lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-92-01

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 17.05.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-92-01
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
17.05.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1226
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-2-1-92-01

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Tartus 17. mail 2001. a Vladimir Popovi ja Svetlana Popova hagi Eesti Vabariigi vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, vaatas läbi kirjalikus menetluses 30. aprillil 2001. a Vladimir Popovi ja Svetlana Popova kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2113/01. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik Tallinna Linnakohtu täitevosakonna kohtutäitur hindas ja arestis 30. juulil 1999. a AS Hansapank avalduse alusel hagejatele kuuluva korteri nr 6 aadressil Aru tn 16/ Nisu tn 25 Tallinnas. Kohtutäitur hindas korteri 700 000 kroonile. 14. jaanuaril 2000. a sai V. Popov täitevosakonnas teada, et

7.jaanuaril 2000. a toimus korteri teistkordne enampakkumine ning korteri ostis OÜ Fennovara 500 000 krooni eest. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt rikuti enampakkumisel avaliku enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur ei tutvustanud hagejatele täitemenetluse seadustiku (TMS) § 26 sätestatud õigusi, millega neilt võeti võimalus viibida enampakkumise juures. Hagejaid ei informeeritud ka pandipidaja otsusest müüa korter 500 000 krooni eest. Vastavalt AÕS § 294 lg 2 ja 3 tehakse avaliku enampakkumise aeg ja koht teatavaks pantijale ja kolmandale isikule, kellel on panditud asjale õigusi ning pantijal on õigus avalikust enampakkumisest osa võtta. Nii esimesest kui teisest enampakkumise päevast hagejaid ei informeeritud. Teistkordne enampakkumine viidi läbi enne 10-päevase tähtaja möödumist avaliku enampakkumise kohta kuulutuse avaldamisest. Hagejad palusid tunnistada kehtetuks neile kuuluva korteri 7. jaanuaril 2000. a toimunud teistkordse enampakkumise. Kostja vaidles hagile vastu. Võlgniku õigused enampakkumise korral on sätestatud seaduses ja seaduse mittetundmine ei ole vabandatav. Väide, et täitur ei ole hagejatele nende õigusi tutvustanud, on paljasõnaline. Enampakkumise toimumise kohta oli avaldatud nõuetekohane teade. Vara hindamise õigus on täituril. Tallinna Linnakohus jättis 29. septembri 2000. a otsusega hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt võib kohus vastavalt TMS § 647 tunnistada enampakkumise kehtetuks viie aasta jooksul arvates enampakkumise päevast, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Enampakkumisel ei ole rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja vara müüdi isikule, kellel oli õigus seda osta. Teade enampakkumise kohta avaldati 10 päeva enne enampakkumist ajalehes Päevaleht, mis oli ette nähtud kohtuteadete avaldamiseks. Sellega tuleb enampakkumise aeg ja koht lugeda teatavaks

tehtuks kõigile, sealhulgas hagejatele. Kuna seadus ei sätesta eraldi tähtaja arvestamist, siis seaduse kohaselt algas tähtaja arvestus avaldamise päevast, s.o 28. detsembrist 2000. a. Võlgnikele täitekutse saatmata jätmisega rikuti küll formaalselt TMS § 291 sätteid, kuid seda ei saa pidada enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks. Hagejate väited, et neilt võeti ära võimalus viibida enampakkumise juures on paljasõnalised ja tõendamata. Võlausaldaja teatas hagejatele laenulepingu lõpetamisest ja võlgnevuse väljanõudmisest täitemenetluse korras 7. jaanuaril 1999. a, seega oli hagejatel aega kasutada oma õigusi. Asjas ei saa kohaldada asjaõigusseaduse sätteid, sest täitur juhindub oma tegevuses täitemenetluse seadustikust. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tallinna Ringkonnakohus muutis 13. veebruari 2001. a otsusega linnakohtu otsuse põhjendusi TMS § 61 lg 2 ettenähtud tähtaja arvutamise osas. TMS § 61 lg 2 sätestab, et kuulutus avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumist kohalikus ajalehes. Tähtaja arvutamise korda selles seadustikus ei ole kindlaks määratud. Ringkonnakohus leidis, et 10-päevase tähtaja kulgemine algab kuulutuse ajalehes avaldamise päevale järgneval päeval analoogiliselt TsMS § 41 lg 1 ja TsÜS § 105 lg 1 sätestatud tähtaegade kulgemise algusega. Kuna teistkordne enampakkumine kuulutati välja 28. detsembri 1999. a Päevalehes, siis 10-päevase tähtaja kulg algas 29. detsembril 1999. a. Hagejatele teatati täitemenetluse algatamisest juba 9. juulil 1999. a. Ka pärast esimese enampakkumise nurjumist oli hagejatel võimalik leida korterile neile sobiva hinnaga ostja. Sellistel asjaoludel ei saa TMS § 61 lg 2 ettenähtud tähtaja rikkumist ühe päeva võrra vaadelda enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisena, mis tooks kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kuulutuse avaldamisega Päevalehes tehti ka hagejatele teatavaks enampakkumise aeg, koht, korteri alghind ja muud enampakkumise tingimused. Täitemenetluse seadustiku ja asjaõigusseaduse sätted, mis reguleerivad pandi realiseerimist enampakkumisel, on omavahel kooskõlas. Õige on hagejate väide, et TMS § 26 lg 1 ettenähtud võlgniku õiguste ja kohustuste selgitamise kohustus on täituril ja selle kohustuse täitmist peab tõendama kostja. Arvestades aga asjaolu, et täitemenetlus on kestnud pikka aega ja hageja on kasutanud TMS § 26 lg 1 ettenähtud õigusi, esitades kaebusi täituri tegevuse peale, tuleb järeldada, et hagejad olid oma õigustest teadlikud. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kassatsioonkaebuses palusid hagejad tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. TMS § 28 lg 1 kohaselt on täitur kohustatud selgitama täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, kinnitamaks omapoolselt selle kohustuse täitmist. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et hagejad olid teadlikud oma õigustest. Hagejate eest varjati enampakkumise läbiviimist ja asjaolu, et pandipidaja andis korralduse müügihinna alandamiseks 700 000 kroonilt 500 000 kroonile.

