuse (t.lk 73-76), milles R. A. kinnitab, et 21.05.2008 on H. E. vastu esitatud nõude asjas OÜ-le Compromis Inkasso laekunud 55 911 krooni 40 senti ja et 30.05.2008 on Cityrent OÜ-le tasutud 49 313 krooni 90 senti sularahas. Kostja esitas vastuväite, et ta raha saanud ei ole ja et teatis oli informatiivse iseloomuga ning ei tähenda, et OÜ Compromis Inkasso on oma kohustuse OÜ Cityrent ees täitnud (kostja kirjalik vastus t.lk 55). Kostja väitel ei vasta teatis raamatupidamisseaduse § 7 nõuetele.
Ringkonnakohus leiab, et hageja on nõuet tõendanud, esitades teatise raha üleandmise kohta kostjale ja e-kirja. Neid tõendeid hinnates tuli maakohtul eeldada, et OÜ Compromis Inkasso on raha üleandmise kohustuse täitnud ja puudus vajadus nõuda, et hageja oma väiteid veel millegagi tõendaks. Kostja ja inkassofirma poolt allkirjastatud tõendist saab üheselt järeldada, et kostja on rahasumma kätte saanud, sest OÜ Compromis Inkasso ega Cityrent OÜ ei oma võlanõudes rohkem pretensioone ja nõude summa on kätte saadud. Teatis on koostatud OÜ Compromis Inkasso blanketil ja adresseeritud Cityrent OÜ-le (t.lk 34). Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja väide, et nimetatud teatis on koostatud esitamiseks H. E.le ja ei kinnita raha saamist ning kostjal nõuete puudumist, ei ole kooskõlas teatise sisuga. Maakohus on ebaõigesti märkinud, et kostjal ei olnud võimalik raha mittesaamist tõendada. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et kostjal oli võimalik soovi korral oma vastuväiteid tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega tõendada, mh teatise ja e-kirjavahetuse koostanud isikute ütlustega. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Maakohus on piisavalt täitnud selgitamiskohustust. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi rahuldamata jätmise. VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja välja andma käsundiandjale selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai. Kuna kostja ei ole hagejale saadud rahasummat üle andnud, on ta sellega rikkunud raha maksmise kohustust ja hagi tuleb VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada. Vaidlust ei ole pooltel selles, et hagis nõutud summa hageja arvele laekunud ei ole. Kostja vastuväide, et esitatud teatis ei vasta raamatupidamisseaduse nõuetele, ei ole arvestatav, sest teatis vastab dokumentaalse tõendi nõuetele (TsMS § 272 lg 1) ja tsiviilkohtumenetluses on tegemist kohase tõendiga (TsMS § 229 lg 2). Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ning rahuldab hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad kahes kohtuastmes kantud menetluskulud kostja kanda.
Ulvi Loonurm
Ele Liiv
Reet Allikvere
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.