Enampakkumise toimumine üks päev enne määratud aega on enampakkumise oluliste tingimuste rikkumine. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut apellatsioonkaebuses esitatud väitele, et hagejate ja Hansapanga vahel oli tegemist tsiviilõigussuhtega, mis on reguleeritav asjaõigusseaduse normidega. AÕS § 294 lg 2 ja 3 kohustas kostjat teatama hagejatele enampakkumise toimumise aja ja koha kui isikutele, kellel on õigus osa võtta enampakkumisest. Ei esimesel ega teisel enampakkumisel ei teatanud kostja hagejaile enampakkumise läbiviimise aega ega kohta. III. Vastus kassatsioonkaebusele Kostja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. TMS § 647 sätestab ammendavalt enampakkumise kehtetuks tunnistamise kaks alust. Hagejate väide, et enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada, kuna neile ei tutvustatud täituri poolt nende õigusi täitemenetluses, ei saa olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Hagejad ei ole viidanud sellele, millist õigust nad ei ole saanud teostada seetõttu, et väidetavalt neile nende õigusi täitemenetluses ei tutvustatud. Samuti ei esita hagejad ühtegi tõendit kinnitamaks väidet, et nende eest varjati enampakkumisega seotud asjaolusid. Hagejad ei ole põhjendanud, millega rikuti hagejate õigusi, kui enampakkumine toimus üks päev enne teates määratud tähtaega. Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust vaid põhjenduste osas. Kassatsioonkaebuses esitatud põhjendused asjaõigusseaduse rakendatavuse kohta on ekslikud. Täitemenetluses toimub vara müük üksnes täitemenetlusseadustikus sätestatud korras . IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja Riigikohus saab teha uue otsuse. Pandilepingu p 8.2 kohaselt kohustusid hagejad alluma pandipidaja nõuete rahuldamiseks viivitamatule sundtäitmisele vastavalt TMS § 1 lg 1 p 13. Sissenõude pööramine panditud varale toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitemenetluses vara müügi korral ei kuulu kohaldamisele AÕS § 294. Seaduse mittetundmine iseenesest ei saa olla aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Täitur peab täitemenetluses arvestama kohustust viia enampakkumine läbi täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. TMS § 28 lg 1 nõuab, et täitur selgitaks täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi. Vastavalt TMS § 291 lg 1 (täitmise ajal kehtinud sõnastuses) teatatakse võlgnikule, sissenõudjale, asjatundjale ja teistele täitetoimingust osavõtvatele isikutele täitetoimingust ja nende kohustustest täitekutsega. Selle seadusest tuleneva nõude rikkumise tõttu võlgnike suhtes ei olnud tagatud nende õigus viibida enampakkumise juures. Kolleegium leiab, et tegemist on enampakkumise tingimuse olulise rikkumisega, mis on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele. Samuti rikuti 10-päevast tähtaega enampakkumise teate avaldamisest kuni enampakkumiseni. Lisaks märgib kolleegium, et vastavalt TMS § 646 lg 2 on täituril õigus müüa vara

kordusenampakkumisel alla arestimisaktis märgitud hinna. Juhindudes TsMS § 362 p 5, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. veebruari 2001. a otsus ja teha uus otsus, millega V. Popovil ja S. Popova hagi rahuldada ning tunnistada kehtetuks 7. jaanuaril 2000. a toimunud enampakkumine V. Popovile ja S. Popovale kuuluva korteri nr 6 Aru tn 16/Nisu tn 25 Tallinnas suhtes. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Vladimir Popovile 14. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 800 (kaheksasada) krooni. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.